Swedbank AS taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.04.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Swedbank AS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), lepinguline esindaja Jüri Puust Puudutatud isik (võlgnik): R. XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
L.
(isikukood
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Swedbank AS-i määruskaebus rahuldada.
2.Pärnu Maakohtu 26.04.2016 määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Menetluskulude jaotus jätta maakohtu otsustada.
4.Tagastada Swedbank AS-le määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kandes selle Swedbank AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-72 Asjaolud
1.Pärnu Maakohus rahuldas 14.03.2013 tagaseljaotsusega Swedbank AS (avaldaja) hagi R. L. vastu võla väljamõistmiseks.
2.Kohtuotsuse resolutsioon oli sõnastatud järgnevalt: „1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt R. L-lt hageja Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr 10-063634-VL tulenev võlgnevus 1 322.80 eurot, s.h. põhiosa 1 136.55 eurot, intress 100.08 eurot ajavahemiku 14.05.2012- 04.09.2012 eest ja põhiosa viivis 86.17 eurot ajavahemiku 02.05.2012-02.01.2013 eest; American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue 5 002.37 eurot, millest põhiosa 4 350.00 eurot, intress 424.86 eurot, lepingutasu 40.92 eurot, viivis 182.40 eurot, lepingutasu viivis 4.19 eurot; kokku 7 638.45 eurot s.h. põhiosa 6 616.38 eurot, intress 242.42 eurot, lepingutasu 40.92 eurot ja põhiosa viivis 350.60 eurot, lepingutasu viivis 4.19 eurot. 3. Välja mõista kostjalt R. L-lt hageja Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6 616.38 eurot) alates hagi esitamisest 02.01.2013. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõue. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).“
3.26.03.2013 esitas Swedbank AS maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Taotluse kohaselt 14.03.2013 otsusega rahuldas kohus hageja hagi kostja vastu laenulepingust nr 10-063634-VL ja American Express Gold krediitkaardi lepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja on aga hagiavalduse esitanud kolmest lepingust tulenevast nõudest. Kohus on otsuse resolutsioonist jätnud ekslikult tähelepanuta väikelaenulepingu nr 08-283346-VL. Tagaseljaotsuses on kohus hageja nõude kokkuvõtvalt kõik välja mõistnud, kuid väikelaenulepingust nr 08-283346-VL tuleneva nõude on jätnud lahti kirjutamata. TsMS § 448 lg 1 p 1 näeb ette täiendava otsuse tegemise taotluse esitamise võimaluse, juhul, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Juhindudes eeltoodust hageja palus teha kohtul täiendav otsus asjas 2-13-72 ning otsuse resolutsioonis kajastada väikelaenulepingust nr 08-283346VL tulenevat nõuet.
4.Pärnu Maakohus parandas 10.04.2013 määrusega ebatäpsuse Pärnu Maakohtu 14.03.2013 tehtud tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 2 ja luges õigeks resolutsiooni p 2 järgnevas sõnastuses: „2. Välja mõista kostjalt R. L-lt hageja Swedbank AS-i kasuks väikelaenulepingu nr 08-283346-VL tulenev võlgnevus 1 313.28 eurot, s.h. põhiosa 1129.83 eurot, intress 101.42 eurot ajavahemiku 14.05.2012- 04.09.2012 eest ja põhiosa viivis 82.03 eurot ajavahemiku 14.12.2011-02.01.2013 eest; laenulepingust nr 10-063634-VL tulenev võlgnevus 1 322.80 eurot, s.h. põhiosa 1 136.55 eurot, intress 100.08 eurot ajavahemiku 14.05.2012- 04.09.2012 eest ja põhiosa viivis 86.17 eurot ajavahemiku 02.05.2012-02.01.2013 eest; American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue 5 002.37 eurot, millest põhiosa 4 350.00 eurot, intress 424.86 eurot, lepingutasu 40.92 eurot, viivis 182.40 eurot, lepingutasu viivis 4.19 eurot; kokku 7 638.45 eurot s.h. põhiosa 6 616.38 eurot, intress 242.42 eurot, lepingutasu 40.92 eurot ja põhiosa viivis 350.60 eurot, lepingutasu viivis 4.19 eurot.“
5.Pärnu Maakohtu 14.03.2013 tagaseljaotsus jõustus 03.05.2013 ning 10.04.2013 määrus 25.05.2013.
