Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
26.11.2024, Tallinn 2-23-16113
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Y.T avaldus F.O vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2024 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.O
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Y.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova
määruskaebus
Puudutatud isik I S.U (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik II F.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Eestkosteasutus XXX lepinguline esindaja Q
(Maardu Linnavalitsuse kaudu),
Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja C Menetluse liik
Linnaosa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2024 määrus osas, millega maakohus lõpetas osaliselt Y.T ja F.O ühise hooldusõiguse lapse S.U suhtes ning andis Y.T -le üle ainuhooldusõiguse S.U viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas (resolutsiooni p 2) ning määras kindlaks S.U suhtluskorra Y.T ja F.O-ga resolutsiooni p-s 5 märgitud viisil. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Y.T avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning määrata kindlaks S.U (laps) suhtluskord Y.T (lapse ema) ja F.O-ga (lapse isa) järgmiselt: 1) Esimese kuu aja (s.t alates määruse jõustumisest kuni sellele järgneva kuu sama kuupäevani) jooksul alates määruse jõustumisest kohtuvad laps ja isa üks kord nädalas Tallinna Perekeskuses. Sobiv aeg lepitakse kokku lastekaitsetöötaja vahendusel. 2) Pärast esimese kuu möödumist (s.t teisest kuust alates määruse jõustumisest) võtab isa kuu aja jooksul paaris nädalatel lapse iga esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva õhtul ning paaritutel nädalatel iga kolmapäeva, neljapäeva ja reede õhtul lasteaiast ja viib lapse sama päeva õhtul magamamineku ajaks ema juurde tagasi. Lapse emaga kokkuleppel on võimalik lapsega kohtumise päevi muuta. 3) Pärast teise kuu möödumist (s.t kolmandast kuust alates määruse jõustumisest) võtab isa iga paaris nädala esmaspäeval lapse õhtul lasteaiast või koolist ja viib kolmapäeva hommikul lasteaeda või kooli (kust ema ta õhtul koju viib) ning iga paaritu nädala kolmapäeval võtab isa lapse õhtul lasteaiast ja viib reede hommikul lasteaeda või kooli (kust ema ta õhtul koju viib). 4) Paarisaastatel veedab laps isaga jõulupühad (24.–25. detsember) ning paaritutel aastatel aastavahetuse (31. detsember–01. jaanuar). 5) Paaritutel aastatel veedab laps 1. ülestõusmispüha (riigipüha) isaga ning paarisaastatel emaga. 6) Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. 7) Kui lapse sünnipäeval viibib laps ühe vanema juures, siis on teisel vanemal õigus lapsega sel päeval kohtuda, täpsema aja lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku. 8) Lapse sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt viibib, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. 9) Isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva emaga.
6.4.Määrata kindlaks S.U (laps) suhtluskord Y.T (lapse ema) ja F.O-ga (lapse isa) järgmiselt:
6.4.1.Esimese kuu aja jooksul alates määruse jõustumisest kohtuvad laps ja isa üks kord nädalas Tallinna Perekeskuses. Sobiv aeg lepitakse kokku lastekaitsetöötaja vahendusel.
6.4.2.Pärast esimese kuu möödumist (s.t teisest kuust alates määruse jõustumisest) võtab isa kuu aja jooksul paaris nädalatel lapse iga esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva õhtul ning paaritutel nädalatel iga kolmapäeva, neljapäeva ja reede õhtul lasteaiast ja viib lapse sama päeva õhtul magamamineku ajaks ema juurde tagasi. Lapse emaga kokkuleppel on võimalik lapsega kohtumise päevi muuta.
6.4.3.Pärast teise kuu möödumist (s.t kolmandast kuust alates määruse jõustumisest) võtab isa iga paaris nädala esmaspäeval lapse õhtul lasteaiast või koolist ja viib kolmapäeva hommikul lasteaeda või kooli (kust ema ta õhtul koju viib) ning iga paaritu nädala kolmapäeval võtab isa lapse õhtul lasteaiast ja viib reede hommikul lasteaeda või kooli (kust ema ta õhtul koju viib).
6.4.4.Paarisaastatel veedab laps isaga jõulupühad (24.–25. detsember) ning paaritutel aastatel aastavahetuse (31. detsember–01. jaanuar).
6.4.5.Paaritutel aastatel veedab laps 1. ülestõusmispüha (riigipüha) isaga ning paarisaastatel emaga.
6.4.6.Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga.
6.4.7.Kui lapse sünnipäeval viibib laps ühe vanema juures, siis on teisel vanemal õigus lapsega sel päeval kohtuda, täpsema aja lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku.
6.4.8.Lapse sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt viibib, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.
