Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja B.G (isikukood XXX)
kindlaksmääratud
Puudutatud isik S.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Suir Puudutatud isik Y.B (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75017745) Puudutatud isik Tallinna Linnavalitsus, Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014244)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu S.J määruskaebusele lisatud tõend (ST.PeReKe OÜ 22.05.2024 esmane psühholoogiline hinnang) ja B.G 29.07.2024 menetlusdokumendile lisatud registrite väljavõtted (ST.PeReKe OÜ ning selle kolme töötaja pädevuse puudumise kohta).
4.Jätta Harju Maakohtu 12.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtumääruse põhjendusi.
2-24-1064
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud S.J kanda, v.a Y.B-le määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. B.G-l ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. õ
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused, nende aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.B.G (isa) esitas 21.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu 02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kindlaksmääratud Y.B (laps) ja isa suhtlemise korda ning määrata kindlaks järgmise suhtluskorra: 1) ema võtab lapse iga kalendriaasta paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) pühapäeval kell 19.00 isa registreeritud põhielukohast ning paaris nädala pühapäeval kell 19.00 isa võtab lapse ema registreeritud põhielukohast. Mõlemad vanemad vastutavad lapse päevakava ja koolitööde eest, kindlustavad lapsele uneajad, sooja toidu jms; 2) raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on väljastanud hoolduslehe, on laps selle lapsevanema juures, kelle juures on laps haiguslehele jäänud, teisel vanemal on võimalik lapsega suhelda telefoni või suhtlustarkvara abil, laps jääb antud vanema juurde paranemiseni või arsti loani, nõudmisel puudutud päevad kompenseeritakse tagantjärele samas ulatuses; 3) paaris aastate (2024, 2026 jne) jõulude ajal (24.–26.12.2024) on laps isaga ning aastavahetuse (31.01–02.01.2024) emaga, paaritutel aastatel (2025, 2027 jne) on vastupidi. Lapse üleandmine toimub kell 17.00 vanema põhielukohas, kelle juures laps viibib; 4) kui üks vanem ei saa lapse eest hoolitseda, siis hoolitseb lapse eest esmajärjekorras teine vanem; 5) suvel on laps ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust nädalat ja isa puhkuse ajal koos isaga kaks järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks; 6) mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida kaks korda aastas välisriiki, ühel korral maksimaalselt kuni kaheks nädalaks ning teisel korral maksimaalselt üheks nädalaks. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale reisi sihtkoha, ööbimisvõimalused, transpordi ja marsruudi vähemalt kaks nädalat enne reisi algust ning vanem, kelle käes on lapse dokumendid, annab need reisi vormistamiseks ja reisimiseks üle teisele vanemale; 7) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva koos emaga. Ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva isaga. Lapse üleandmine toimub hiljemalt kell 10.00 selle vanema registreeritud põhielukohas, kelle juures laps viibib;
2-24-1064 8) lapse sünnipäeva veedab laps koos mõlema vanemaga; 9) kui lapsel on ema nädalale varem planeeritud üritusi (sünnipäevad, esinemised, matkad, võistlused vmt), kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel ema, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Isa viib ja toob last üritustelt, mis langevad isaga veedetavale nädalale; 10) vanemad võivad alati kokku leppida lapsega suhtlemise teises korras; 11) isal on õigus suhelda lapsega telefoni või suhtlustarkvara kaudu õhtul kella 19.30 ja kella 20.30 vahel ajal, mil laps on ema juures; 12) emal on õigus suhelda lapsega telefoni või suhtlustarvara kaudu õhtul kella 19.30 ja kella 20.30 vahel ajal, mil laps on isa juures; 13) vanematel tuleb tagada lapsele võimalus sidevahendit kasutada.
1.1.Isa avalduse kohaselt on tal S.J-iga (ema) ühine laps Y.B (laps). Harju Maakohus määras 02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kindlaks lapse ja isa suhtluskorra. Suhtluskord määrati sisuliselt lapse lasteaias käimise ajaks. Kuna laps läheb 2024 septembris kooli, vajab varasem suhtluskord ümbervaatamist. Isa on teinud emale korduvalt ettepanekuid suhtluskorra muutmiseks, ka perelepitusse pöördumiseks, kuid ema on vastanud eitavalt.
1.2.Arvestades seda, et ema rikub pidevalt suhtluskorda ja kuritarvitab hooldusõigust, siis tuleb ema suunata lapse heaolu parandamise programmi ning piirata programmi täieliku läbimiseni ema suhtlust lapsega selliselt, et laps on emaga iga kuu esimesel suhtlusnädalal ning suhtluskorra p 1 rakendub pärast programmi läbimist.
2.Ema esitas 29.04.2024 maakohtule avalduse (täiendatud 01.05.2024) Harju Maakohtu 02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ja palus määrata järgmise suhtluskorra: 1) isa võtab lapse iga paaris nädala neljapäeval koolist, laps veedab neli ööd isaga ja isa viib lapse esmaspäeva hommikul kooli; 2) I koolivaheaja veedab laps emaga, III koolivaheaja veedab laps isaga ja IV vaheaja veedab laps emaga. V koolivaheajal on laps vaheldumisi nädal aega emaga ja nädal aega isaga. Täiendavalt on laps suvekuudel isa puhkuse ajal koos isaga 2 järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga 2 järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist oma lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks. Paaris aastate II koolivahaja veedab laps emaga kuni 30.12 ning 30.12 kell 10.00 läheb laps isa juurde, jääb isa juurde II koolivaheaja lõpuni ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli isa. Paaritute aastate II koolivaheaja veedab laps isaga kuni 30.12 ning 30.12 kell 19.00 toob isa lapse ema juurde ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli ema; 3) raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on väljastanud hoolduslehe, on laps ema juures ning isal on võimalik lapsega suhelda telefoni või Viberi kaudu; 4) kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga maksimaalselt kuni kolmeks nädalaks. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale lapse reisi ööbimise aadressid, transpordi ja marsruudi vähemalt üks nädal enne reisi algust. Lapse passi hoiavad vanemad ema juures ja ID-kaarti isa juures. Lapse reisiks väljapoole Euroopa Liidust on vajalik mõlema vanema notariaalselt kinnitatud nõusolek.
2-24-1064 5) kumbki lapsevanem korraldab lapsele eraldi sünnipäevapeo, mis ei pea toimuma lapse sünni päeval. Lapse sünni päeval võib vanem, kelle juures laps sel päeval ei ööbi, kohtuda lapsega kolmeks tunniks; 6) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga; 7) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva isaga; 8) vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida teises suhtlemise korras. Ema avalduse kohaselt määrati varasem suhtluskord lapse lasteaias käimise ajaks. Vanemate jätkuva konflikti tõttu on vaja selge suhtluskorra kehtestamine ka lapse kooliskäimise ajaks. Eelmise lahendi tegemisest on möödunud neli aastat ning täna on lapse arvamusel suur kaal, mida kohus võiks uurida otse ja võtta arvesse. Laps on 7-aastane ja eelistab selgelt, et tal oleks üks peamine kodu ema juures. Võrdne suhtluskord ja vahelduv vanemlus ei ole lapsele hea, kui vanemad ei saa omavahel läbi. Puudutatud isikute seisukohad
3.Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu ja palusid rahuldada enda avalduse.