6.18.02.2016 palus avaldaja Swedbank AS kohtulahendi täitmiseks kohtul väljastada Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 9 alusel täitekorralduse tõendi. Kohus väljastas 23.02.2016 Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 9 alusel täitekorralduse tõendi.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-72
7.24.03.2016 esitas avaldaja Pärnu Maakohtule taotluse kohtulahendi ja Euroopa täitekorralduse tõendi parandamiseks (vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele nr 805/2004). Taotluse kohaselt leiab avaldaja, et nii Euroopa täitekorraldusel kui ka kohtulahendil esinevad puudused, mistõttu tuleb neid kohtu poolt parandada. Soome täitevasutused ei ole nõus intressinõuet täitma, sest ebaõige intressisumma kajastub ka Euroopa täitekorraldusel. Nimelt on kohus ilmselt eksinud intressinõuete liitmisel. Kohus on välja mõistnud 7638,45 eurot: põhiosa 6616,38 eurot, intress 626,36, lepingutasu 40,92, põhiosa viivis 350,60, lepingutasu viivis 4,19. Kohus on hiljem nõuete liitmisel märkinud intressideks ainult 424,86 eurot ja jätnud summad 101,42 eurot ja 100,08 eurot arvestamata.
8.Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 art 10 lg 1 p-le a korrigeeritakse Euroopa täitekorraldust, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel. Kohus parandab igal ajal ka arvutusvead, mis ei mõjuta otsuse sisu.
9.Eeltoodust lähtudes palub avaldaja parandada Euroopa täitekorralduse tõendit selliselt et seal kajastuks intressisumma 626,36; vajadusel parandada tsiviilasjas nr 2-13-72 väljastatud lahendit. Maakohtu määrus
10.Pärnu Maakohus jättis 26.04.2016 määrusega avaldaja taotlused parandada Euroopa täitekorralduse tõendit selliselt, et seal kajastuks intressisumma 626,36 eurot ja vajadusel parandada tsiviilasjas nr 2-13-72 väljastatud lahendit rahuldamata.
11.Maakohtu määruse kohaselt sätestab Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 art 10 a, et vastavalt päritoluriigi kohtule esitatud avaldusele Euroopa täitekorraldust korrigeeritakse, kui selles esineb olulise vea tõttu lahknevusi kohtuotsuse ja tõendi vahel.
12.Kohus on seisukohal, et Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 805/2004 artikli 9 alusel 23.02.2016 väljastatud täitekorralduse tõend vastab 14.03.2013 kohtuotsuse ning 10.04.2013 kohtumääruse resolutsioonile. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik anda välja täitekorraldust, milles oleks märgitud intressisummana 626,36 eurot, kuivõrd kohtuotsuse resolutsioon sellist summat ei kajasta ning avaldaja taotlusele vastava täitekorralduse puhul oleks tegemist lahknevusega kohtuotsuse ja tõendi vahel.
13.Avaldaja on seisukohal, et kohus on ilmselt eksinud intressinõuete liitmisel, kuivõrd kohus on välja mõistnud 7638,45 eurot, sh põhiosa 6616,38 eurot, intress 626,36 eurot, lepingutasu 40,92 eurot, põhiosa viivis 350,60 eurot, lepingutasu viivis 4,19 eurot ning on hiljem nõuete liitmisel märkinud intressideks ainult 424,86 eurot ja jätnud summad 101,42 eurot ja 100,08 eurot arvestamata.
14.TsMS § 447 lõiked 1-3 sätestavad, et pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta. Kohus parandab igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata. Otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. Kohus toimetab vea parandamise määruse kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus.
15.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-86-10 leidnud, et TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et TsMS § 447 lg-s 2 ei ole
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-72 sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused.
16.Käesolevas asjas on kohus tagaseljaotsusega välja mõistnud kokku 7638.45 eurot ning parandanud otsuse resolutsiooni, märkides väikelaenulepingu nr 08-283346-VL. Kui hageja leidis, et kohus on nõude väljamõistmisel eksinud, oli tal võimalik esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning kohtuotsus on jõustunud. Kohus ei pea võimalikuks anda välja täitekorralduse tõendit, millel sisalduksid lisaks kohtuotsuses kajastatud summadele täiendavad summad, mis kohtuotsuse resolutsioonis puuduvad. Kohtu hinnangul on võimalik täitekorraldust parandada selliselt, et täitekorralduse punktis 5.1.1. on nimetatud kogu väljamõistetud summa 7638,45 eurot, kuna selline sõnastus vastab kohtuotsuse resolutsioonile. Määruskaebus
17.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada, saata asi maakohtusse tagasi kohtulahendi ebatäpsuse parandamiseks ja Euroopa täitekorralduse parandamiseks; parandada 14.03.2013 kohtulahendi resolutsiooni p-i 2 ja märkida sinna intressiks 626,36 eurot; parandada Euroopa täitekorraldust selliselt, et seal kajastuks õige intressi kogusumma 626,36 eurot ning seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas alates 15.04.2013); tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.
