Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kasuks välja menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu. Vastav tunnihind ilma käibemaksuta on 115 eurot. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud üksnes ulatuses, mille kohus on leidnud põhjendatud olevat 19.05.2015 määruses menetluskulude tagatise andmise taotluse lahendamisel. Nimetatud määruses pidas kohus eelduslikult tsiviilasjas kostja põhjendatud õigusabikuludeks 2520 eurot, mis vastas tunnihinnaga 120 eurot 21 tunnile ja muudeks menetluskuludeks 120 eurot. Hageja tasus kohtu deposiiti kostja eelduslike õigusabikulude katteks 2520 eurot ja eelduslike muude kulude katteks 120 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjast selgub, et muud menetluskulud on olnud väiksemad – 45,40 eurot. Hageja palus summa, mis jääb 120 eurost üle pärast 45,40 eurot lahutamist, tagastada hagejale. Hageja palus lugeda põhjendatud menetluskuludeks 2565,40 eurot (2520 + 45,40). Kohus nõustus hageja taotlusega, kuivõrd tagatisest 120 eurot oli seotud ainuüksi muude eelduslike menetluskuludega, mitte õigusabikuludega, ja seega ei saa ilma hageja vastava loata muude kulude katteks antud tagatist kasutada õigusabikulude katteks. Kohus määras tagastada hagejale tasutud tagatisest 74,60 eurot. Kohus leidis, et hageja argumentatsioon õigusabikulude osas on väär, kuivõrd asja lõpetamisel kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei saa seostada ega piirata kohtu poolt menetluskulude tagatise nõudmisel eelduslikult paika pandud menetluskulude suurusega. Kohus prognoosib tagatise nõudmisel ajakulu eelduslikult, kuid menetlus võib venida pikemaks ja/või muutuda mahukamaks, kui kohus menetluse alguses arvas. Kohus hindas sisuliselt nii õigusabi osutamisel arvestatud tunnitasu määra kui ka õigusabi osutamisele kulutatud aja põhjendatust ning vajalikkust. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduv õigusabiteenuste ajaline kestus on osati ebamõistlikult suur. Menetluskulu 13.10.2014 - taotluste koostamine hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude tagatise määramiseks 3 tundi ja 38 minutit on osaliselt põhjendamatu. Tegemist oli võrdlemisi lühikeste ja juriidiliselt lihtsate taotlustega, mille mõistlikuks ajakuluks on 1 tundi ja 38 minutit. Menetluskulu 27.05.2015 - äriregistri päringud NordCopi äritoimiku kohta, NordCopi äritoimikuga tutvumine, päringu koostamine ja edastamine äriregistrile 1 tundi ja 54 minutit. Kohus leidis, et kõne all oleva toimingu mõistlik ajakulu on 54 minutit, kuivõrd 1 tundi ja 54 minutit on äriregistrist päringute tegemiseks ja tutvumiseks ilmselgelt ebamõistlikult pikk aeg. Menetluskulu 28.05.2015 - taotluse koostamine tsiviilasja nr 2-08-29529 toimikuga tutvumise loa saamiseks 1 tundi ja 18 minutit. Kohus leidis, et toimingu mõistlik ajakulu oli 18 minutit, kuivõrd tegemist oli sisult võrdlemisi lihtsa toiminguga, mis ei saa palju aega võtta. Menetluskulu 05.06.2015 - OÜ NordCorp pankrotitoimikuga tutvumine pankrotihaldur Maire Armi büroos 2 tundi ja 50 minutit. Kohus leidis, et toimingu mõistlik ajakulu oli 1 tundi ja 50 minutit, kuivõrd pankrotitoimik ei ole niivõrd mahukas ja keeruline vandeadvokaadist esindaja jaoks, et nõuda esitatud pikkuses ajakulu. Menetluskulu 18.06.2015 - kostja vastuse koostamine 8 tundi ja 48 minutit. Kohus leidis, et vastav ajakulu on osaliselt põhjendamatu, kuivõrd vastus koosneb pooleldi asjaolude

konstateerimisest, mille kostja esindaja selgitas välja eelnevate toimingutega (pankrotitoimikutega tutvumine jne), mille ümberkirjutamine ja/või kopeerimine ei saanud eriliselt palju aega võtta. Vastuses esitatud argumentatsioon ja asjaolude sellega sidumine muidugi võtsid mõnevõrra aega. Vastavat dokumenti tervikuna hinnates leidis kohus, et mõistlikuks ajakuluks on 3 tundi ja 48 minutit. Kohtu hinnangul oli kostja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud põhjendatud aeg kokku 31 tundi ja 9 minutit (41 – 10) ja õigusabi tunnihind ilma käibemaksuta 115 eurot mõistlik, mistõttu tuleb määrata hageja poolt hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suuruseks 3582,25 eurot ([31+(9/60)]*120). Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 3627,65 eurot (45,40 + 3582,25). Kohus leidis et kostja menetluskulude hüvitamine kohtu deposiidist selleks eesmärgiks hoiustatud rahast on põhjendatud, kuivõrd hageja andis tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 2640 euro suurusest tagatisest õigusabikulude katteks on antud 2520 eurot ja 120 eurot oli antud ainuüksi muude eelduslike menetluskulude katteks, mitte õigusabikulude katteks ja seega ei saa (ilma hageja vastava loata) vastavat muude kulude katteks antud tagatist kasutada õigusabikulude katteks. Kostja muud kulud olid 45,40 eurot ja seega tagastas kohus hagejale muude kulude katteks tasutud tagatisest 74,60 eurot (120 – 45,40). Kindlaks määratud õigusabikulude 3582,25 eurot katteks aga kannab kohus kostjale vastavaks tagatiseks 2520 eurot. Ülejäänud õigusabikulud peab hageja ise kostjale hüvitama. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Kostja leiab, et maakohus on kostja poolt lepingulise esindaja kuludelt tasutud käibemaksu hagejalt välja mõistmata jättes ebaõigesti kohaldanud KMS § 16 lg 2 p 1, § 29 lg 1 ja lg 3 ning § 33 lg 1 ja lg 3. Vaidlust ei ole selles, et kostja põhitegevuseks on kindlustusteenuse osutamine. KMS § 16 lg 2 p 1 sätestab, et kindlustusteenuse käivet käibemaksuga ei maksustata. Seega on kindlustusteenuse käive käibemaksuseaduse tähenduses maksuvaba käive. Kostja poolt kantud lepingulise esindaja kulud on seotud ainult kostja kindlustusteenuse käibega, hagi on seotud Mati Merimaa ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepinguga (PankrS § 64), s.t kindlustusteenusega. Kuna kostjal ei ole KSM § 29 lg 1 ja KMS § 33 lg 3 tulenevalt võimalik kindlustusteenuse maksuvaba käibe tarbeks kasutatud teenuselt makstud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi arvestada, siis ei saa kostja tagasi arvestada ka lepingulise esindaja kuludelt tasutud käibemaksu. Käibemaksu väljamõistmise seisukohast omab tähtsust üksnes see, kas lepingulise esindaja kulud on seotud kostja maksuvaba käibega või maksustatava käibega. Kostja lepingulise esindaja kulud on seotud kostja kindlustusteenuse käibega (maksuvaba käive) ja seetõttu on lepingulise esindaja kuludel tasutud käibemaksu hagejalt väljamõistmine põhjendatud. Maakohus rikkus menetlustoimingute ajakulu vähendades oluliselt TsMS § 175 lg 1 ja § 465 lg 2 p 8 nõudeid. Hageja esitas hagi kostja kui OÜ Fastest Trade pankrotihaldurina tegutsenud Mati Merimaa kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandja vastu. Mati Merimaa suri 26.12.2012, s.o ligikaudu 2 aastat enne hagi esitamist. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik hagile vastamiseks vajalikku teavet ja tõendeid saada pankrotihaldurilt kui kindlustusvõtjalt ning kostja oli sunnitud menetluspositsiooni kujundamiseks vajalikud andmed ja tõendid ise

koguma. Arusaadavalt oli selline tegevus aeganõudev, kuna kostjal puudus väljaspool käesolevat vaidlust igasugune kokkupuude OÜ Fastest Trade pankrotimenetlusega. Kostja esitas 13.10.2014 maakohtule taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude tagatise määramiseks. Kostja menetlusdokumendi maht on 7 lehekülge, millele on lisatud 7 dokumentaalset tõendit, kokku 14 leheküljel. Menetlusdokumendi koostamiseks pidi kostja lepinguline esindaja avalikesse registritesse tegema kokku 7 erinevat päringut, analüüsima hageja majanduslikku seisundit päringu tulemustest lähtuvalt, prognoosima menetluse edasist käiku ning kostja eeldatavate menetluskulude suurust. Taotluse ja sellele lisatud tõendite mahtu arvestades on ilmne, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu 3 tundi ja 38 minutit on põhjendatud. Kostja vastuse koostamiseks vajalike andmete ja tõendite kogumise eesmärgil tutvus kostja lepinguline esindaja 27.05.2015 Osaühingu NordCorp äritoimiku dokumentidega. Nimetatud dokumentidega tutvumiseks tegi kostja lepinguline esindaja registripidajale elektroonilisi päringuid e-äriregistri infosüsteemi ja e-posti kaudu. Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid arvelt nr 1505033 nähtub, et kõnesoleva menetlustoimingu ajakulu kokku oli 1 tund ja 54 minutit. Kostja lepingulise esindaja poolt äriregistrile tehtud päringute alusel edastati kostja lepingulisele esindajale dokumente kokku 33 leheküljel. Lisaks pidas kostja lepinguline esindaja registripidajaga e-kirjavahetust dokumentidest nähtuvate andmete täpsustamiseks ja täiendavate andmete saamiseks. Äriregistri dokumentidega tutvumine oli vajalik Osaühingu NordCorp majandusliku olukorraga seonduvate asjaolude täpsustamiseks ning osaühinguga seotud isikute ringi määratlemiseks eesmärgiga tuvastada võimalusi Osaühingu NordCorp majandusliku olukorra ning Osaühingu NordCorp ja OÜ Fastest Trade (pankrotis) vaheliste suhete kohta täiendavate tõendite kogumiseks. Kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades on ajakulu 1 tund ja 54 minutit tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kostja vastuse koostamiseks vajalike andmete ja tõendite kogumise eesmärgil pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma ka OÜ Fastest Trade pankrotimenetluse kohtutoimikuga. OÜ Fastest Trade pankrotiasja menetleti Harju Maakohtus tsiviilasjana nr 2-08-29259. Kuna kostja ei olnud OÜ Fastest Trade pankrotimenetluses menetlusosaline, pidi kostja kohtutoimikuga tutvumiseks koostama TsMS § 59 lg 3 nõuetele vastava taotluse. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga, et 1 tund ja 18 minutit taotluse koostamiseks on ilmselgelt ebamõistlikult pikk. Kostja 28.05.2015 taotluse maht on 3 lehekülge. TsMS § 53 lg 3 kohaselt, kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Seega ei piisanud tsiviilasja nr 2-08-29259 toimikuga tutvumiseks üksnes oma vastava soovi avaldamisest, vaid kostja pidi eraldi põhistama õigustatud huvi toimikuga tutvumise vastu. Taotluse sisu arvestades on ilmne, et sellist taotlust ei ole võimalik 18 minutiga koostada. Kostja vastuse koostamiseks vajalike andmete ja tõendite kogumise eesmärgil pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma ka Osaühingu NordCorp pankrotimenetluse materjalidega. Sellel eesmärgil tutvus kostja lepinguline esindaja 05.06.2015 Osaühingu NordCorp endise pankrotihalduri Maire Armi büroos pankrotitoimikuga kokku 2 tundi ja 50 minutit. Pankrotitoimik on väga mahukas – ainuüksi ajutise haldurina tegutsenud Küllike Mitti poolt kogutud dokumente oli 4 paksu toimiku jagu. Sellele lisandusid pankrotimenetluse ajal kogutud dokumendid. Kostja lepinguline esindaja pidi kostja vastuse koostamiseks vajalike andmete leidmiseks sisuliselt kogu pankrotitoimikus olnud materjali läbi lugema.

Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid arve nr 1506013 kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 18.06.2015 maakohtule esitatud kostja vastuse koostamiseks 8 tundi ja 48 minutit. Kostja vastus on 13-leheküljeline põhjalik menetlusdokument, millel on 22 lisa kokku 62 leheküljel. Erinevalt maakohtu määruses märgitust ei sisalda kostja vastus muudest dokumentidest kopeeritud teksti. OÜ Fastest Trade pankrotitoimikust, Osaühingu NordCorp pankrotitoimikust, tsiviilasja nr 2-08-29259 toimikust ja äriregistrist sai kostja ärakirju paberkoopiate ja skaneeringutena, kust teksti kopeerimine ei ole tehniliselt võimalik. Kostja vastus sisaldab sellele lisatud tõendite sisu kirjeldusi ulatuses, milles see on TsMS § 394 lg 2 p 3 ja § 236 lg 3 nõuete täitmiseks vajalik. TsMS § 236 lg 3 tulenevalt peab menetlusosaline tõendeid esitades põhjendama, millist konkreetset asjaolu ta iga tõendiga tõendada soovib. Selliste põhjenduste esitamine eeldab tõendiga tutvumist, tõendist nähtuva seostamist kostja vastuväidetega ja ka põhjenduse kirjapanemist. Nimetatud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kostja rõhutab, et kostja vastuse koostamisele eelnenud ulatuslik uurimistöö ning põhjalik kostja vastus viisidki lõppastmes selleni, et hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. Menetluse edasine käik Hageja oma seisukohta kaebuse osas kohtule ei avaldanud. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Esindajatasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ning arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid üle. Vastuseks määruskaebuse väitele, mis puudutab käibemaksu väljamõistmist, märgib ringkonnakohus, et kindlustusettevõttele õigusteenuse osutamine ei ole kindlustusteenus käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 1 mõttes. Nimetatut ei muuda ka asjaolu, et praeguse tsiviilasja vaidluse sisu oli seotud kindlustusteenusega. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.