Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

7, mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

Hagejad esitasid 12.10.2022.a kohtule hagi A. K. vastu elatise nõudes vastavalt summades 290,98 eurot ja 282,35 eurot kuus. Samuti palusid hagejad välja mõista tagasiulatuva elatise kogusummas 572,50 eurot kuus alates 01.06.2022.a. 20.11.2022.a kohtule esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt paluvad hagejad välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas, millele lisatakse igakuiselt juurde 21% ning muuta elatis muutuvaks summaks vastavalt kehtivale PKS §-le 101. Samuti nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist alates 01.06.2022.a. 16.05.2024.a on hagejad veelkord muutnud oma nõuet, millise kohaselt paluvad nad elatise kostjalt väja mõista vastavalt elatiskalkulaatorile lisades sellele 21%. Lisaks paluvad hagejad välja mõista tagasiulatuva elatise sama arvutuse alusel nagu edasiulatuva elatise so vastavalt elatiskalkulaatorile lisades sellele 21% alates 01.06.2022.a. Hagi kohaselt ei täida kostja ülalpidamiskohustust, kuigi hagejad on kostjalt ülalpidamist küsinud. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.

Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 27.08.2022.a miinimummääras, millele lisatakse juurde 21% ning mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 124, 313).

Kostja ei vaidle igakuisele elatisele vastu, kuid palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub mõlemale hagejale elatist 150 eurot kuus (dtl 113, 204). Kostjal ei ole alates 2023.a septembrist töökohta ning ta on osalise töövõimega. Kostja leiab, et hagejate igakuised kulud on tõendamata (dtl 112, 204).

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejad elavad koos emaga Xxxx. Hagejate emal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Hagejad lapsetoetust ega ka muud sotsiaaltoetust ei saa. Hagejate ema töötasu on keskmiselt 2170 eurot kuus. Hagejate emal on kogumishoiuses 47,44 eurot ja pensionifondis 1221,80 eurot (dtl 255-299).

Kostjal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostjal on keskharidus. Kostja töötas september 2021.a kuni september 2023.a ema äriühingus, s.o turismitalus MTÜ-s Xxxx (dtl 204). Kostja sai töötasu brutos september 2021.a kuni veebruar 2023.a 1143,29 eurot kuus. Märtsis 2023.a 725 eurot ja jaanuaris 2024.a 383,82 eurot (dtl 422-425). Alates 23.12.2023.a kuni 22.12.2025.a on kostjale määratud osaline töövõime. Kostja on 17.01.2024.a töötuna arvele võetud ning talle on määratud 17.01.2024.a kuni 26.05.2024.a töötuskindlustushüvitis (dtl 192-198, 208). Eesti Töötukassa on kostjale tasunud oktoober 2023.a 137,11 eurot, november 2023.a 983,41 eurot, veebruar 2024.a 343,05 eurot, märts 2024.a 663,23 eurot, aprill 2024.a 525,85 eurot, mai 2024.a 457,20 eurot ja juuni 2024.a 396,245 eurot (dtl 425). Kostjal puuduvad kinnisvara ja sõidukid (dtl 200, 204).

Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et T OÜ-lt on kostjale laekunud septembris 2022.a kokku 497,47 eurot, oktoobris 2022.a, 442,98 eurot, detsembris 2022.a 44,46 eurot. Kostja on teinud enda pangakontole regulaarselt ka sularaha sissemakseid: august 2022.a 830 eurot, märts 2023.a 200 eurot, aprill 2023.a 650 eurot, mai 2023.a 3160 eurot, juuni 2023.a 420 eurot, juuli 2023.a 200 eurot, august 2023.a 390 eurot, september 2023.a 1950 eurot, oktoober 2023.a 380 eurot, detsember 2023.a 185 eurot, jaanuar 2024.a 795 eurot, veebruar 2024.a 490 eurot, märts 2023.a 830 eurot, aprill 2024.a 200 eurot, mai 2024.a 520 eurot, juuli 2024.a 280 eurot, august 2024.a 650 eurot, september 2024.a 200 eurot. Kostjale on toimunud ka regulaarselt laekumisi mitmetelt eraisikutelt ja äriühingutelt, nt märtsis 2022.a kokku 150 eurot, juunis 2022.a 50 eurot, juulis 2022.a 50 eurot, augustis 2022.a 100 eurot, novembris 2022.a kokku 250 eurot, jaanuaris 2023.a 305 eurot, veebruaris 2023.a 260 eurot, aprillis 2023.a 350 eurot, juunis 2023.a 830 eurot, juulis 2024.a 740 eurot, augustis 2023.a 515 eurot, septembris 2023.a 850 eurot, jaanuaris 2024.a 430 eurot, märtsis 2024.a 352,22 eurot, mais 2024.a 3540,05 eurot, juulis 2024.a 395 eurot, augustis 2024.a 140 eurot, septembris 2024.a 540 eurot (dtl 430-485).