6.4.9.Isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva emaga.
6.5.Tühistada Harju Maakohtu 15.11.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
6.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.Y.T (avaldaja, lapse ema) esitas 14.11.2023 Harju Maakohtule avalduse F.O (puudutatud isik, lapse isa) vastu vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja täpsustas 18.12.2023 avaldust ja taotles lisaks hooldusõiguse üleandmist ka lapse tervise ja hariduse (sh lasteaia valiku) küsimustes.
1.1.Avalduse kohaselt ei ole XX.XX.XXXX sündinud S.U vanemad koos elanud. Pärast lapse sündi jätkas lapse isa elamist koos oma elukaaslase ja nende kolme alaealise lapsega. Isa ja lapse kohtumised ei olnud regulaarsed, isa külastas teda kord kahe nädala jooksul. Viimase aasta jooksul on lapse isa lapsega kohtunud maksimaalselt üks kord kolme nädala jooksul. Kuni 31.07.2023 elas avaldaja koos lapsega üürikorteris Maardus. 30.07.2023 tuli lapse isa öösel avaldaja korterisse. Ta tõmbas avaldaja voodist välja, tiris ta tualetti, karjus ning ähvardas ta aknast välja visata või tualetipotti ära uputada. Järgmisel päeval kolis avaldaja koos lapsega lapse isa õe poolt leitud korterisse. Lapse isa ei olnud sellega nõus ning ähvardas avaldajat telefoni teel. 13.11.2023 viis avaldaja lapse vanaema juurde, et minna ise poodi. Paari tunni pärast saatis lapse isa talle sõnumi, et võttis lapse vanaema käest ning toob ta kolmapäeval tagasi. Vanaema selgituste kohaselt tuli lapse isa ja soovis lapsega jalutama minna. Vanaema tahtis esmalt lapse emale helistada ja selle kooskõlastada, mispeale lapse isa võttis lapse ja tema riided ning jooksis korterist minema. Avaldaja pöördus abipalvega kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ning politsei poole, kuid abi ei saanud. Pärast lapse emale tagastamist leppisid vanemad kokku, et isa võtab tütre igal kolmapäeval kell 09.00 aadressilt XXX Tallinn ja tagastab lapse emale samas kohas kell 11.00. Alguses ei vaidlustanud isa pakutud aega ja tuli 22.11, 29.11, 06.12 ja 13.12 kohale. Pärast seda hakkas lapse isa nõudma, et kohtumised toimuksid kell 16.00-19.30. Avaldaja selgitas, et kuna järgmisel aastal läheb laps lasteaeda, on vaja harjutada teda lasteaia päevakavaga. Isa ei taha sellega arvestada. Lapse üleandmisel kasutab lapse isa ema suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardab tekitada talle probleeme. 06.12.2023 sõitis lapse isa autoga aeglaselt koos lapsega lapse ema eest ära ning lapse ema pidi kõndima mitusada meetrit auto taga, et auto peatudes saaks ta lapse autost ära võtta. Alates 15.11.2023 terroriseerib lapse isa avaldajat ja tema lähedasi. Ta saadab avaldajale pidevalt kritiseerivaid sõnumeid ning helistab avaldaja vanaemale ja ähvardab lapse avaldajalt ära võtta. Lapse isa on ka kriminaalkorras karistatud endisele abikaasale kehavigastuse tekitamise eest. Lapse isa ei toeta avaldajat rahaliselt ning on andnud lapsele ülalpidamist vaid väikeses ulatuses – mõnikord 10 eurot, 30 eurot ja 50 eurot kuus. Lapse isa ei käi tööl. Lapse isa on hakanud tegema takistusi lapse emale lapse lasteaia valimisel. Arvestamata, et lapse elukohaks on Tallinn, pani isa lapse järjekorda Maardu lasteaeda. Lapse ema palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse (sh lasteaia valiku) küsimustes. Isaga on põhjendatud määrata kindlaks suhtluskord, mille kohaselt kohtuks isa lapsega kuni viimase kolmeaastaseks saamiseni ühel korral nädalas selliselt, et võtab lapse kodu eest kell 09.00 ja toob koju tagasi hiljemalt 11.00.
