Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel. Riigikohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades hageja viivisenõude perioodil kehtestatud refinantseerimismäärasid (viivise määr umbes 0,02 % päevas) ning hageja nõuet (viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas), ületab üldtingimustes (s.o Tele2 teenuste kasutamise tingimused) p-s 6.13.2 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui seitse korda. Kohus leiab, et lepingujärgne viivisemäär on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 alusel. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli refinantseerimismäär 01.01.2014 – 30.06.2014 aastas 0,25%, 01.07.2014 – 31.12.2014 aastas 0,15% ja 01.01.2015 – 31.12.2015 aastas 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 2014. a esimesel poolaastal 8,25% (0,25 + 8), 2014. a teisel poolaastal 8,15% (0,15 + 8) ja 2015. a 8,05% (0,05 + 8). Kohus, võttes arvesse hageja poolt kohtule esitatud iga arve põhjendatud summat ja iga arve maksetähtaega asub seisukohale, et hageja on õigustatud saama seadusjärgset viivist iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates, mil nõue muutus sissenõutavaks alljärgnevalt: - arve nr 41748879 (lk 28-29) summas 29,90 eurot, maksetähtaeg 18.03.2014: ajavahemiku 19.03.2014 – 30.06.2014 eest summas 0,70 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 1,23 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 1,89 eurot. - arve nr 42126033 (lk 30-31) summas 96,46 eurot, maksetähtaeg 18.04.2014: ajavahemiku 19.04.2014 - 30.06.2014 eest summas 1,59 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 3,96 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 6,11 eurot. - arve nr 42413437 (lk 32-33) summas 29,90 eurot, maksetähtaeg 18.05.2014: ajavahemiku 19.05.2014 – 30.06.2014 eest summas 0,29 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 1,23 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 1,89 eurot.

- arve nr 42819099 (lk 34-35) summas 527,90 eurot, maksetähtaeg 18.06.2014: ajavahemiku 19.06.2014 – 30.06.2014 eest summas 1,43 eurot + ajavahemiku 01.07.2014 – 31.12.2014 eest summas 21,69 eurot + ajavahemiku eest 01.01.2015 – 14.10.2015 eest summas 33,41 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 14.10.2015 seisuga seega 75,43 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 509,71 eurot (s.o hageja nõue 585,14 eurot – 75,43 eurot). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest (s.o rahuldamisele kuuluvalt põhinõudest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.10.2015. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.