Kostja pangakontolt nähtub, et kostja on teinud ka korduvalt krüptoinvesteeringuid erinevatele krüptoplatvormidele, s.o xxxx, xxxx, xxxx (dtl 309, 353-354, 361-365).

Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele elatist tasuma. Analüüsides kostja pangakontot, on kohus kindlaks teinud, et kostjal on piisav sissetulek, mille arvelt on ta võimeline hagejatele elatist tasuma. Pigem on kostja igapäeva elutingimused isegi paremad kui hagejatel, kuna hagejad on väitnud, et kostja elab kostja emale kuuluvas turismitalus MTÜ Xxxx, mis tähendab, et kostjal ei ole igakuised eluasemega seotud kulutusi (dtl 74). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ning ei ole kohtule esitanud ka enda igakuiseid kulutusi. Seega saab lugeda tõendatuks, et kostjal puuduvad näiteks igakuised eluasemekulud. Lisaks on hagejad esitanud piisavad tõendid, millest nähtub, et kostja töötab Xxxx nime alt (dtl 306-309, 314-322, 355-357). Seda kinnitavad ka kostja pangakontole tehtud erinevate isikute ülekanded.

Kohus selgitab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.

PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Kostja on märkinud, et talle on määratud osaline töövõime ning ta saab töövõimetoetust. Kohus leiab, et see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostja pangakontolt nähtub, et osaline töövõime ei ole takistanud kostjal tegutseda DJ-na ning kostjal on piisavad sissetulekud (vt käesoleva kohtuotsuse p 14-17).

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).

Kuna hagejad nõuavad elatist miinimumist suuremas summas ning kostja on esitanud vastuväited hagejate igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.

Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).

Hagejad on märkinud, et hageja L. K. igakuised kulutused on 581,95 eurot kuus ja A. K. igakuised kulutused 564,70 eurot kuus (dtl 75).

Hagejad on märkinud, et kulutused eluasemele on ühe hageja kohta 150 eurot kuus (dtl 75). Selle summa moodustab kolmetoalise korteri rendikulu 710 eurot kuus ning kommunaalkulud keskmiselt 200 eurot kuus. Hagejad on kohtule esitanud eluaseme üürilepingu ja kommunaalkulude arved võõrkeeles (dtl 96-101, 138-148 ). Kostja vaidleb eluaseme kuludele vastu ning leiab, et need ei või olla rohkem kui 100 eurot. Kostja põhjendab seda sellega, et esitatud tõendid on võõrkeelsed (dtl 112).

Kohus selgitab, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17,

p 18 II lõik).

TsMS § 33 lg 1 II lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu.

Kohus leiab, et kuigi üürileping ja kommunaalkulude arved on esitatud võõrkeeles, siis arvestades nende mahtu ja sisu, oleks ebamõistlik lasta hagejatel need tõlkida. Seda veel olukorras, kus menetluskulud jäävad seaduse kohaselt menetlusosaliste enda kanda, ehk tekitaks alaealistele hagejatele täiendavaid menetluskulusid juurde. Kostja ei ole ka üheski dokumendis palunud kohtul tõendeid mitte vastu võtta, vaid on viidanud üksnes, et tõendid on võõrkeelsed.

Üürilepingust nähtub, kes on lepingu poolteks, mis on üürisumma ning et mõlemad pooled on lepingu allkirjastatud. Lisaks on hagejad esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub 710 eurose üürisumma tasumine (dtl 138). Kohus leiab, et need tõendid on piisavad tõendamaks, et hagejate igakuine eluaseme üür on 710 eurot kuus. Hagejad on märkinud, et elamispinnal elab kokku kolm inimest, s.o hagejad ja nende ema. Seega 710/3=236,67 eurot.