4.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et mõlemad vanemad hoolivad lapsest ning neil on lapsega lähedane suhe. Laps tunnetab vanemate konflikti ning püüab mitte anda põhjust vaidlusteks ning käitub tunnetuslikult vastavalt vanema, kelle juures ta parasjagu on, arvatava soovi kohaselt. Selline olukord võib tingida lapses oma arvamuse allasurumist ning pikemas perspektiivis probleeme tunnete ja seisukohtade väljendamises. Laps soovib olla koos mõlema vanemaga, samas on tal lähedased suhted ka mõlema vanema pereliikmete ja ka väikese õega. Arvestades mõlema vanema seisukohti ja lapse huve omada lähedast suhet mõlema vanemaga, on otstarbekas reguleerida lapse suhtlust vanematega järgmiselt: 1) laps veedab vanematega aega korraga ühe nädala kaupa. Vanem, kelle juurde laps läheb, võtab lapse koolist reedel pärast koolipäeva lõppu. Lapsel on kaasas järgmiseks koolinädalaks vajalikud asjad; 2) paaris aasta I koolivaheaja veedab laps emaga, III koolivaheaja veedab laps isaga ja IV vaheaja veedab laps emaga, paaritul aastal vastupidi. Paaris aastate II koolivaheaja veedab laps emaga kuni 30.12 ning 30.12 kell 10.00 läheb laps isa juurde, jääb isa juurde II koolivaheaja lõpuni ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli isa. Paaritute aastate II koolivaheaja veedab laps isaga kuni 30.12 ning 30.12 kell 19.00 toob isa lapse ema juurde ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli ema; 3) suvise koolivaheaja veedab laps tavapärase graafiku alusel nädala kaupa kummagi vanemaga. Täiendavalt, suvekuudel on laps isa puhkuse ajal koos isaga kaks järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks; 4) vanemal on õigus suhtluskorra järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu piires teise vanema luba eraldi küsimata. Väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale reisi sihtkoha, transpordi ja marsruudi vähemalt üks nädal enne reisi algust; 5) raskemate haigusnähtude puhul (kõrge palavik, nakkushaigus jms), kui perearst on vanemale väljastanud hoolduslehe, on laps selle vanema juures, kelle juures ta haigestus, teisele vanemale kompenseeritakse need päevad lapsega suhtlemiseks esimesel võimalusel;
2-24-1064 6) lapse sünnipäeva korraldab paaris aastal ema ja paaritul aastal isa; 7) emadepäeval on laps emaga ja isadepäeval isaga; 8) vanemal, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt ei viibi, on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolmeks tunniks; 9) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva veedab laps isaga; 10) lapsel on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga vähemalt kord päevas ning teise vanema kohustus on tagada sidevahendi olemasolu ja kasutatavus; 11) vanemad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida teises suhtlemiskorras.
5.Tallinna Linnavalitsuse esindajad toetasid isa avalduse rahuldamist. Puudub alus isa ja lapse suhtluse vähendamiseks. Isa pakutud suhtluskord on mõistlik. Selle kohaselt suhtleb laps vanematega vaheldumisi võrdse vanemluse põhimõttel ühenädalaste intervallidega. Mõlemal vanemal on head vanemlikud oskused. Mõlema vanema kodused tingimused on lapsele sobilikud. Mõlemad vanemad saavad pakkuda lapsele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda. Lapse jaoks on olulised mõlemad vanemad. Samas on vanemate suhted keerulised ning aeg-ajalt tekivad lahkarvamused lapse kasvatusküsimustes, mistõttu on nad pöördunud lapse heaolu spetsialistide poole. Seni on vanemad enamus küsimustes jõudnud konsensusele.
6.Ema arvates on lapse huve esindavate isikute seisukohtadega keeruline nõustuda, kuna neist ei nähtu lapse arvamusega mittenõustumise põhjuseid. Lapse huve esindavate isikute seisukohad on subjektiivsed ja üldsõnalised. Asjaolust, et isa käitus spetsialistide juuresolekul meeldivalt, ei piisa olulise kaalutlusotsuse tegemiseks.
7.Maakohus kuulas vanemad ära 07.05.2024 ja lapse 09.05.2024. Ärakuulamisel selgitas laps, kuidas ta viibib kordamööda ema ja isa juures. Ta on käinud mõlema vanemaga reisil. Laps ütles, et tal on kummagi vanemaga eraldi toredad tegevused. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 12.06.2024 määrusega ema 29.05.2024 menetlusdokumendi koos lisaga ja menetluskulude nimekirja, samuti isa 30.05.2024 ja 31.05.2024 vastuväiteid menetlemata, rahuldas osaliselt vanemate avaldused suhtluskorra muutmiseks ning määras järgmise suhtlemise korra: 1) laps veedab vanematega aega korraga ühe nädala kaupa. Vanem, kelle juurde laps läheb, võtab lapse koolist reedel pärast koolipäeva lõppu alates 01.09.2024. Sellisel juhul on lapsel kaasas järgmiseks koolinädalaks vajalikud asjad. Esimese nädala veedab laps emaga; 2) paaris aasta (2024/2025, 2026/2027 jne) I koolivaheaja veedab laps emaga, III koolivaheaja veedab laps isaga ja IV vaheaja veedab laps emaga; 3) paaritul aastal (2025/2026, 2027/2028 jne) I koolivaheaja veedab laps isaga, III koolivaheaja veedab laps emaga ja IV vaheaja veedab laps isaga; 4) paaris aastate (2024/2025, 2026/2027 jne) II koolivaheaja veedab laps emaga kuni 30. detsembrini ning 30. detsembril kell 10.00 läheb laps isa juurde, jääb isa juurde II koolivaheaja lõpuni ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli isa; 5) paaritute aastate (2025/2026, 2027/2028 jne) II koolivaheaja veedab laps isaga kuni
30.detsembrini ning 30. detsembril kell 19.00 toob isa lapse ema juurde ja esimesel koolipäeval pärast II koolivaheaega viib lapse kooli ema;
2-24-1064 6) suvise koolivaheaja (alates 2024. aastast) veedab laps tavapärase graafiku alusel nädala kaupa kummagi vanemaga. Täiendavalt, suvekuudel on laps isa puhkuse ajal koos isaga kaks järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist oma lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks; 7) vanemal on õigus suhtluskorra järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu piires teise vanema luba eraldi küsimata. Väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale lapse reisi sihtkoha, transpordi ja marsruudi vähemalt üks nädal enne reisi algust; 8) raskemate haigusnähtude puhul (kõrge palavik, nakkushaigus jms), kui perearst on vanemale väljastanud hoolduslehe, on laps selle vanema juures, kelle juures ta haigestus, teisele vanemale kompenseeritakse need päevad lapsega suhtlemiseks esimesel võimalusel; 9) lapse sünnipäeva korraldab paaris aastal ema ja paaritul aastal isa; 10) emadepäeva on laps alati emaga ja isadepäeva on laps alati isaga; 11) vanemal, kelle juures laps suhtluskorra alusel ei viibi, on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolmeks tunniks; 12) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva veedab laps isaga; 13) lapsel on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga vähemalt kord päevas ning teisel vanemal on kohustus tagada sidevahendi olemasolu ja kasutatavus; 14) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Maakohus määras, et suhtluskord kehtib ja kuulub TsMS § 5621 lg 3 I lause järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende andi kanda ja lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda.