1.2.Koos avaldusega esitas lapse ema ka esialguse õiguskaitse taotluse, milles palus anda talle esialgse õiguskaitse korras lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigus. Esialgse õiguskaitse määrus
2.Maakohus rahuldas 15.11.2023 avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning andis avaldajale esialgse õiguskaitse korras ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas. Kohus kohaldas omal algatusel täiendavalt esialgse õiguskaitse abinõusid ja kohustas lapse isa või ükskõik millist teist isikut, kelle juures laps tahte vastaselt ja õigusvastaselt viibib, viivitamatult andma lapse üle emale. Maakohtu määrus jõustus 28.12.2023. Lapse isa seisukoht
3.Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Avaldaja esitab valeväiteid. Lapse isa üüris Maardus korteri ja tasus selle eest 2023. aasta novembrini. Enamuse ajast veetis lapse isa koos avaldaja ja lapsega. Pärast seda, kui avaldaja lapsega korterist lahkus, hakkas ta lapse ja isa suhtlust takistama. Ema ei tegele lapsega ega soovi last lutist ja mähkmetest võõrutada. Kui laps on isa juures, proovib isa teda potil käimisega harjutada ning panna lutist loobuma. Isa võttis 13.11.2023 lapse vanaema juurest, sest soovis lapsega aega veeta. Lapse ema ei olnud võimaldanud tal seda üle kolme kuu teha. Kui politsei isaga ühendust võttis, selgitas isa neile, et lapsega on kõik korras ja tal on turvaline. Politsei teavitas ema lapse asukohast. Isa teab, kuidas lapse eest hoolitseda. Vanematel puuduvad erimeelsused lapse viibimiskoha osas. Lapse isa on nõus, et laps elab peamiselt ema juures. Samuti puuduvad erimeelsused lapse tervise ja hariduse küsimustes. Lapse huvides on vajalik, et mõlemad vanemad osaleksid lapse kasvatamises ja last puudutavate otsuste tegemises. Jääb arusaamatuks, miks peaks isa kohtuma lapsega vaid kaks tundi päevas, kui ta on võimeline vahetama mähet, panema last magama ja teda toitma. Isa on kasvatanud üles mitu last ja omab selles osas rohkem kogemusi kui lapse ema. Lapse isa pakkus välja suhtluskorra variandi, mis kehtiks kuni lapse 7-aastaseks saamiseni või kuni lasteaia lõpuni. Tema ettepaneku kohaselt peaks laps kohtuma isaga igal paaris nädala esmaspäeval alates 15.00 kuni kolmapäevani kell 15.00, samuti iga paaritu nädala kolmapäevast kell 15.00 kuni reedeni kell 15.00. Samuti näeb isa ettepanek ette erisused pühade ja tähtpäevade veetmiseks, sidevahendite teel suhtlemiseks, suvevaheaja veetmiseks ja reisimiseks. Eestkosteasutuse seisukoht
4.Maardu Linnavalitsus leidis, et lapse ema avaldus on põhjendatud ning hooldusõigus tuleks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes anda lapse emale. Lapse isa ei täida enda perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, sekkub liigselt teise vanema eraellu ning takistab stabiilset elukorraldust. Suhtluskorra võiks määrata selliselt, et laps viibib isa juures iganädalaselt kolmapäeviti kell 16.00 kuni kell 20.00 ning ööbimisega reedest laupäevani või laupäevast pühapäevani kell 16.00 kuni kell 16.00. Lapse esindaja seisukoht
5.Lapsele määratud esindaja leidis samuti, et hooldusõigus tuleks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes anda lapse emale. Isaga tuleks suhtluskord määrata kindlaks selliselt, et isa veedab lapsega iga nädal 2-4 tundi. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse üle lapse emale. Maakohus andis lapse emale ka otsustusõiguse lapse lasteaia valikuks. Lapse ja isa suhtluskorra määras maakohus kindlaks järgnevalt: - Laps kohtub isaga igal nädalal ühel korral selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast kas enne lõunaund või enne lasteaiapäeva lõppu ning viib ema elukohta tagasi samal päeval 19.30. Alates lapse kooliminekust toimuvad kohtumised selliselt, et isa võtab lapse koolist pärast koolipäeva lõppu ning viib hiljemalt 19.30 ema juurde. Kui laps ei viibi sel päeval lasteaias/koolis, siis võtab isa lapse kell 16.00 aadressilt XXX ja viib ta tagasi ema juurde kell 19.30. - Konkreetse kohtumise kuupäeva lepivad vanemad kokku eelnevalt kirjalikult. Kokkuleppe puudumisel toimub kohtumine kolmapäeval. - Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks. - Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. Isadepäeval võtab isa lapse kell 10.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.30. - Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel. - Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest. - Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.
6.1.Maakohus leidis, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada.
