3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X.R (hageja) esitas 19.08.2024 Harju Maakohtule G.D lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks.
(kostja) vastu hagi abielu
2.Abielulahutuse nõudes esitatud hagiavalduse kohaselt elavad pooled eraldi alates 07.07.2024. Sellest ajast on abielusuhted pöördumatult lõppenud ja hageja ei soovi nende taastamist.
3.Hageja jäi 08.10.2024 toimunud kohtuistungil nõude juurde ja kinnitas, et ei pea suhete taastamist võimalikuks. Kostja kinnitas, et ei ole abielu lahutamisega nõus, leidis, et abielusuhted ei ole lõppenud ja poolte vahel ei ole skandaale olnud. See, et hagejal on probleemid tütrega, ei puutu asja. Samuti ei soovinud kostja lahutust põhjusel, et see tähendab poolte vara jagamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus lahutas 08.10.2024 osaotsusega poolte abielu, mis oli registreeritud 12.09.1968 ning jättis menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.
5.Maakohus leidis, et asjas oli otstarbekas vaadata abielu lahutamise nõue läbi ning rahuldas osaotsusega hagi. Kohtu hinnangul nähtus esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudus igasugune alus arvata, et abielusuhetes on vaid ajutine kriis. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea, mille tõttu on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks olid täidetud.
6.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
7.Maakohus selgitas, et jätkab menetlust ühisvara jagamise nõudes.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
8.Kostja esitas 13.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub kaasuse ringkonnakohtu otsusega tagasi saata Harju Maakohtusse uueks võrdseks ja võistlevaks menetluseks.
9.Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt jäi kostja maakohtus toimunud istungil menetlusliku kaitseta kohtuniku poolt ning nõrgendatud olukorda. Kohtudokumendid saadeti lihtpostiga ning kohus ei veendunud, kas kostja on need kätte saanud. Istungi toimumise aja avastas nõustaja juhuslikult. Istungil viibis hageja kaaskonnas kostja suhtes, tema enda kodus vägivalda kasutanud poeg. Istungi kinniseks kuulutamist isegi ei arutatud. Kohus ei selgitanud, et testament oli juba tühine, kuna üks abikaasa on lahutuse asjus esitanud kohtule avalduse. Vara jagamine on poolte kokkulepe ja sinna tingimusi panna pole keelatud. Kohus jättis küsimuse õhku. Lahutusega selliselt pole kostja nõus, ka pole hageja täielikult jagatavat ühisvara vabastanud.
2-24-12572
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab üksmeelselt, et kostja kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
11.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud.
11.1.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik).
11.2.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline kostja etteheide maakohtule on, et kostja ei ole lahutusega nõus, sest hageja pole täielikult jagatavat ühisvara vabastanud. Nimetatud kriitika pole põhjendatud, sest maakohus on osaotsuses selgitanud, et menetlus jätkub ühisvara jagamise nõudes. Maakohus tuvastas poolte abielu lahutamiseks vajalikud asjaolud: poolte kooselu ja sellega seoses ka abielusuhete lõppemise. Maakohus lähtus õigesti esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja kostjaga abielus olla ei soovi. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmisse otsustamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest.
11.3.TsMS § 637 lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha (TsMS § 654 lg 5). Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise eeldusena ette abielusuhete lõppemise, mille maakohus tuvastas õigesti ja mida pole kaebusega vaidlustatud.
11.4.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kostja väiteid seoses ühisvara jagamisega ei pidanud maakohus praegu hindama, sest need ei mõjuta otsustust abielu lahutamise kohta. Asja lahendus ei mõjuta ka kaebuses väidetud võimalik menetluslik rikkumine kohtukutse kättetoimetamisel arvestades, et kostja osales 08.10.2024 toimunud kohtuistungil ja oli seega oma kohtuasja arutamise juures. Kohus märkis istungil menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostja soovitud e-posti aadressi (dtl 52, ajamärk 00:09:21–00:11:13), samuti selgitas kostjale võimalust abikaasade vastastikuse testamendiga tutvumiseks (dtl 53, ajamärk 00:15:50). Kostja heidab ette, et kohtuistungil ei arutatud selle kinniseks kuulutamist. Kolleegium selgitab, et üldreeglina on juba põhiseadusest tulenevalt kohtuistungid avalikud (PS § 24 lg 3) ning kohus saab TsMS § 38 lg 1 kohaselt menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks kuulutada, kui see on
2-24-12572 ilmselt vajalik lg-s 1 nimetatud õiguste või huvide kaitseks. Kostja ei taotlenud kohtuistungi kinniseks kuulutamist (dtl 52, ajamärk 00:12:49) ning ainuüksi asjaolu, et kostja ei soovinud väidetavalt tema suhtes vägivalda kasutanud poja kohtuistungil viibimist, ei võimalda järeldada, et kohtuistungi kinniseks kuulutamata jätmine kujutanuks ohtu kostja elule, tervisele või vabadusele (TsMS § 38 lg 1 p 2). Kokkuvõtlikult ei ole ükski kaebuses kirjeldatud etteheide selline, mis võimaldaks kaebuse rahuldada.
12.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.
13.Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostjal on võimalik taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
14.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.