8.1.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 ja § 331 alusel menetlemata ema 29.05.2024 esitatud lisa, kuna kohus määras 07.05.2024 seisukoha esitamiseks tähtaja 21.05.2024. Samuti jättis maakohus menetlemata ema 29.05.2024 menetluskulude nimekirja, kuna see on esitatud tähtaega ületades. 07.05.2024 ärakuulamisel määras kohus menetluskulude esitamise tähtajaks 28.05.2024. Ema ei põhistanud, et menetluskulude nimekirja esitamise hiliseks esitamiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus jättis menetlemata ema 29.05.2024 esitatud dokumendid, siis jättis kohus menetlemata ka avaldaja 30.05.2024 ja 31.05.2024 vastuväited neile.
8.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemad sama meelt, et Harju Maakohtu 02.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18754 kehtestatud suhtluskorda tuleb muuta, sest see oli määratud lapse lasteaias käimise ajaks, kuid laps läheb sel sügisel kooli. Määratud suhtluskord oli järgmine: 1) isa võtab lapse iga kalendriaasta paaris nädala (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) neljapäeva õhtul, laps veedab nädalavahetusel kolm ööd isaga (isa peab kinni lapse päevakavast, sh viib lapse reedel lasteaeda, kindlustab lapsele uneajad ja sooja toidu) ja ema võtab lapse pühapäeva õhtul kell 19 isa elukohast;
2-24-1064 2) paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja viib lapse ema juurde kella 19-ks; 3) alates 03.04.2022 (kui laps saab 5-aastaseks) võtab isa lapse paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist, sh viib lapse lasteaeda, kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul; 4) raskemate haigusnähtude (kõrge palavik, nakkushaigus jne) korral, kui perearst on väljastanud hoolduslehe, on laps ema juures ning isal on võimalik lapsega suhelda telefoni või Viberi kaudu; 5) paaris aastate (2020, 2022 jne) jõulude ajal (24.–26.12.2020) on laps isaga ning aastavahetuse (31.12.2020–01.01.2021) emaga, paaritutel aastatel (2021, 2023 jne) on vastupidi. Lapse üleandmine toimub kell 17.00; 6) kui üks vanem ei saa lapse eest hoolitseda, siis hoolitseb lapse eest esmajärjekorras teine vanem; 7) suvel on laps isa puhkuse ajal koos isaga kaks järjestikust nädalat ja ema puhkuse ajal koos emaga kaks järjestikust nädalat. Vanemad teavitavad üksteist lapsega veedetavast puhkuse ajast hiljemalt iga aasta 1. maiks; 8) muul ajal kehtib isal lapsega tavapärane suhtluskord; 9) mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida üks kord aastas välisriiki maksimaalselt kuni kaheks nädalaks. Vanem, kes koos lapsega reisile läheb, teatab teisele vanemale reisi sihtkoha, ööbimisvõimalused, transpordi ja marsruudi vähemalt üks kuu enne reisi algust ning vanem, kelle käes on lapse dokumendid, annab need reisi vormistamiseks ja reisimiseks üle teisele vanemale; 10) isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga; 11) ema sünnipäeva veedab laps emaga ja isa sünnipäeva koos isaga; 12) lapse sünnipäeva veedab laps koos mõlema vanemaga; 13) kui lapsel on isa nädalavahetusel varem planeeritud üritusi (sünnipäevad, esinemised, matkad, võistlused vmt), kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel isa, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Ema viib ja toob last üritustelt, mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele; 14) vanemad võivad kokku leppida lapsega suhtlemise teises korras, kui käesolevas määruses märgitud; 15) isal on õigus suhelda lapsega telefoni või Viberi kaudu õhtul kella 19.30 ja 20.30 vahel ajal mil laps on ema juures; 16) emal on õigus suhelda lapsega telefoni või Viberi kaudu õhtul kella 19.30 ja 20.30 vahel ajal mil laps on isa juures; 17) vanematel tuleb tagada lapsele võimalus sidevahendit kasutada. Vanemad pidasid e-kirja teel läbirääkimisi suhtluskorra muutmiseks, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Vanemate põhilised erimeelsused seonduvad lapse kummagi vanema juures viibimise kestusega ja reisimisega. Laps tunneb isa, laps ja isa suhtlevad, isa ei ole lapsele ohtlik. Laps selgitas 09.05.2024 ärakuulamisel, et tal on mõlema vanemaga oma tegemised. Seega puudub igasugune põhjendus isa ja lapse suhtluse vähendamiseks. Lapse huve kaitsvad isikud toetavad isa taotletavas määras suhtluse muutmist.
2-24-1064 Suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtlemiskorra.
8.3.Kohus ei anna hinnangut vanemate teineteist süüdistavatele dokumentidele ega tõenditele, mis esitati koos esialgse õiguskaitse taotlustega.
8.4.Suhtluskorra rikkumisel on kohtutäituril vanema taotlusel õigus rakendada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid.
8.5.Lapsele määratud esindaja tasu ja kulud tuleb TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Selline menetluskulude jaotus on õiglane, sest mõlemad vanemad esitasid kohtule asja algatamiseks põhjendatud avalduse. Samuti tegi kohus lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada määruse p-de 1, 3, 4, 5, 5.1, 5.2 ja 5.3, p 5.7 esimese lause, p 5.8 esimese lause, p-de 5.9, 5.14 ja 5.15 ning p 6 teise lause osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata, rahuldada ema avaldus ja jätta ema menetluskulud avaldaja kanda või saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Ema palub ringkonnakohtul lapse ära kuulata ning võtta vastu maakohtu poolt vastu võtmata jäänud dokumentaalne tõend (22.05.2024 psühholoogi kokkuvõte). Menetluskulud palub ema jätta avaldaja kanda.