6.1.1.Nõustuda ei saa lapse isa seisukohaga, et kuna lapse põhielukoha üle puudub aktiivne vaidlus, siis pole vajadust ka vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Esitatud teabest nähtub selgelt, et lapse isa ei ole suuteline tegema last puudutavaid otsuseid selliselt, et mõlema vanema arvamused on arvesse võetud või et ta aktsepteeriks üldse kellegi teise arvamust peale enda oma. See nähtub juhtumist, kus lapse isa võttis lapse emaga kokku leppimata lapse, viis ta teadmata kohta, keeldus andmast teavet tema viibimiskoha kohta ning teatas, et annab lapse tagasi alles mõne päeva möödudes. Vanematel on küll ühine hooldusõigus ning sellest tulenevalt ei ole avaldajal ainuõigust otsustada, kus ja kellega laps viibib, kuid samas ei ole lapse huvides, kui laps võetakse mitmeks päevaks ära ema juurest, kellega laps on harjunud koos elama. Lapse isa on andnud viidatud intsidendi kohta vastuolulist teavet. 11.12.2023 seisukohas väitis ta, et ei vasta tõele, et ema ei teadnud, kus laps viibis. Samas kinnitas isa 16.01.2024 ärakuulamisel, et ei avaldanud emale lapse viibimiskohta. Kuna lapse teisel hooldusõiguslikul vanemal on õigus teada lapse viibimiskohta, on taoline käitumine vanema hooldusõiguse rikkumine. See, et lapse isale ei lähe teiste arvamus korda, nähtub ka sellest, et ta on avaldanud lastekaitsetöötajale kavatsust asuda lapse eest hoolitsema vahelduva suhtluskorra alusel ega pole pidanud vajalikuks sellisest kogu peret puudutavast elukorralduse suurest muutusest oma elukaaslast teavitada.
Seega on vanemate vahel olnud selgelt vaidlus lapse viibimiskoha määramise osas ning puudub alus arvata, et taolisi vaidluseid tulevikus ei teki. Kuigi lapse isa on kinnitanud, et ta on nõus, et laps elab põhiliselt koos emaga, on lapse elukoha registreeringu muutmiseks igakordselt vajalik ka isa nõusolek. Ei saa eeldada, et ta selle alati annab. Samuti ei saa eeldada, et lapse isa ei tee takistusi emale lapsega reisimiseks.
6.1.2.Usutavad ei ole lapse isa väited, et ta ei ole avaldaja suhtes vägivaldselt käitunud. Samuti ei saa nõustuda, et lapse isa varasem karistus ei puutu asjasse. Lapse isa on karistusregistri väljavõtte kohaselt karistatud karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1; 121 lg 2 p 2,3; 136 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-15-10811. Viidatud sätted käsitlevad tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist; teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemist, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt; teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmist. Avalikustatud kohtulahendist nähtuvalt oli kriminaalasjas kannatanuks tema endine elukaaslane, keda ta lõi erinevates episoodides mitu korda käega näo piirkonda ning jalgadega vastu jalgu ja keha; lõi rusikaga vastu pead; haaras kõrist kinni ja hakkas teda kägistama; lõi jalaga vastu kätt, tiris juukseidpidi metsa, surus põlvili ja ähvardas tappa, pannes kannatanu pea vastu õhupüstoli (tulirelva elutruu imitatsioon); sidus (kahel erineval korral) vabaduse võtmise eesmärgil käed ja jalad kinni, avatud suu riidetükiga kinni, jättes kannatanu lukustatud korterisse vähemalt tunniks ajaks. TsMS § 229 lg 2 teisest lausest tulenevalt saab lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks avaldaja seletust vägivalla episoodide kohta, s.o 30.07.2023 juhtunu kohta ning varasemalt külmkambrisse lukustamise, seal külma veega üle kallamise, peksmise ja mõnitamise kohta, samuti ebatsensuursete väljendite kasutamise ja ähvardamise kohta. Arvestades lahendis kirjeldatud mooduseid oma varasema elukaaslase kohtlemisel on eluliselt usutav, et lapse isal on kombeks klaarida eriarvamusi lähisuhetes vägivalla ja ähvarduste kasutamisega ning et ta on kasutanud taolist moodust ka avaldajaga. Üks vanem ei pea olema kohustatud arutama lapsega seonduvaid küsimusi teise vanemaga, keda ta kardab ning kes on tema suhtes varasemalt vägivalda kasutanud. Kuna 16.01.2024 ärakuulamisel täpsustas avaldaja, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on vajalik vaid lapse viibimiskoha määramise küsimuses, tuleb selles osas ühine hooldusõigus lõpetada ja ainuhooldusõigus emale üle anda. PKS § 137 lg 3 kohaselt tuleb vanemate suutlikkust kaaludes jõuda järeldusele, et lapse eest hoolitsenud ja valdavalt ainuisikuliselt last ülal pidanud ema on igati enam suuteline lapse huve tagama kui lapsega harva kohtunud, vanema hooldusõigust ja ülalpidamise kohustust rikkunud isa.
