nende Hageja: X (IK xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (e-post: [email protected]) Kostja: Y (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (e-post: xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Y`ilt X kasuks alates 01.10.2024 kuni X täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene
lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2023-30.09.2024 eest rahuldamata.
5.Otsuse täitmisel arvestada Y poolt alates 01.10.2024 Xle elatisena makstud summasid. Menetluskulud
6.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 17.09.2008 laps X. Poolte kooselu lõppes 01.08.2023 ning laps jäi elama koos emaga. Vanemate abielu lahutati 26.10.2023. Kostja lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest igapäevaselt osa ei võta ja laps on ema kasvatada ning ülalpidamisel. Hageja igapäevaseks ülalpidamiseks kulub hageja seaduslikul esindajal keskmiselt 630 eurot kuus. Hageja huvides on kostja poolt ka tagasiulatuva elatise tasumine vähemalt miinimumulatuses alates ajast, mil laps ei ela enam koos kostjaga (s.o 01.08.2023. a) arvestades, et hageja ema on teinud ainuisikuliselt kõik selleks, et tagada lapsele vajalikud vahendid tema ülalpidamiseks ja kasvamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt alates 01.10.2024 igakuise elatise 287, 72 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud määr kuni hageja täisealiseks saamiseni, xx.xx.xxxx. Samuti välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt 01.08.2023-30.09.2024 perioodi eest miinimumsuuruses.
2.VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning seega on kostja vastuväited vastuolus viidatud sättega ega ole rakendatavad. Tõele ei vasta kostja väited, et hageja ema ja kostja vahel on käesoleva ajani perekonnasuhted ja hageja elab nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja juures vähemalt 8 päeva kuus. Hageja käib küll koos emaga aegajalt kostja elukohas, kuid on sellel ajal ema ülalpidamisel, kusjuures hageja ema ostab kostja juurde süüa ja muid vajalike vahendeid hügieeni jm tarbeks. Hageja käis kostja juures xxx orkestriproovidel ning ööbis kostja elukohas. Hageja ei ole käinud kunagi üksinda kostja juures ega ole viibinud või aega veetnud kostjaga täispikki päevi. Hagejal on muusikakooli tunnid reedeti, mis lõppevad 19:30 õhtul, siis hakatakse alati sõitma kostja juurde xxxmaale üsna hilja ning jõutakse sinna tavaliselt peale südaööd või siis kella 2:00 – 3:00 paiku öösel. Kuivõrd sõidu aeg kestab harilikult 4 tundi või rohkem juhul, kui on vaja teha pause, siis tagasi xxx hakkab hageja koos emaga sõitma kella 12:00 ja 14:00 vahel. Seega ei ole hageja olnud kostja ülalpidamisel vähemalt 8 päeva kuus.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja ei tunnista hagi. Elatise välja mõistmiseks alust ei ole. Alates 01.09.2023 töötab lapse ema xxx, kuid iga nädalavahetus (reede õhtust) tuleb koos lapsega koju Q talusse ja läheb ära pühapäeval õhtu paiku. Koolivaheajad on laps ka kostja kodus ja on täielikult kostja ülalpidamisel. Seega vähemalt 8 päeva kuus elab laps koos isaga ja on täielikult tema ülalpidamisel. Vahepeal toetab kostja nii last kui ka ema rahaliselt (liisingumaksed, ostis mobiiltelefoni ja tasub teenuste eest, eluruumiga seotud kulud). Pere huvides võttis kostja väikelaenu, tähtajaga 25.08.2021-15.08.2025 ja igakuise maksega 125,67 eurot ning krediidikaardi igakuulise tagasimaksega keskmiselt 105 eurot kuus. Kostja töötab xxxna XXX OÜ-s (alates 19.12.2023 ärinimeks on WWW OÜ) ja tema sissetulekuks on töö- ja puhkusetasu keskmiselt 987 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise välja mõistmine ei ole samuti põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja väitel viibib hageja kostja juures vähemalt 8 päeva kuus. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et lapse tema juures väidetavalt viibitud aeg ja muud kulutused annavad aluse elatis välja mõistmata jätmiseks.
5.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo 2-19-19160 p-d 14.7, 15.2, 15.5).