9.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus ebaõigesti rahuldamata ema 29.05.2024 vastuväite kohtu tegevusele ja vastu võtmata esitatud dokumentaalse tõendi. Tõendi esitamise vajadus ja võimalus tekkis pärast 09.05.2024, kuna lapse ärakuulamise protokolli sisu oli üllatav. Kohus jättis uurimiskohustuse vajalikul määral täitmata ja protokollis jäi kajastamata keskse tähendusega nüanss: miks on laps varem rääkinud selgelt, et eelistab rohkem aega veeta emaga. Lapse esindaja 24.04.2024 seisukohas kajastub lapse arvamus, et tema kodu on ema kodu ja laps tahab tööpäevadel olla ema juures ja puhkepäevadel isa juures. Lapse 09.05.2024 ärakuulamise protokollist jääb mulje, et lapselt ei küsitud, kas ta mäletas, mida ta varem enda esindajale rääkis ning kas lapse arvamus oli siis muutunud. Emal on mulje, et last on kohtuliku ärakuulamise tarbeks keegi suunanud oma arvamust muutma. Alternatiivselt ei tekkinudki lapsel kohtulikul ärakuulamisel keskendumismomenti ja usaldusväärset õhkkonda. Emale vastas laps pärast ärakuulamist, et tal oli keeruline keskenduda vestlusele kohtunikuga, sest ta joonistas. See asjaolu võib selgitada lapse üldsõnalisi vastuseid, mis jätavad ebaõige mulje, justkui laps soovib mõlema vanemaga võrdselt aega veeta. Samuti sisaldub selles faktivigu. Ema teada ei ole laps Poolas kunagi käinud, sest isa pole kunagi Poola tarbeks küsinud lapse reisimiseks nõusolekut. Maakohus rikkus seega oluliselt uurimispõhimõtet ega lähtunud lahendi tegemisel seadusest ja tegelikest asjaoludest, mis on viinud asjas ebaõige ja perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 vastase tulemuseni. Kohe pärast 09.05.2024 protokolliga tutvumist võttis ema ühendust Tallinna Pere Rehabilitatsiooni Keskusega St-Pereke ning võttis esimese kättesaadava aja. Seega esitas ema tõendi esimesel võimalusel. Joonistustestis "Minu pere" selgus, et laps joonistas ennast, ema, võõrasisa ja noorema õe. Joonistustestist on näha, et lapsel on küllaltki soojad suhted ema ja võõrasisaga ning ta tunneb toetust nende poolt. Õde on tema jaoks ka lähedane, aga kõige
2-24-1064 lähedasem on ema. Laps ei joonistanud isa, millest psühholoogi hinnangul võib järeldada, et isa ei ole osa lapse perekonnast ja lapsel puudub isaga emotsionaalne kontakt. Sellises olukorras oli arusaamatu ja ebaõige võrdse suhtluskorra määramine. Lapse ema esitatud psühholoogi soovitus on ühemõtteline – isa võib jätkata lapsega regulaarset suhtlemist, kuid lapse jaoks on tähtis, et tema alaline elukoht on ühes kohas, ema juures. Psühholoogi soovitus on kooskõlas ema avaldusega suhtluskorra sisu osas.
9.2.Maakohus rikkus võrdset suhtluskorda kehtestades PKS § 123 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21. Maakohus nõustus lapse huve esindavate isikute põhjendamatute seisukohtadega, kuna nendest ei nähtu lapse arvamusega mittenõustumise põhjuseid. Asjas esitatud seisukohad on pigem üldsõnalised ja subjektiivsed. Sellisest subjektiivsest tähelepanekust, et lapse isa käitus lühiajaliselt meeldivalt spetsialistide juuresolekul, ei piisa olulise kaalutlusotsuse tegemiseks. Lastekaitse ja lapse esindaja ettepanekud on pigem isa arvamuse kesksed, mitte lapse arvamuse kesksed. Võrdne suhtluskord ei ole automaatselt parim lahendus. Riigikohus on asjas nr 2-21-5895 selgitanud, et vanemate ühine hooldusõigus ei taga lahus elavatele vanematele veel õigust lastega suhtlemiseks võrdse aja jooksul. Vahelduv elukoht ei vasta lapse arvamusele ega huvidele. Kuna lapse arvamusel on oluline tähendus, siis võiks kohus lapse arvamust uurida otse. Laps on 7-aastane ja eelistab selgelt seda, et tal on üks peamine kodu ema juures. Vanemate konflikt on suur ja pingeline. Sellises olukorras võrdse suhtluskorra negatiivne mõju lapsele peaks tänaseks olema üldteada. Maakohtu eeldus, et võrdne suhtluskord on eelduslikult lapse parimates huvides, ei põhine seadusel (PKS § 143 sõnastusel). Kui laps lükkab vahelduva mudeli tagasi, ei ole mudel lapse parimates huvides. Lapse kannatusi perevägivalla ohvrina ei ole vastavalt Istanbuli konventsiooni regulatsioonile arvestatud. Eesti Vabariik on võtnud kohustuse tagada, et laste külastusõiguste kindlaksmääramisel tuleb arvestada konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva vägivalla juhtumitega (artikkel 31 lg-d 1–2). Kuna kohus keeldus hindamast asjas esitatud tõendeid lapse isa kohta, ebaõigesti ning menetlusnorme ja kaalutlusõigust rikkudes, on arvestamata jäetud PKS § 143 lg 1 kohaldamiseks oluline asjaolu, et käesolevas asjas on lapsevanemate suhted märkimisväärselt konfliktsed, nende konflikt on tugev, suur ja pingeline, suhtlemis- ja koostöövalmidus puudulik. Vanemate suhe purunes vägivaldsuse tõttu. Ema selgitas kohtuistungil, et ta kardab isa, isa on moraalselt ja füüsiliselt vägivaldne ning kui vanemad olid abielus, siis isa lõi ema. Ka kohtu poole samas küsimuses (suhtlusõigus) teistkordne pöördumine ja erimeelsused kohtuvaidlustes näitavad jätkuvalt kõrge taseme konfliktsust. Konflikti jätkumist igapäeva elus tajub aga kõige teravamalt laps, kes ei soovi võrdse graafiku alusel elada. Konfliktsuse kõrge taseme korral ei ole vahelduv mudel lapse parimates huvides. Lapse huvides on määrata ema taotletud suhtluskord.
9.3.Koolivaheaegade vaheldumine paaris ja paaritutel aastatel ei ole põhjendatud ning ei vasta lapse huvidele ega piisavalt küpse lapse selgele arvamusele.