6.2.Avaldaja leidis, et õiguskaitsevajadus võib esineda ka lasteaia valiku osas, s.o hetkel on laps eralasteaias, kuid vajalikuks võib osutuda lasteaia vahetus, selleks lapse isa nõusolek praegu puudub. Selles osas on lapse huve võimalik tagada selliselt, et avaldaja saab PKS § 119 kordse ühekordse otsustusõiguse lapse lasteaia valiku tegemiseks.
6.3.Vanemate vahel on vaidlus lapsega suhtlemise korras. Põhjendatud on kindlaks määrata selline suhtluskord, mille kohaselt kohtub isa lapsega ühel korral nädalas. Suhtluskord peab olema täidetav. Esitatud teabest ei nähtu, et isa oleks lapsega varasemalt suhelnud nii suures ulatuses, nagu ta taotleb. Seega võib eeldada, et isal ei ole tegelikkuses võimalik lapsega suhtlemiseks regulaarselt mitu korda nädalas aega leida.
6.3.1.Lapse isa kinnitustest nähtuvalt on tal lapsega tegelemiseks piisavalt aega, kuna ta ei käi praegu tööl. Lapse huvides ei ole olukord, kus teda peab ülal vaid üks vanem ning teine omapoolset panust ei anna. Seega on lapse huvides see, kui isa leiab endale töö. Samuti võib eeldada, et töö leidmisel väheneb oluliselt see aeg, mida lapse isa saab segamatult lapsele pühendada, eriti arvestades, et lapse isal on ka palju teisi lapsi, kes samuti tema tähelepanu vajavad. Kohtumised on põhjendatud selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast ja hiljem koolist ning kui laps sel päeval lasteaias/koolis ei viibi, siis ema määratud kohast. Kui isa võtab lapse lasteaiast enne lõunaund, siis tuleb isal tagada lõunauneks vajalikud tingimused enda juures. Tagasi ema juurde tuleb laps viia selliseks ajaks, et oleks piisav ajavaru õhtusöögiks ja magamaminekueelseks rutiiniks.
6.3.2.Ööbimistega kohtumised ei ole põhjendatud. Öösel laps magab ja isaga ei suhtle. Teiseks on lapse isa elukoht juba piisavalt rahvastatud – kaks tuba ja viis inimest. Puudub põhjus, miks peaks laps magama sedavõrd kitsastes tingimustes, kui tal on olemas oma kodu ja voodi. Samuti peaks laps viibima isa teise perekonna juures olukorras, kus lapse isa ei ole oma elukaaslaselt isegi nõusolekut küsinud veel ühe lapse viibimiseks nende ühises kodus. Taoline olukord võib tekitada pingeid ning lapse huvides ei ole viibida pingelises õhkkonnas. Mõeldav ei ole ka võimalus, et lapse isa ööbib koos lapsega mujal, s.o korteris, mis kuulub väidetavalt tema ühele lapsele ja mida ta kasutada saab.
6.3.3.Otstarbekas ei ole määrata erisusi pühade ja tähtpäevade veetmiseks (peale isadepäeva), sidevahendite teel suhtlemiseks, suvevaheaja veetmiseks ja reisimiseks. Reisimine vajab rahalisi vahendeid, mida isal tema enda sõnadest lähtuvalt ei ole. Samuti saab isa saab soovi korral küsida lapse emalt luba lapsega reisimiseks, teavitades lapse ema ette reisi toimumise ajast, sihtkohast ja muudest tingimustest. Tähtpäevade veetmises saavad vanemad leppida kokku jooksvalt, lähtudes kummagi plaanidest ja tegelikest vajadustest. Ema ei ole vastu isa ja lapse suhtlusele, mistõttu kui suhtluskord hakkab toimima, suureneb lapse ema usaldus lapse isa vastu ning nad saavad leppida kokku kohtumistes ka kohtumääruses märgitust suuremas mahus. Pole ka alust eeldada, et kui laps jõuab sellisesse vanusesse, kus on juba suuteline sidevahendite teel suhtlema, asuks ema nende suhtlust takistama.
6.4.TsMS § 5621 lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22).
