Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1/4

2-22-12495 Viru Maakohus 2. septembril 2022. a võttis hagi menetlusse ja määras kostjale hagile vastamiseks 28 päeva hagi kättesaamisest arvates. Samal päeval tehtud määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat menetluse ajal tasuma hagejale ülalpidamiseks elatise summas 100 eurot kuus. Kohus edastas Justiitsministeeriumile Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule edasisaatmiseks õigusabi taotluse kostjale menetlusdokumentide kätteandmiseks. Kohus palus ka küsida kostja nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus ning kui kostja on Eesti kohtu alluvusega nõus palus kohus kostja ära kuulata. Kohtule laekus 24.10.2023. a Venemaa Föderatsioonist saadetud vastus kohtu taotlusele. Venemaa Föderatsiooni kohus andis kostjale kohtumääruse ja hagi koos lisadega kätte 29.03.2023. a. Samal päeval kuulas Venemaa Föderatsiooni kohus kostja isiklikult ära. Viru Maakohtule on esitatud dokumentide üleandmise teatis, kostja kirjalik avaldus ja kohtuistungi protokoll. Kohtuistungil avaldas kostja et ei anna nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Sama kinnitas kostja oma avalduses kirjalikult. Kohtuistungil avaldas kostja, et esitab vastuväited hagile peale hagiavaldusega tutvumist. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud. Viru Maakohus jättis hagi 24. oktoobri 2023. a määrusega läbi vaatamata ja tühistas hagi tagamise. Maakohus leidis, et kohtualluvuse kindlakstegemisel kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Kohus tuginedes varasemale kohtupraktikale ja õigusabilepingule leidis, et tulenevalt õigusabilepingu art 21 lg-st 1 allub vaidluse lahendamine Venemaa Föderatsiooni kohtule. Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja vaidlustas kohtumäärust. Tartu Ringkonnakohus 23. novembri 2023. a määrusega tühistas Viru Maakohtu 24. oktoobri 2023. a määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis, et ei ole praegusel ajal enam kooskõlas põhiseadusega kohtualluvuse tuvastamise õigusabilepingu art 21 lõike 1 alusel, kui elatist nõuab Eesti kodanikust hageja. Ringkonnakohus leidis, et õigusabilepingu artikli 21 lg 1 asemel tuleb kohaldada õigusabilepingu artiklit 30, mille punkt 2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Õigusabilepingu art 32 sätestab, et artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kuna laps on Eesti kodanik ja elab Eestis, elatise nõue on samuti vanemate ja lapse õigussuhe ning kohaldamisele kuulub Eesti õigus, on kohtualluvus art 32 järgi Eesti kohtul. Õigusabileping ei sätesta, et vanemate ja lapse vahelise õigussuhte all ei mõelda elatise nõuet. Seega on õigusabilepingu art 32 erinorm õigusabilepingu art 21 suhtes. Kohus arutas asja 19. detsembri 2024. a kohtuistungil. Kohus edastas kostjale kohtukutse Justiitsministeeriumi kaudu. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja pole hagile kirjalikult vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, lg 2, § 101 lg 1-5. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 2/4

2-22-12495 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud miinimumis. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus arvutab ja mõistab kostjalt välja elatise alates hagi esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise päevani ühe summana ja edasi seaduses sätestatud miinimumsummas (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Ajavahemiku 25. august 2022. a kuni 19. detsember 2024. a on elatise suuruseks 8077,35 eurot. Alates 20. detsembrist 2024. a on igakuiseks elatiseks 287,72 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Tagaseljaotsus on tehtud TsMS § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, tühistada tuleb asjas kohaldatud hagi tagamine.

EDASIKAEBAMISE KORD

TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. 3/4

2-22-12495 Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.