9.4.Reisimise kestuse piiramata jätmine ei ole põhjendatud, ei vasta lapse huvidele ja ei aita kaasa suhtluskorra täidetavusele ega õigusrahule. Paremini vastab lapse huvidele piirata reisimise kestust kuni kolme nädalaga korraga.
2-24-1064
9.5.Maakohus reguleeris haigestumise olukorda viisil, mis ei ole põhjendatud ja ei vasta lapse huvidele, ei aita kaasa suhtluskorra täidetavusele ega õigusrahule. Lisaks on üldsõnaline viide kompenseerimisele arusaamatu, põhjendamatu ja vähendab õigusrahu.
9.6.Lapse suhtlemine eemal viibiva vanemaga vähemalt kord päevas on arusaamatu. Seaduse kohaselt on lapsel piiramatu õigus suhelda oma lahuselava vanemaga igal ajal ja puudub kohustus suhelda lahusoleva vanemaga. Üldsõnalisuse tõttu ei aita suhtluskorras sisalduv vanema kohustus tagada suhtlemise võimalus kaasa suhtluskorra täidetavusele, on arusaamatu ja vähendab õigusrahu.
9.7.Muudatustes e-kirja teel kokkuleppimine on arusaamatu. Ema taotletud sõnastus, mis viitab kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile, on mõistlikum ja paindlikum.
9.8.Maakohus jättis põhjendamatult hindamata tõendid isa ning lapse ja isa suhte kohta, mis seavad kahtluse alla võrdse suhtluskorra sobivuse. Alles lõpplahendis ja üldsõnaliselt märkida, et osad tõendid jäid hindamata, ei ole põhjendatud ega jälgitav ning sellise otsustuse kontroll on võimatu.
9.9.Maakohus määras lahendi põhjendamatult viivitamatult täidetavaks. Laps ütles emale, et ta ei ole nõus ja ei taha maakohtu määratud graafiku järgi elada. Kohtumääruse viivitamata täitmine mõjus lapsele väga negatiivselt. Määrusest ei nähtu TsMS § 5621 lg 3 teise lause kohaldamata jätmise põhjuseid. Laps on sunnitud täitma viivitamatult suhtluskorda, mille järgi ta elada ei taha. Maakohus ei hinnanud, kas ja kui pikka vabatahtliku täitmise tähtaega tuleks võimaldada.
9.10.Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ega jaotanud neid õiglaselt. Riigikohus on selgitanud, et lastesse puutuvates hagita asjades ei põhine seadusel eeldamine, et menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäävad üldjuhul vanemate endi kanda (RKTKm 2-16-5794, 13.05.2020, p 12). Samuti ei ole õige põhjendada, et lahend on tehtud üksnes lapse huvides ja muid menetluskulusid kannavad lapsevanemad ise. Isa pöördus kohtusse põhjendamatu avaldusega ja nimetas ema põhjalikku 20.03.2024 kompromissettepanekut näiliseks ega nõustunud sellega. Ema palub kohaldada TsMS § 172 lg 1 ls-t 2 ja § 163 lg-t 2 ning jätta ema menetluskulud isa kanda.
10.Isa vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud ema kanda.
rahuldamata
ning
Isa selgitas, et laps oli lahendist teadasaamise päeval isa juures ning lapse reageering oli rahulik, Otseselt lapse jaoks miski ei muutunud, laps jäi tol nädalal ühe päeva võrra kauemaks isa juurde. Järgmised nädalased tsüklid on lapse jaoks olnud toredad ning mingit lahendi vastasust ei ole olnud. Laps ei ole ema juures nutnud ning uue suhtluskorra osas ei ole lapsel etteheiteid. Seega üritab ema esindaja kohut eksitada. Ema üritab presenteerida ema juuresolekul saadud lapse arvamust kui lapse siirast arvamust, kuid see pole nii. Laps oli ema poolt mõjutatud või võis olla mõjutatud, seda ei välistanud kohtuistungil ka last esindav advokaat. Kohus küsis lapse arvamust ning sellega arvestati. Ema üritab näidata, et lapse huve kõige enam arvestav lahendus on ema soovitud lahendus, kuid see ei ole nii. Ema ei ole välja toonud, kas laps on väljendanud täiendavaks ärakuulamiseks soovi. Seni on see olnud ainult ema soov. Laps ei ole isale avaldanud soovi vaadata kord ümber.
2-24-1064 Ema esitatud dokumendi puhul tuleb kahtluse alla seada selle dokumendi koostajate pädevus ning väide, et tõend esitati nn esimesel võimalusel. Taotlus dokumendi vastuvõtmiseks esitati 29.05.2024, kuid dokument on koostatud ja allkirjastatud ST.PeReKe OÜ esindaja poolt 22.05.2024. Lisaks on dokument sisult ebakorrektne, ebapädev, sisaldab eksitavat infot ja vasturääkivusi ning arusaamatuks jääb, kuidas jõuti tõendis esitatud järeldusteni. Äärmiselt subjektiivne ja väär on hinnang, et isa käitus lühiajaliselt meeldivalt spetsialistide juuresolekul. Jääb arusaamatuks väide, et vanemate konflikt on tugev, suur, pingeline ja varasema lahendiga lahendamata. Isal ei ole emaga konflikti. Ema väide, et laps pole Poolas käinud, ei ole tõene. Laps on Poolas käinud vähemalt neli korda enne kohtuistungit. Ema väljapakutud suhtluskorra peamine probleem seisneb selles, et see ei ole vastavuses lapse vajadustega ning sellel puudub põhjendus, miks see on lapsele parem. Selgusetuks jäi maakohtu määruse jõustumise vaidlustamine. Kuna kohus hindas, et määratud suhtluskord vastab lapse huvidele, siis oli õige jõustada lapse huve arvestav lahend kohe. Määruskaebusest jääb arusaamatuks, milliste tõendite hindamata jätmist ema silmas pidas. See-eest jättis kohus hindamata dtl 33–41 ning 50–64 olevad tõendid, mis kinnitavad emapoolset varasema suhtluskorra määruse rikkumist ning lapse ja isa suhtluse takistamist. Seega tekib põhjendatult küsimus, kas maakohus täitis õigusemõistmise fundamentaalset ülesannet ning hindas tõendeid. Menetluskulude jaotuse vaidlustamine on arusaamatu, sest ema tähtaegselt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus puudutab vaid avalduselt riigilõivu tasumist. Muude menetluskulude osas eiras ema kohtu määratud tähtaegu.