6.5.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus
7.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta ema avaldus rahuldamata ning määrata kindlaks isa poolt taotletud suhtluskord. Alternatiivselt palub lapse isa saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
7.1.Puuduvad alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 lg 1 alusel. Vaidluse oleks saanud lahendada PKS § 119 alusel ühele vanemale otsustusõiguse andmisega lapse elukoha määramise osas. Mõlema vanema juures on sobilikud elamistingimused ning oskused ja valmisolek lapse kasvatamiseks. Lapse huvides oleks elada peamiselt ema juures, kuid kohtuda suhtlemiskorra alusel regulaarselt ka isaga. Lapse ema, lastekaitse ega lapse esindaja ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et laps oleks ohus. Muudatusi hooldusõiguses saab teha eeskätt siis, kui eksisteerib oht lapse heaolule. Lapse isa ei ole võtnud last vanaema juurest ära selliselt, et ema ei teadnud, kus laps viibib. Ema jättis lapse vanaema juurde ja lahkus, takistades isal lapsega suhtlemist. Isa võttis lapse endaga aega veetma ja määras aja, millal ta lapse tagasi toob. Ema teadis täpselt, kus laps viibib. Lapse ema ega lapse esindaja ei esitanud ka ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et lapse isa oleks rakendanud ema suhtes füüsilist vägivalda. Kõik ema väited on paljasõnalised ja tõendamata. Oma käitumisega survestab ema last, mille tagajärjel võib laps saada psühholoogilisi traumasid või häiritud närvisüsteemi. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et isa oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga side, tuleb lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. Lapse huvides on säilitada ennekõike stabiilne elukeskkond ja turvalisus.
7.2.On arusaamatu, miks andis kohus emale õiguse lapsele lasteaed valida. Isa viis lapse lasteaeda, sest ema ei soovinud seda teha. Isa arvates oli lapsele sotsialiseerumine oluline. Kui isa küsis, miks ema last lasteaeda ei vii, vastas ema, et Tallinnas on järjekorrad pikad. Isa pakkus seepeale, et võib last ise Maardusse viia ja ära tuua. Kuni ema seda varianti kaalus, registreeris isa lapse Maardu lasteaeda, et mitte kohta kaotada . Isal ei olnud halbu kavatsusi, vaid ta mõtles lapse heaolule.
7.3.Määrusest ei nähtu, miks ei nõustunud kohus, et laps isa juures ööbiks. Isa selgitas kohtuistungil, et ta võib ööbida lapsega eraldi korteris, kus on ainult isa ja laps. Isa pakutud suhtluskorra graafik on põhjendatud, sest sellega säilitatakse lapse lähedased suhted isaga ning see annab isale võimaluse osaleda lapse elus. Menetluse edasine käik
8.Lapse ema, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus saatis 09.10.2024 pooltele kirja, milles pakkus pooltele välja suhtluskorra variandi ja palus vanematel esitada selle kohta ettepanekuid ja seisukohti.
11.Lapse ema märkis oma 15.10.2024 seisukohas, et ei nõustu sellega, et lapse võiks jätta isa juurde kolmeks ööpäevaks. Lapse isa uus elukaaslane on väga armukade ning lapse ema ei taha last tema juurde anda. Selle aasta juulis pöördus lapse ema isa poole palvega saada notariaalne nõusolek lapsega välismaale puhkusereisile minekuks. Alguses lapse isa keeldus ning alles esindaja vahendusel sai ema nõusoleku. Lapse isa ei suuda seega ise otsuseid vastu võtta ning
temaga lapsega seotud asjade ajamine võtaks palju aega. Lapse isa ei ole umbes seitsme kuu jooksul avaldanud soovi lapsega kohtuda ega ole uurinud, kuidas lapsel läheb. Laps on ilmselt isa nii pika aja peale juba ära unustanud, mistõttu oleks ebamõistlik, et laps peab tema jaoks n.-ö võõra inimese juures ööbima.
12.Lapse isa teatas 18.10.2024 seisukohas, et nõustub kohtu pakutud suhtluskorraga. Kogu aeg on lapse ema proovinud lõpetada lapse ja isa suhtlemist. Isa andis emale ilma vastuväideteta nõusoleku lapsega puhkusereisile minekuks.
13.Maardu Linnavalitsus leidis oma 28.10.2024 arvamuses, et kohtu pakutud suhtluskord on mõistlik ja lapse huvidega arvestav. Samas, kuna laps ja isa ei ole kohtunud seitsme kuu vältel, võiksid nende kohtumised toimuda algselt Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja/psühholoogi juuresolekul, et vältida lapse liigset emotsionaalset traumeerimist.
14.Lapsele määratud esindaja on oma 30.10.2024 seisukohas arvamusel, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
15.Lapse ema märkis täiendavalt oma 30.10.2024 seisukohas, et Maardu Linnavalitsuse esindaja ei ole oma seisukohtades järjekindel. Kuna laps elab emaga Lasnamäe linnaosas ning laps käib XXX lasteaias, palub ema kaasata menetlusse arvamuse andmiseks ka Lasnamäe Linnaosa Valitsus.
16.Ringkonnakohus kaasas 04.11.2024 menetlusse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ning määras eestkosteasutusele arvamuse esitamiseks tähtaja.