18.Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu järeldustega, et käesoleval juhul muutuksid lahendi parandamisega poolte õigused ja kohustused.
19.Avaldaja on märkinud, et kohus on eksinud intressinõuete liitmisel ja seetõttu on tegu lihtsa arvutusveaga, mida on võimalik igal ajal parandada.
20.Puudub vaidlus, et kohus on resolutsioonis välja mõistnud õige kogusumma s.o. 7638,45 eurot. Siiski on resolutsiooni lõpus valesti märgitud intressinõuete kogusumma 242,42 eurot, mis on märgitud ka Euroopa täitekorraldusele ning sellise ebatäpsuse tõttu ei ole võimalik intressinõuet Soome Vabariigis täita, sest see on ebaselge.
21.Kohus ei muudaks poolte kohustusi, sest kogusumma on juba kohtu poolt välja mõistetud ja eraldiseisvalt on nõuded samuti õiged. Intressinõue on muutunud ebaõigeks vaid nõuete liitmise tulemusena.
22.Seejuures ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et tegu oleks täiendava summaga, mis kohtuotsuse resolutsioonis puudub. Intressisumma ei puudu kohtuotsuse resolutsioonist. Seda sisaldab nii kogusumma kui ka eraldi välja toodud intressinõuded kolmest lepingust.
23.Kogusumma 7638,45 eurot on õige, kuid liites kokku ülejäänud kõrvalnõuete kogusummasid, siis jääb puudu 383,94 eurot. Õige intressi kogusumma on 626,36 eurot. Seetõttu tuleb otsuse resolutsiooni p-i 2 viimast lauset parandada järgnevalt: „kokku 7638,45 eurot s.h. põhiosa 6616,38 eurot, intress 626,36 eurot, lepingutasu 40,92 eurot ja põhiosa viivis 350,60 eurot, lepingutasu viivis 4,19 eurot.“
24.Avaldaja leiab lisaks, et kohus on kohtuotsuses mõistnud välja viivise võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus on kohtuotsuses viivisemäära märkinud sulgudes ning see väljendas määra lahendi tegemise ajal „(EKP intress + 7%)“.
25.Olukorras, kus kohus mõistab välja viivise seadusjärgses määras, tuleb õiguslikult arvestada ka võimalikke seadusemuudatusi ja ka EKP määra, mis seadusjärgset viivisemäära ajas muudavad. Kohtuotsusega ei ole fikseeritud lõplikku viivisemäära.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-72
26.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et seadusjärgse viivise väljamõistmisega viitega võlaõigusseaduse sättele, on kohus välja mõistnud viivise, mille suhtes peab arvestama võimalikke seadusemuudatusi. Sealjuures arvestades seadusemuudatuse eesmärke, milleks oli eelkõige EKP määra vähenemine.
27.Samuti tuleb kohtu poolt tehtud kohtuotsuses väljendatud arvulist määra pidada kohtu selgituseks määra suuruse kohta lahendi tegemise ajal. Seetõttu on ebaõige ka Euroopa täitekorraldusele märgitud viivise määr EKP +7% (täitekorralduse p 5.2.1.2.), sest alates 15.04.2013 on selleks EKP + 8%.
28.Avaldaja leiab, et intressisumma parandus tuleb märkida ka Euroopa täitekorraldusele ja samuti muuta ka täitekorralduse p-i 5.2.1.2. milles tuleks arvestada ka muutunud seadusjärgset viivise määra (alates 15.04.2013 EKP + 8%). Menetluse edasine käik
29.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
31.Käesolevas asjas palus avaldaja maakohtule 24.03.2016 esitatud taotluses parandada Euroopa täitekorralduse tõendit selliselt, et seal kajastuks intressisumma 626,36 eurot ning vajadusel parandada tsiviilasjas väljastatud lahendit, millised taotlused jättis maakohus vaidlustatud määrusega rahuldamata. Määruskaebuses esitas avaldaja täiendava nõude parandada Euroopa täitekorralduse tõendit selliselt, et seal kajastuks seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata.
32.Määruskaebuse esitaja leidis määruskaebuses, et kuna maakohus eksis intressinõuete liitmisel, on tegu lihtsa arvutusveaga, kuna puudub vaidlus, et kohus on resolutsioonis kostjalt hageja kasuks välja mõistnud õige kogusumma so 7638,45 eurot, milles sisalduvad ka intressinõuded summas 626,36 eurot. Samuti leidis määruskaebuse esitaja, et kohus on kohtuotsuses välja mõistnud viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mille suhtes peab arvestama võimalikke seadusemuudatusi.