11.Lapse esindaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
12.Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus ja Haabersti Linnaosavalitsus esitasid ühise seisukoha, milles ei toetanud ema määruskaebust. Maakohtu määrus on lapse huvides. Kohus arvestas kohtule esitatud tõendite ja lapse arvamusega. Lapse heaolu spetsialistid täpsustasid vanematelt, kuidas ühekuine periood pärast määruse rakendamist lapse heaolule mõjus ning jõudsid järeldusele, et maakohtu määratud suhtluskord on lapse huvides. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest väga, tegelevad lapse arendamisega ning pakuvad lapsele aktiivseid ja arendavaid ajaveetmise viise ning reisivõimalusi. Mõlemal vanemal on olemas nii materiaalsed, vaimsed kui ka ajalised ressursid, võimekus ja tahe lapsega tegeleda ning pakkuda talle kvaliteetaega. Lapsel on emotsionaalne kontakt nii oma õe kui ka kasuisaga, kellega koos ta seni rohkem aega veetis. Samas on lapsel hea emotsionaalne kontakt ka oma bioloogilise isaga, kes soovib pühendada lapsele rohkem aega ning panustada lapse kasvatusse. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-24-1064
14.Ema esitas 19.08.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Harju Maakohtu 12.06.2024 määruse p-de 1, 3, 4, 5, 5.1, 5.7 lause 1, 5.9, 5.14, 5.15, 6 lause 2 viivitamata täidetavuse või kohaldada ringkonnakohtu äranägemisel muud abinõu ema määruskaebuse tagamiseks, et tagada lapse arvamusega arvestamine kohtumenetluse jooksul.
15.Ringkonnakohus jättis 19.08.2024 määrusega ema 19.08.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtul ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse ning asja materjalide põhjal alust arvata, et esineb viivitamatu õiguskaitsevajadus, mille tõttu tuleks maakohtu suhtluskorda reguleeriva määruse viivitamatu täitmine peatada kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni või kohaldada muud abinõu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb kohtumääruse põhjendusi.
17.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema ei vaidlustanud määrust resolutsiooni p-de 2, 5.4–5.6, p 5.7 teise ja kolmanda lause, p 5.8 teise ja kolmanda lause, p-de 5.10–5.13 ja p 6 esimese lause osas. Seega ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust.
18.Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel uue tõendina vastu ema määruskaebusele lisatud ST.PeReKe OÜ 22.05.2024 esmase psühholoogilise hinnangu ja isa vastusele lisatud registrite väljavõtted ST.PeReKe OÜ ning selle kolme töötaja pädevuse puudumise kohta. TsMS § 662 lg 3 teise lause järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid ning sellest tulenevalt on teistel menetlusosalistel õigus neid asjaolusid kummutada ja tõendite usaldusväärsust vaidlustada ning oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada.
19.Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas muuta. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu määruse põhjendustele märgib kolleegium järgmist.
20.Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata
2-24-1064 üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 14–15; RKTKm, 09.11.2011, 3-21-83-11, p 21–22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
21.Siinsel juhul on maakohtu määruse põhjendus küll napp, kuid ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et jagatud vanemlus ja sellest tulenev lapse nädala kaupa vahelduv elukoht ei vastaks asjas kogutud teavet, tõendeid ja esitatud arvamusi arvestades lapse huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus täiendab selles osas kohtumääruse põhjendusi.
21.1.Vanemad olid maakohtu menetluses üksmeelel, et seoses lapse kooliminekuga tuleb varem määratud suhtluskorda muuta, kuid vanemad olid eri meelt selles, kui palju aega peaks laps kummagi vanemaga veetma. Isa soovis määrata suhtluskorra selliselt, et laps viibib võrreldes varem määratud suhtluskorraga isaga koos rohkem aega. Seejuures soovis isa pikendada lapsega korraga koos veedetavat aga seitsme päevani ning asendada iganädalased kohtumised üle nädala aset leidva pikema koosveedetud ajaga. Sisuliselt vastab isa avaldus jagatud vanemluse põhimõttele, kus mõlemad vanemad kasvatavad last ja hoolitsevad tema eest võrdse osa ajast. Ema soovis määrata aga suhtluskorra selliselt, et laps viibib võrreldes varem määratud suhtluskorraga isaga vähem aega koos, sh jätta ära paaritu nädala tööpäevadel seni aset leidnud isa ja lapse kohtumise (teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni) ning piirduda üksnes paaris nädala kohtumisega, pikendades seda ühe öö võrra (neljapäeva õhtust pühapäeva õhtu asemel esmaspäeva hommikuni). Arvestades vanemate taotlusi, on vanemad sisuliselt üksmeelel, et isa ja lapse suhtlemise korda tuleb muuta selliselt, et seni iga nädal toimunud kohtumised toimuvad edaspidi üle nädala, s.o harvem. Vanemad on eri meelt üksnes selles, kas harvem toimuvate kohtumiste puhul peaks olema isal kahe nädala lõikes võimalus lapsega koos viibida senisega võrreldes vähem või rohkem aega.
21.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada seoses lapse kooliminekuga isa ja lapse koosveetmise aega, küll aga saab asjas esitatud asjaolusid koosmõjus hinnates järeldada, et lapse huvidele vastab kooli minnes kõiki asjaolusid ja vanemate huve arvestades kõige paremini üle nädala vahelduv suhtluskord.
21.2.1.Lapsel on mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe ning mõlemad suudavad osaleda võrdväärselt lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Asja materjalid ei kinnita, et ema suudab tagada lapse heaolu ja järgida lapse huve paremini kui isa või et lapse suhe isaga erineks lapse suhtest emaga. Lapse huve kaitsvad isikud on esile toonud, et lapsel on mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe, mõlemal vanemal on head vanemlikud oskused, mõlema vanema kodused tingimused on lapsele sobilikud ning mõlemad
2-24-1064 vanemad saavad pakkuda lapsele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda (dtl 146 ja 160). Vanemate e-kirjavahetus (dtl 42–61) kinnitab, et isa osaleb mh aktiivselt lapse elu puudutavate küsimuste otsustamises, tema kirjadest nähtub soov tagada lapsele hea haridus ja huviharidus, samuti soov leida emaga lepitusmenetluse abil lapsele parimad lahendused nii koolivaliku kui ka elukorralduse osas. Vanemate e-kirjavahetus kinnitab ka seda, et isa on teinud korduvalt emale ettepanekuid muuta (mh lapse kooli mineku tõttu) suhtluskorda lapsele selgemaks ja sobivamaks. Mh märkis isa 26.04.2022 e-kirjas (dtl 47): „Ma teen ettepaneku nihutada minu ja X aega, muutes seda jagamatuks, ehk ma võtan X neljapäeval ning viin teda lasteaeda kolmapäeva hommikul. Minu arvates nii on Xl lihtsam ja arusaadavam“ ning 31.10.2023 e-kirjas (dtl 46): „Xle on lihtsam kui päevad lähevad järjest, ma arvan, et arvestades kooli, üldse oleks parem, et nädala keskel laps ei pendeldaks, vaid oleks terve nädala ühe vanemaga. Näiteks reede või laupäeva õhtust“. E-kirjadest saab järeldada, et isa taotleb suhtluskorra muutmist seoses lapse kooliminekuga lapse huve silmas pidades, st selleks, et lapse elu oleks paremini korraldatud ja lapsele arusaadavam. Ühtlasi kinnitavad e-kirjad ka isa kindlat soovi osaleda rohkem lapse elus. Sellest järeldab kolleegium, et isa suudab teha lapse elu puudutavaid otsuseid lapse huve silmas pidades.