17.Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis 13.11.2024 seisukohas, et maakohtu lahend on põhjendatud. Pärast maakohtu menetlust ei ole lapse isa lapsega kohtumiseks huvi ülesse näidanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse, andis lapse emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ja määras kindlaks lapse suhtluskorra vanematega. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning määrab kindlaks uue suhtluskorra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse isa määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19.Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19).
20.Maakohus leidis ekslikult, et esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramisel.
20.1.Ema seisukohtade põhjal järeldub, et vanemate omavaheline läbisaamine ei ole hea ning ema tugineb lapse isa vägivaldsele käitumisele nii tema kui oma endise elukaaslase suhtes. Võimalik varasem vägivald ja keerulised suhted võivad lapse isaga suhtlemise lapse ema jaoks ebameeldivaks ja vastumeelseks muuta, kuid lähtuda tuleb eeskätt siiski lapse huvidest. Puuduvad tõendid või andmed selle kohta, et isa oleks olnud lapse suhtes vägivaldne või kujutaks talle ohtu. Vanemate omavahelised suhted ei tohi saada takistuseks lapse ja isa suhtlemisele ning lapse osas oluliste otsuste vastuvõtmisele. Isa ei käitunud õigesti, kui võttis lapse ema teadmata vanaema käest lapse. Samas ei anna üks selline vahejuhtum alust isalt lapse viibimiskoha osas hooldusõigust ära võtta. Puuduvad andmed, et laps oleks olnud ohus. Ka eestkosteasutus on oma 01.12.2023 seisukohas välja toonud, et lapse ema on tunnistanud, et laps tunneb oma isa ning isaga kohtudes läheb temaga meelsasti kaasa.
20.2.Viibimiskoha määramise õigus hõlmab ka otsustamist, kuhu laps reisib (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 18). Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et isa oleks teinud või asuks tegema emale takistusi lapsega reisima minekuks. Lapse ema on lapse isalt nõusoleku reisile minekuks saanud ning vastupidise osas tõendid puuduvad.
20.3.Kuna ühine hooldusõigus tuleb säilitada nii suures ulatuses kui võimalik ning asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse isalt lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse ära võtta, jääb ema avaldus selles osas rahuldamata.
21.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et lapse emale tuleb anda PKS § 119 alusel otsustusõigus lapse lasteaia valikuks. Otsustusõiguse andmine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Otsustusõiguse andmisel peab kohus kaaluma, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada (RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 20). Pooled ei vaidle, et lapse isa pani lapse ema teadmata Maardusse lasteaiajärjekorda, kuigi laps elab emaga Tallinnas Lasnamäel. Ema on maakohtus avaldanud, et lapsel on olemas koht Lasnamäel eralasteaias (kus ta ema sõnul ka praeguseks juba käib), kuid riiklikku lasteaeda koha saamisel soovib ema lapse sinna panna. Kuna lapse peamine elukoht on ema juures Tallinnas, on mõistlik ja lapse huvidega kooskõlas, et laps saab Tallinnas võimalikult kodu lähedal lasteaias käia. Kuigi isa sõnul ei pannud ta last Maardu lasteaia nimekirja halbade kavatsustega, tulnuks selline küsimus siiski emaga kooskõlastada. Edaspidiste arusaamatuste ja sarnase olukorra vältimiseks on põhjendatud, et emal on lapse lasteaia valikul otsustusõigus.
22.Maakohtu määratud isa ja lapse suhtlemise korda tuleb muuta, sest see ei arvesta piisavalt sellega, et lapsel tekiks ja säiliks lähedane suhe ka isaga.
22.1.Laps on hetkel ca 2,5-aastane ning isaga lähedase suhte säilimiseks on oluline, et ta kohtuks temaga võimalikult tihti. Ema argumendid ei ole aga piisavad selleks, et piirata isa ja lapse kohtumisi vaid paari tunnini nädalas.