33.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu poolt 14.03.2013 tehtud tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 2 viimane lause ja punkt 3 on ebatäpsed ning vastuolulised.
34.TsMS § 442 lg 5 2. lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
35.Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud, et tulenevalt Riigikohtu lahendis 3-2-186-10 antud juhistest ei ole avaldaja taotlust võimalik rahuldada, kuivõrd paranduse tegemisega muutuks otsuse sisu.
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud olukorraga. Erinevalt viidatud lahendist on maakohus 14.03.2013 tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks võlgnevused (nii põhi- kui kõrvalnõuete osas) välja mõistnud kogusummana (7638,45 eurot) ning seega hagi rahuldanud tervikuna, eksides kogusummas kajastuvate intressisummade koondsuuruses. Sealjuures on maakohus kolmest lepingust tulenevad intressisummad
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-72 eraldi võetuna resolutsiooni punktis 2 märkinud õigesti. Ringkonnakohus leiab, et seega ei muudaks ekslikult märgitud intressinõuete koondsumma parandamine kostja õigusi ega kohustusi, kuna kostja on endiselt kohustatud hagejale tasuma 7638,45 eurot vastavalt tagaseljaotsuse resolutsiooni punktile 2. Paranduse tulemusena täpsustub kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kogusummas sisalduvate intressinõuete koondsumma, mis kõrvaldab avaldajal tekkinud kohtulahendi täitmise takistuse ja resolutsiooni punkti 2 viimases lauses esineva ebatäpsuse.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus rahuldanud ka hageja nõude põhinõudelt edasiulatuva seadusjärgse viivise väljamõistmise osas. Samas on tagaseljaotsuse resolutsioon ebatäpne ka selles osas, kuivõrd üheaegselt on maakohus edasiulatuva viivise välja mõistnud VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, märkides sulgudes otsuse tegemise hetkel kehtinud määra (EKP intress + 7% aastas). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse põhjendustes tehtud viide VÕS § 113 lõikele 1, resolutsioonis on hageja edasiulatuva viivise palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrana (EKP intress + 7% aastas). Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui maakohus on rahuldanud hageja nõude seadusjärgse viivise väljamõistmise osas, tuleb resolutsioonis see märkida nõnda, et selle mitmeti tõlgendamine oleks välistatud, resolutsioon oleks selgesti arusaadav ning üheselt täidetav.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa TsMS § 447 lg 1 tulenevalt tagaseljaotsust ise parandada.
39.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus peab kohtulahendi parandamisel lähtuma TsMS § 447 lõikest 3 ning parandusmääruse kätte toimetama ka kostjale, kellel tulenevalt TsMS § 447 lg 4 on nimetatud määruse osas edasikaebeõigus.
40.Alles parandusmääruse jõustumise järgselt saab maakohus lahendada avaldaja nõude väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimiseks ja vastavusse viimiseks algse kohtulahendiga. Tulenevalt TsMS § 6191 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 805/2005 (edaspidi Määrus) artikkel 10 lg 1 p a on täitekorralduse korrigeerimine kohtulahendi teinud maakohtu pädevuses.
41.Ühtlasi juhib ringkonnakohus tähelepanu, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-117-10 selgitanud Määruse eesmärke mh järgmiselt: „Kokkuvõtvalt on Määruse eesmärgiks seega luua vastastikusel usaldusel baseeruv süsteem, mis võimaldab lihtsustatud korras tunnustada ja täita ühe liikmesriigi kohtuotsuseid ja ametlikke juriidilisi dokumente teises liikmesriigis. Kolleegiumi arvates tähendab vastastikusel usaldusel baseeruva süsteemi loomine mh ka seda, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandja peab täpselt ja hoolikalt järgima täitekorralduse tõendi väljaandmise reegleid (p 11). Kokkuvõttes leiab kolleegium, et Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmiseks kasutatava tüüpvormi p 2 täitmata jätmine tähendab tõendi väljastamata jätmist. Määruse eesmärk ei ole võimaldada poolikult täidetud täitekorralduse tõendi täitmisele esitamist teises liikmesriigis (p 12)“.
42.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
43.Avaldaja on esitanud nõude määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt on avaldaja 16.05.2016 tasunud määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot (tlk 77).
44.TsMS § 150 lg 1 p 5 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral.
45.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus avaldaja nõude määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt tsiviilasja materjalidele tuleb tagastamisel kuuluv riigilõiv kanda avaldaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX ASis Swedbank.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-72
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.