21.2.2.Laps on kohtumenetluses avaldanud, et tal on mõlema vanemaga hea koos olla ning lapsega vestlustest ei ole üldjuhul jäänud muljet, et laps soovib olla emaga suurema osa ajast või olla isaga vähem aega koos. Laps avaldas küll talle määratud esindajale, et suhted isaga on head ja emaga on sagedamini parem ning ta tahaks, et kõik tööpäevad oleks ema juures ja puhkepäevad isa juures (dtl 153– 154), kuid arvestada tuleb seda, et lapse esindaja rääkis lapsega ema kodus ning lapse esindaja hinnangul püüab laps käituda tunnetuslikult vastavalt vanema, kelle juures ta parasjagu on, arvatava soovi kohaselt (dtl 160). Ka kohtuistungil ei olnud lapsele määratud esindaja veendunud, et tegemist oli lapse tegeliku sooviga (dtl 186). Lisaks lapsele määratud esindajale on laps rääkinud ka kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistidega ja kohtunikuga. Kõigi lapsega vestelnud isikute hinnangul on lapsel mõlema vanemaga hea koos olla, sh avaldas laps maakohtunikule ärakuulamisel, et ta ootas ärakuulamist ukse taga koos ema-isaga, kuid nüüd läheb isaga koju; laps selgitas, kuidas ta viibib kordamööda ema ja isa juures, ning on käinud mõlema vanemaga reisil. Laps märkis, et tal on oma toredad tegevused mõlema vanemaga (dtl 197). Seega ei viita miski lapse ärakuulamise protokollis sellele, et laps ei sooviks isaga koos olla või sooviks veeta isaga koos vähem aega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt lapse TsMS § 5521 järgi ära kuulanud ning lapse avaldatu piisavas ulatuses ärakuulamise protokollis kajastanud, mis võimaldab ringkonnakohtul mõista maakohtu siseveendumuse kujunemist. Seetõttu ei ole vaja last ringkonnakohtus uuesti ära kuulata. See, et ema ei nõustu lapse ärakuulamisel avaldatuga, ei anna ringkonnakohtule alust last täiendavalt ära kuulata. Eeltoodut arvestades ei ole laps menetluses avaldanud, et ta sooviks olla põhiliselt koos emaga või isaga vähem aega kui emaga. Samas, ka juhul, kui laps oleks seda avaldanud, peab kohus lapse eakohast arvamust arvestama koosmõjus teiste asjaoludega. Ainuüksi lapse arvamusest ei saa kohus juhinduda, sest PKS § 123 lg 1 järgi tuleb last puudutav otsus teha lapse huvidest juhindudes, st leida lahendus, mis on lapse huve silmas pidades kõiki asjaolusid arvesse võttes lapsele parim. Lapse enda soov ei pruugi sellega kattuda.
2-24-1064
21.2.3.Vanemate erimeelsused hooldusõigust puudutavate küsimuste otsustamisel ja vanemate vahelised pinged ei tähenda seda, et lapse üle nädala vahelduv elukoht kummagi vanema juures ei vastaks lapse huvidele. Iseenesest on õige, et jagatud vanemlus ja lapse vahelduv elukoht kummagi vanema juures on eelkõige põhjendatud ja toimiv lahendus siis, kui vanemad suudavad teha lapse kasvatamise küsimuses koostööd. Eelkõige on aga oluline see, et vanemad suudavad sujuvalt korraldada lapse üleandmise teisele vanemale ning tagada, et lapsel on teise vanema juurde minnes kõik vajalik kaasas. Ühtlasi on oluline, et vanemad suudavad vahetada omavahel lapse elukorraldust puudutavat teavet. Asja materjalid ei kinnita, et senise suhtluskorra täitmisel oleks ilmnenud selliseid probleeme, millest saaks järeldada, et vanemad ei suuda seda teha. Ühtlasi nähtub vanemate e-kirjavahetusest, et vanematel on kirjalik suhtlust last puudutavatel teemadel. Seega suudavad vanemad e-kirja teel last puudutavat teavet vahetada. Ühtlasi arvestab suhtluskord seda, et vanemad puutuksid last üle andes minimaalselt kokku, nagu oli ema soov. Lapse üleandmine toimub kord nädalas reedeti nii, et vanemad ei kohtu, st kumbki vanem võtab lapse koolist ja viib kooli. Seega, ka juhul, kui vanematel tekivad teiseteisega kokkupuutudes pinged, on määratud suhtluskorraga neid olukordi minimeeritud. Ainuüksi see, et ema ei soovi isaga kokku puutuda ja lapse elukorraldust puudutavat teavet jagada ega saada, ei anna alust järeldada, et võrdne suhtluskord ei ole lapse huvides. Vanematel tuleb lapse heaolu huvides õppida omavahelisi erimeelsuse lahendama. Vanematel on jätkuvalt lapse ühine hooldusõigus, mis tähendab, et vanematel tuleb lapsega seotud olulisi küsimusi otsustada igal juhul ka edaspidi ühiselt. Selleks tuleb vanematel ka edaspidi lapsega seotud küsimuste otsustamiseks üksteisega suhelda, jättes kõrvale etteheited teineteisele.
21.2.4.Seda, et lapse võrdne suhtlus kummagi vanemaga ei vastaks lapse huvidele, ei saa järeldada ka ST.PeReKe OÜ 22.05.2024 esmasest psühholoogilisest hinnangust lapse kohta (dtl 325). Seejuures ei kummuta isa esitatud registriväljavõtted (dtl 299–312), et hinnangu koostanud DGl ei oleks psühholoogiaalaseid teadmisi. Psühholoog DG hinnangust nähtub, et ema pöördus lapsega psühholoogi juurde kõrgenenud ärevuse ja rahutuse tõttu ning järelduse kokkuvõte on tehtud ema palvel. Järelduse kohaselt esines lapsel varjatud depressiooni tunnuseid ning joonistuse järgi on lapsel soojad suhted ema ja võõrasisaga, kuid ta ei joonistanud isa, mis võiks näidata, et isa tema perekonnas ei ole või puudub isaga emotsionaalne kontakt. Soovitusena on välja toodud, et vanemate ülesanne on hoolitseda laste psühholoogilise tasakaalu eest ja lahendada omavahelised konfliktsituatsioonid last kaasa haaramata, ning isa võib jätkata lapsega regulaarset suhtlemist, kuid lapse jaoks on praegusel hetkel väga tähtis, et tema alaline elukoht oleks ühes kohas, millega ta on harjunud, ja nimelt ema juures. Eeltoodu kohaselt on arvamuses tehtud soovituse aluseks üksnes ema avaldatu vanemate konflikti kohta ning lapse joonistus, millel puudus isa. Psühholoogi järeldus isa tähtsuse kohta lapse elus on seejuures üksnes oletuslik ja ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite, kohtumenetluses lapse huve kaitsma õigustatud erapooletutele isikute hinnangutega ning lapse poolt neile avaldatuga. Lisaks kinnitasid eestkosteasutused määruskaebemenetluses, et kummagi vanema juurde pärast maakohtu määruse tegemist tehtud kodukülastustel ei märganud lapse heaolu spetsialistid lapsel depressiooni tunnuseid ega sellele viitavat käitumist, isa suhtus lapsesse soojalt ning laps oli kodukülastuste ajal rõõmus, liikuv ja suhtlemisaldis (dtl 288–289). Seega
2-24-1064 ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et muudetud suhtluskord oleks lapsele negatiivselt mõjunud.