Hagejad on esitanud kohtule ka kommunaalkulude arved - elekter, gaas, internet (dtl 139148). Kuigi hagejad ei ole esitanud kohtule kommunaalkulude tõlkeid, siis isegi kui kohus loeks kommunaalkulud üürihinna 710 euro sisse, siis jagades 710 kolmega (hagejad on märkinud, et elamispinnal elab kokku kolm inimest – hagiavalduse p 28 (dtl 76)), teeks see ühe inimese kohta 236,67 eurot kuus. Hagejad soovivad aga eluasemekulu 150 eurot hageja kohta.

Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud eluasemekuludeks on ühe hageja kohta 150 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et toidukulu ühe hageja kohta on 150 eurot kuus (dtl 75). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 112). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on toidukulu ühe hageja kohta 150 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et koolitoidu kulu ühe hageja kohta on 94,95 eurot kuus (dtl 75, 133-135). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna kostja andmetel hagejad koolis ei söö (dtl 112). Hagejad on märkinud, et koolipäev kestab üldjuhul ajavahemikus 9.00-16.30 ning trennipäevadel kuni kella 17.30-ni. Kohus peab hagejate väiteid koolis söömise osas usutavaks, kuna ilmselgelt iga koolilaps niivõrd pika päeva peale toitu vajab, milleks ongi koolilõuna. Samuti on hagejad esitanud tõendid koolitoidu tasumise kohta (dtl 133-135). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on koolitoidu maksumus ühe hageja kohta 94,95 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et koolikohustuste kulu ühe hageja kohta on 30 eurot kuus (dtl 75, 136). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 112). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on koolikohustuse kulu ühe hageja kohta 30 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et transpordi kulu ühe hageja kohta on 10 eurot kuus (dtl 75). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 112). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on transpordi kulu ühe hageja kohta 10 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et riiete, jalanõude ja hügieenitarvete kulu ühe hageja kohta on 40 eurot kuus (dtl 75). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 112). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on riiete, jalanõude ja hügieenitarvete kulu ühe hageja kohta 40 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et kulutused huvitegevuseks (trenn) on L. K.l 57 eurot kuus ja A. K.l 39,75 eurot kuus (dtl 75, 136). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 112). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on huvitegevuse kulu L. K.l 57 eurot

kuus ja A. K.l 39,75 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et kulutused kultuurile ja meelelahutusele ühe hageja kohta on 50 eurot kuus (dtl 75). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, sest puuduvad tõendid (dtl 112).

Tartu Ülikooli 2020. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 7 kuni 12 aastaste ja 13 kuni 17 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarves ühes kuus vaba aja kulud 29 ja 28 eurot kuus (kättesaadav https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/Miinimumelatis_l %C3%B5pparuanne_t%C3%A4iendatud_19022020.pd.

Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes 2020. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusnud ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuandes oli keskmiseks vaba aja kuluks 29 eurot kuus, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuli juba 2023.a keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 36 euroga kuus. Käesolevaks ajaks on arvestades elukallidust see summa veel tõusnud.

Seega võtab kohus aluseks Lõpparuande, tarbijahinnaindeksi ja elukalliduse tõusu viimase aastaga ning loeb põhjendatuks meelelahutuskuludeks 40 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja L. K. igakuised kulud kokku 571,95 eurot (150+150+94,95+30+10+40+57+40), millest ühe vanema osa on 285,97 eurot (571,95:2) ning A. K. igakuised kulud kokku 554,70 eurot (150+150+94,95+30+10+40+39,75+40), millest ühe vanema osa on 277,35 eurot (554,70:2)

PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hagejad on kinnitanud kohtule, et ei saa lapsetoetust. Varasemalt sai seda kostja, kuid hagejatele ei ole teada, kas tänaseks päevaks on selle maksmine kostjale lõpetatud. Seega leiab kohus, et puudub alus elatise vähendamiseks lapsetoetuse arvel.

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Samuti puudub vaidlus, et hagejad ja kostja elavad erinevates riikides ja ei kohtu sageli. Seega leiab kohus, et antud juhtumil puudub alus elatise vähendamiseks koos veedetud aja võrra.

Hagejad on hagis märkinud, et vältida edaspidi aja- ja ressursimahukaid vaidluseid

elatisraha suuruse üle, paluvad hagejad elatise välja mõista muutuva suurusena selliselt, et kehtivale elatise miinimumäärale lisatakse 21% (dtl 313).

