nende Hageja: T. R. (isikukood: XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: K. R. (isikukood: XXX; elukoht XXX e-post XXX); Kostja: A. L. (isikukood: XXX; elukoht XXX; epost XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A. L.alt välja T. R. kasuks igakuine elatis 103,86 eurot alates 02.09.2024 kuni T. R. täisealiseks saamiseni.
3.Määrata, et A. L. kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks K. R. arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „Elatis T. R.“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1(5)
2-24-12877 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab isaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
3.Hageja seaduslik esindaja saab hageja ees lapsetoetust 80 eurot. Eelnevalt laekus toetus kostjale.
4.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras (miinimumsummas) alates 02.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise kanda K. R. arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „Elatis T. R.“.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja igakuiseks sissetulekuks on xxx hüvitis 351 eurot, peretoetus 80 eurot ja elatisraha 250 eurot. Kostja kasvatab üksi alaealist last. Igakuise rahalise sissetuleku arvelt ei ole kostjal võimalik tasuda hagejale elatisraha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt 2(5)
2-24-12877 brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab koos isaga; hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse isale; hageja igakuised kulud on keskmiselt 287,72 eurot; kostja ei ole nõudeperioodil hagejale elatist tasunud.
8.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras (miinimumsummas) alates 02.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal puudub majanduslik võimekus elatise tasumiseks. Kohus on 18.11.2024 määruses palunud kostjal esile tuua ja tõendada, milles kostja töövõimetus seisneb. Samuti tuleb esile tuua, kas kostja omab käesoleval ajal töökohta või tegutseb ettevõtluses. Kohus selgitas, et kui kostja tugineb halvale majanduslikule seisundile, siis kostjal tuleb esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma pangakontode 12 kuu väljavõtted. Kohus lisas, et kui kostja tugineb sellele, et elatise maksmise kohustust tuleb vähendada seetõttu, et tal on laps, kes jääks elatise mitte vähendamise korral hagejaga võrreldes halvemasse olukorda, tuleb kostjal elatise vähendamise eeldusena kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saab kohus järeldada, et kostja varaline olukord on selline, mis hagejale täies ulatuses elatise maksmist ja ülalpidamise andmist ei võimalda ning et hagejale elatise maksmise korral jääks ülejäänud ülalpidamist saama õigustatud isik hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Sellega seoses tuleb kostjal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saaks kohus järeldada, milline täpselt on kostja varaline olukord ning millised täpselt on kostja muu ülalpeetava vajadused, sh kulutused. Juhul, kui kostja toob kohtu ette asjaolud, mis viitavad sellele, et kostja varaline olukord on halb ja et tal on ka teisi ülalpeetavaid, kellel on vajadused, kuid kui kostja ei too kohtu ette asjaolusid ja ei esita tõendeid, millest saaks järeldada, milline täpselt on kostja varaline olukord ja millised täpselt on ülejäänud kostja ülalpeetava vajadused, ei saa kohus vastaval alusel hageja suhtes ülalpidamiskohustust vähendada. Kohus märkis, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kostja teise lapse vajadused (igakuised ülalpidamiskulud) ja kostja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, mistõttu on kõik kostja vastuväited hagile tõendamata ja seega alusetud. Kohus nendega ei arvesta.
10.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev: a. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot. 3(5)
2-24-12877 b. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot. c. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5). Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab lapsetoetust hageja seaduslik esindaja. Võttes aluseks PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval ajal 287,72 eurot. Samas on hageja esile toonud ja pärast vastavat kohtunõuet ka korduvalt kinnitanud, et tema igakuised kulud on 287,72 eurot. Kuivõrd elatis on mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta lapsetoetuse arvelt ja mõlemad vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 103,86 eurot kuus (287,72 – 80 = 207,72 s.o vanemate kanda jäävad kulud pärast lapsetoetuse mahaarvamist; seega ühe vanema kohustus on 207,72 / 2 = 103,86). Juhul, kui kohus mõistaks kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras, rikastuks hageja kostja arvelt alusetult.
11.Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 103,86 eurot kuus alates 02.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
12.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
13.Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
14.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
17.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega 4(5)
2-24-12877 kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.