21.3.Ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et vanemate ja lapse üle nädala vahelduv suhtluskord ei vastaks lapse huvile ning seda tuleks muuta.
22.Kolleegiumi hinnangul ei anna ka määruskaebuse ülejäänud väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
22.1.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta koolivaheaegadega seonduvat. Maakohus määras, et laps veedab I, III ja IV koolivaheaja paaris ja paaritutel aastatel erineva vanemaga. Ema on määruskaebuses seisukohal, et koolivaheaegade vaheldumine paaris ja paaritutel aastatel ei ole põhjendatud ja ei vasta lapse huvidele. Ema taotletud suhtluskorrast nähtub, et ema hinnangul peaks laps igal aastal veetma I koolivaheaja emaga, III koolivaheaja isaga ja IV koolivaheaja emaga. Kolleegiumile jääb ema vastuväide arusaamatuks. Ema ei ole määruskaebuses esile toonud ühtki objektiivset põhjust, miks lapse huvides ei ole, et ta saab veeta I, III ja IV koolivaheaja paaris ja paaritutel aastatel erineva vanemaga.
22.2.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määrust lapsega reisimise osas. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus jättis lapsega reiside kestuse piiramata. Maakohus küll ei piiranud reisimise aega ema soovitud viisil (kolm nädalat korraga), kuid määruse resolutsiooni p 5.8 järgi on vanemal õigus reisida suhtluskorra järgi temaga veedetaval ajal. Seega saab kumbki vanem teistsuguse kokkuleppe puudumisel reisida lapsega ajal, mil laps viibib tema juures. Selline kord on selge ega tekita arusaamatusi. Samuti on reiside kestus piiritletud. Seda, miks peaks reisimise kestust piirama kolme järjestikuse nädalaga, ei ole ema selgitanud. Kui vanemad soovivad reisida muul kui oma suhtluskorra ajal või teha pikema reisi, saavad nad seda määruse p 5.15 järgi teha kokkuleppel.
22.3.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta lapse üleandmise ja päevade asendamisega seonduvat lapse haigestumise korral. Kuigi ema arvates peaks laps viibima raskemate haigusnähtude korral ema juures ning isal peaks olema võimalus lapsega telefoni või Viberi teel suhelda, ei ole ema selgitanud, miks ei vasta lapse huvidele selline suhtluskord, kus raskemate haigusnähtude korral, kui perearst on vanemale väljastanud hoolduslehe, on laps selle vanema juures, kelle juures ta haigestus. Selline kord võimaldab haigel lapsel rahulikult põdeda, ilma et ta peaks ühe vanema juurest teise juurde haigena minema. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et isa ei suudaks haige lapse eest hoolitseda. Isa on mh esile toonud, et tema tööaeg on paindlik ja ta saab kasutada kodukontori võimalust (dtl 186 ajamärge 00:18:16). See, et maakohus nägi ette, et teisele vanemale kompenseeritakse need päevad lapsega suhtlemiseks esimesel võimalusel, ei muuda suhtluskorda ebaselgeks. Samuti ei ole see põhjendamatu. Juhul, kui laps jääb ühe vanema juures haigeks ja viibib seetõttu ühe vanema juures ettenähtust kauem, saab laps teise vanema juurde minnes viibida ka tema juures vastava arvu päevade võrra kauem. Juhul, kui sellist asendamist ei toimuks, võiks juhtuda nii, et laps saab pärast tervenemist teise vanemaga veeta vaid päeva või paar või ei saaks üldse ja
2-24-1064 peaks teisest vanemast sedavõrd pikalt eemal olema, et see ei vastaks lapse huvile. Laps vajab haiguse järel piisavat koosviibimisaega ka teise vanemaga.
22.4.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta lapse suhtlust eemal viibiva vanemaga sidevahendi abil. Maakohus määras p-s 5.14 piisavalt selgelt, et vähemalt kord päevas peab lapsega koos viibiv vanem tagama lapsele võimaluse rääkida sidevahendi abil teise vanemaga. Selliselt nägi maakohus ette eemalviibiva vanema ja lapse sidevahendite teel suhtlemise mõistliku sageduse.
22.5.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta vanemate muude kokkulepete vormi. Maakohus määras p-s 5.15, et suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Ema on seisukohal, et vanemate kokkuleppe sõlmimise vormiks tuleks paindlikumalt ette näha kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mitte üksnes maakohtu määratud e-kirja vorm. Samas ei ole ema selgitanud, miks ei ole e-kirja teel kokkuleppimise viis vanematele ei sobiv.
23.Kohtumääruse viivitamatu täidetavuse küsimust selgitas ringkonnakohus 19.08.2024 määruses ning tõi esile, et lapsega suhtlemist korraldava kohtumäärus kuulub TsMS § 5621 lg 3 järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Seejuures võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Siinsel juhul määras maakohus, et lahend on viivitamata täidetav.
24.Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus ka menetluskulude jaotamisel ning jättis põhjendatult vanemate menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Olukorras, kus mõlemad vanemad esitasid avalduse suhtluskorra muutmiseks ning maakohus rahuldas mõlemad avaldused osaliselt, on õiglane jätta menetluskulud kummagi vanema enda kanda, arvestades mh ka seda, et suhtluskorra muutmine oli nii lapse kui ka vanemate huvides seoses lapse kooliminekuga vajalik.
25.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
26.Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. Isa osales siinses menetluses ilma lepingulise esindajata ja toimikust ka ei nähtu, et isa oleks kandnud määruskaebemenetluses hüvitatavaid kulusid. Ka teistel menetlusosalistel ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, seega ei ole vaja määrata kindlaks neile hüvitatavate menetluskulude suurust.
28.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
2-24-1064 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.