Puudub alus arvata, et isal puuduksid vajalikud oskused lapse eest hoolitsemiseks. Isal on peale S.U veel kuus last ning ka praegu elab ta koos oma kolme alaealise lapsega. Ema on viidanud, et lapsel tekkis isaga koos olles mähkmepiirkonda punane lööve. Tegemist on üsna tavapärase väikelastel esineva probleemiga, mille ühekordne esinemine ei anna alust isa oskustes ja hakkama saamises kahelda. Maakohtu järeldus, et isa poolt taotletud suhtluskord ei ole tegelikkuses täidetav, kuna eeldatavasti pole isal aega mitu korda nädalas lapsega kohtumiseks leida, on oletuslik. Kuna isa ise on sellist suhtluskorda soovinud, tuleb eeldada, et tal on võimalus lapsega taotletud ulatuses koos olla. Asjaolu, et isa elab oma perega viiekesi kahetoalises korteris, ei ole otseselt takistuseks isa juurde ööseks jäämisel. Eestkosteasutus ei ole välja toonud, et isa elukohas puuduksid lapse ööbimiseks vajalikud tingimused, mainitud on vaid korteri suurust. Kuigi kuuekesi kahetoalises korteris ööbimine võib osutuda kitsaks, ei kaalu see üles isa ja lapse suhte taastamist ja võõrandumise vältimist. Koos teiste isa lastega ühiselt korteris ööbimine edendab eelduslikult lapse suhteid ka oma õdede/vendadega ning see võib lapsele hoopis positiivset mõju avaldada. Samuti on isa avaldanud, et tal on võimalik kasutada ühele tema lapsele kuuluvat korterit, kus ta saaks vajadusel S.U-ga kahekesi ööbida. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks isa aeg-ajalt lapsega selles korteris ööbida ei võiks. Ei ole alust arvata, et uu elukaaslane asub isa ja lapse suhtlust takistama. Isa ise on maakohtus toimunud istungil kinnitanud, et kui lastekaitse käis nende kodu vaatamas, ütles tema elukaaslane, et on lapse seal viibimisega nõus.
22.2.Eeltoodule tuginedes on põhjendatud määrata suhtluskord kindlaks ringkonnakohtu poolt pakutud viisil. Ringkonnakohus on selle koostamisel võtnud aluseks isa poolt pakutud suhtluskorra variandi (s.t laps ööbib kahel ööl nädalas isa juures). Siiski on mõistlik määrata esmalt n.-ö üleminekuperiood, kuna ema kinnitusel ei ole laps alates märtsist isaga kohtunud. Üleminekuperiood on vajalik, et laps hakkaks järk-järgult isaga taas harjuma ja sidet taastama. Põhjendatud on Maardu Linnavalitsuse poolt pakutud variant, mille kohaselt toimuksid esimese kuu aja jooksul alates määruse jõustumisest lapse ja isa kohtumised ühel korral nädalas Tallinna Perekeskuses. Sealsete kohtumiste juures viibivad vastavad spetsialistid, kelle ülesandeks on lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korraldamine.
22.3.Pärast ühe kuu möödumist alates määruse jõustumisest saab isa kohtuda lapsega juba iseseisvalt kolmel korral nädalas selliselt, et isa võtab lapse kolmel õhtul nädalas lasteaiast ning viib ta magamamineku ajaks ema juurde tagasi. Kuna vanemad ei ole kohtu antud võimalusest hoolimata esitanud ettepanekuid, millistel päevadel võiksid lapse ja isa õhtused kohtumised aset leida, lähtub ringkonnakohus isa poolt algselt välja pakutud suhtluskorras nimetatud päevadest (s.t paaris nädalatel esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev ning paaritutel nädalatel kolmapäev, neljapäev ja reede). Vanemate kokkuleppel on võimalik lapsega kohtumise päevi muuta.
22.4.Kahe kuu möödumisel määruse jõustumisest võib laps isa juurde ööseks jääda. Isa võtab iga paaris nädala esmaspäeval lapse õhtul lasteaiast või koolist ja viib kolmapäeva hommikul lasteaeda või kooli (kust ema ta õhtul koju viib) ning iga paaritu nädala kolmapäeval võtab isa lapse õhtul lasteaiast ja viib reede hommikul lasteaeda või kooli (kust ema ta õhtul koju viib).
22.5.Lapse huvides on see, et ta saab tähtpäevi ja pühasid veeta koos isaga. Seetõttu veedab laps paarisaastatel isaga jõulupühad (24.–25. detsember) ning paaritutel aastatel aastavahetuse (31.
detsember–01. jaanuar). Paaritutel aastatel veedab laps 1. ülestõusmispüha (riigipüha) isaga ning paarisaastatel emaga. Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. Kui lapse sünnipäeval viibib laps ühe vanema juures, siis on teisel vanemal õigus lapsega sel päeval kohtuda, täpsema aja lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku. Lapse sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt viibib, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva emaga.
23.TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada maakohtu poolt 15.11.2023 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, millega maakohus andis lapse emale esialgse õiguskaitse korras ainuhooldusõiguse (PKS § 137 lg 1 tähenduses) lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ning kohustas lapse isa või ükskõik millist teist isikut, kelle juures laps ema tahte vastaselt ja õigusvastaselt viibib, viivitamatult lapse emale üle andma. Kuna ema avaldus ühise hooldusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha määramise osas jääb rahuldamata, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lõpplahendi täitmiseks vajalik.
24.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.