6.Pooled ei ole väitnud, et kostja suhtluskord lapsega, kust nähtuks et laps viibib keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus kostja juures, oleks kohtu poolt kindlaks määratud. Samuti vaidlevad pooled selle asjaolu üle, millest tulenevalt ei ole põhjendatud elatise vähendamine PKS § 101 lg 6 alusel sõltumata poolte väidetest. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja viibib tema juures 5-7 tööpäeva kuus. Kohus on 29.11.2024 kostjale mh. selgitanud, et kostja peab oma väidet hageja tema juures viibimise aja kohta tõendama ja andnud tõendite esitamiseks ka tähtaja. Seega oli kostjal võimalik tõendada, et laps viibib tema juures väidetud aja, kuid kostja selle kohta kontrollitavat arvestust ega seda kinnitavaid tõendeid ei esitatud. Sellest, et kostja ostab enne nädalavahetust ning nädalavahetustel rohkem toiduaineid (kostja 11.12.2024 esitatud tõendid) ei saa järeldada, et laps viibib kostja juures väidetud aja. Sellist järeldust ei saa teha ka kostja esitatud poolte kirjavahetusest. Sisutud on vanemate väited, et lapse ema tõi endaga kaasa toiduaineid ja hügieenitarbed ning võttis lapse isa juurest kaasa
kartuleid, porgandeid ja muid toiduained. Vanemate vahelised varalised suhted ja tehingud ei mõjuta lapse elatise nõuet. Tähtsust ei oma ka kostja esindaja väited peresuhete kestusest vanemate vahel, mida kostja esindaja on väidetavalt tõendanud tõenditega (poolte kirjavahetus) liisingumaksete tasumisest, sõiduki kindlustusest, elupaiga üürilepingust, põllumaa rendile andmisest.
7.Kostja väited, et ta vahepeal hagejat toetab, ei muuda kostja kohustust. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Lapsele aeg ajalt raha maksmist erinevades summades ja esemete ostmist, ei saa pidada ülalpidamise andmiseks. Tähendust ei oma ka kostja väited tema poolt pere huvides võetud laenudest ja liisingumaksetest. Vanemate vahelised varalised suhted, sh. võetud kohustused ei mõjuta lapse õigust nõuda kohustatud vanemalt elatist. Kostja väite osas vanemate kokkuleppest lapse kulude kandmisel märgib kohus, et vanemate vahelist kokkulepet saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemad on sõlminud ülalpidamiskokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks (RKTKo 3-2-1-101-15 p 16).
8.Eeltoodust tulenevalt ei muuda vanemate kokkulepe lapse õigust nõuda elatist. Lisaks on kostja ainult väitnud, et vanemate vahel oli ülalpidamiskohustuse täitmise kokkulepe, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole ning hageja seaduslik esindaja seda kinnitanud ei ole. Kostja väitel on tema keskmiseks sissetulekuks kuus 987 eurot, kuid kostja pangakonto väljavõtte järgi, on kostja keskmiseks sissetulekuks kuus 1119, 94 eurot (viimased 5 kuud) ja lapse ema sissetulekuks 2452, 51 eurot kuus, peretoetus 80 eurot ning pangakontol on 4061, 77 eurot. Lisaks on lapse ema saanud viimastel kuudel Tartu Ülikoolist õppetoetust kokku 1600 eurot. Eeltoodust järeldub, et lapse ema majanduslik kindlustatus on oluliselt parem kui lapse isal, kuid lapse isa sissetulek on piisav, et maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning elatise vähendamiseks alust ei ole. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida.
9.Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19).
10.Arvestades kostja sissetulekut, oleks tegemist märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse suurusega kohustuse, mis ületab mitmekordselt kostja kuusissetulekut. Arvesse tuleb võtta ka seda, et lapse ema sissetulek on kostja sissetulekust üle kahe korra suurem ning lapse emal on pangakontol märkimisväärne summa raha (4061, 77 eurot). Tagasiulatuva ülalpidamisnõude eesmärk ei ole rikastada vanemat, kelle varaline seisund on võrreldes kohustatud vanemaga oluliselt parem. Arvestades kostja sissetulekut, kohustusi ja hädavajalikke kulutusi ei ole kohutu hinnangul kostja võimeline sellises ulatuses kohtuotsust
täitma ning nõude rahuldamine ei täidaks enam lapse ülalpidamise ülesannet. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.