Kohus leiab, et kuna hagejad nõuavad elatist suuremas summas, kui hagi esitamise ajal kehtiv elatise miinimummäär ette nägi, siis tuli kohtul käesolevas menetluses kindlaks teha hagejate igakuised kulutused ning lähtuvalt sellest tuleb ka välja mõista elatise summa. Kohus ei mõista elatist välja igakuiseid kulutusi ületavas summas igaks juhuks tuleviku tarbeks. Kohus mõistab elatise välja reaalsetest kulutustest lähtudes. Samas ei saa kohus ilma mõjuva põhjuseta mõista elatist välja ka alla elatise miinimummäära. Käesoleval juhul, sellised mõjuvad põhjused puuduvad (vt käesoleva kohtuotsuse p 10, 21). Seega, kuivõrd igakuised kulutused on kindlaks tehtud, siis tuleb elatis välja mõista vastavalt sellele ning puudub alus elatise suurendamiseks 21% võrra.

Samas, kuna hagi on esitatud 2022.a ning vahepealsel ajal on elatise miinimummäär tõusnud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu peaks elatise mõistma välja alla kehtiva miinimummäära, siis leiab kohus, et elatis tuleb välja mõista erinevatel perioodidel erinevalt.

Elatis, mille osas on hagejad ära tõendanud, et nende kulutused ühes kuus olid suuremad, kui kehtiv elatise miinimummäär ette nägi, tuleb välja mõista vastavalt hagejate välja toodud igakuistele kuludele ning alates sellest, kui kehtiv elatise miinimummäär ületas hagejate nõutud summat, tuleb elatis välja mõista vastavalt kehtivale elatise miinimummäärale.

Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejatele elatis välja mõista järgnevalt:

L. K.a kasuks tuleb välja mõista elatis perioodi 27. august 2022.a kuni 31. märts 2023.a eest summas 285,97 eurot kuus ning alates 01.04.2023.a kuni kostja täisealiseks saamiseni, tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS §101 lg-tele 3-6 (vt käesoleva kohtuotsuse p 53). Kuivõrd hageja käesoleval hetkel lapsetoetust ei saa, siis ei saa vähendada elatist lapsetoetuse arvel ning elatise miinimumsummaks kujuneb 300,33 eurot kuus (vt käesoleva kohtuotsuse p 45, 46 ja Justiitsministeeriumi lehel olevat elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

A. K. kasuks tuleb välja mõista igakuine elatis perioodi 27. august 2022.a kuni 31. märts 2023.a eest summas 277,35 eurot kuus ning alates 01.04.2024.a kuni kostja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS §101 lg-tele 3-6 (vt käesoleva kohtuotsuse p 53). Kuivõrd hageja käesoleval hetkel lapsetoetust ei saa, siis ei saa vähendada elatist lapsetoetuse arvel ning elatise miinimumsummaks kujuneb 278,56 eurot kuus (vt käesoleva kohtuotsuse p 45, 46 ja Justiitsministeeriumi lehel olevat elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 01. kuupäevaks.

Tagasiulatuva elatise nõue

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2022.a kuni

26.08.2022.a eest kummalegi hagejale samas summas, mis edasiaulatuv elatis (dtl 118).

Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud ning kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 14-17 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt.

Seega tuleb perioodi 01.06.2022.a kuni 26.08.2022.a eest L. K.ale välja mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 811,66 eurot (571,94 (285,97 x 2) + 239,72 (285,97 : 31 = 9,22 x 26)) ja A. K.le kogusummas 787,40 eurot (554,70 (277,35 x 2) + 232,70 (277,35 : 31 = 8,95 x 26)).

Harju Maakohtu 02.07.2024.a määrusega kohustas kohus kostjat hagi tagamise korras tasuma kummalegi hagejale alates 01.07.2024.a elatist 200 eurot kuus.

Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 01.07.2024.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Hagejad on esitanud 16.05.2024.a taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses (dtl 313).

TsMS § 468 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hagi tagatud Harju Maakohtu 02.07.2024.a määrusega (jõustunud 26.07.2024.a), millega kohustati kostjat tasuma kummalegi hagejale alates 01.07.2024.a elatist 200 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-22132957 lõpplahendi jõustumiseni ning kohus ei tühista kohtuotsusega hagi tagamise määrust, siis ei ole põhjendatud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine hädavajalikus summas. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate sellekohase taotluse käesoleval juhul rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.