Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-46008
Tsiviilasi
SK (K) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus vabastamise menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik SK (isikukood XXXXXXXXXXX)
kohustustest
Võlausaldajad: Swedbank Liising AS Danske Bank A/S Eesti filiaal Tallinna Linn Transpordiameti kaudu Kohtutäitur Kaja Lilloja Kohtutäitur Kairi Kumm SR (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja lõpplahendis.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 22.11.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku SK pankrot ja halduriks määrati Urmas Tross. 04.09.2014 määrusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas menetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtki usaldusisiku aruannet. Kohus on 08.09.2015 ja 01.10.2015 edastanud võlgnikule meeldetuletused usaldusisiku aruande esitamise kohustuse kohta nii tema e-posti aadressile kui võlgniku poolt kohtule teatatud elukoha aadressile. Kohtu meeldetuletustele võlgnik ei reageerinud.
3.09.12.2015 esitas võlausaldaja Swedbank Liising AS taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, kuna võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisest alates teinud võlausaldajale ühtki väljamakset ega edastanud teavet nõude rahuldamise perspektiivide osas.
4.Võlausaldajad Danske Bank A/S Eesti filiaal ja kohtutäitur Kaja Lilloja toetasid taotlust, teised võlausaldajad seisukohta ei esitanud.
5.27.01.2016 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohtukutse oli saadetud tema rahvastikuregistri järgsele aadressile, sama aadressi on võlgnik oma elukoha aadressina märkinud ka pankrotiavalduses. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus lõpetas 29.01.2016 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast.
7.Kohus viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõigetele 2, 4 ja 5, leides, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, jättes kohtule teatamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta, samuti selle kohta, kas võlausaldajatele on võimalik olnud väljamakseid teha. Vaatamata kohtu 08.09.2015 ja 01.10.2015 meeldetuletustele usaldusisiku aruande esitamiseks ei ole võlgnik aruannet esitanud. Harju Maakohtu 04.09.2014 määruse kohaselt oli võlgnikul kohustus esitada kohtule iga-aastaselt aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 04.09.2015. 27.01.2016 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohtukutse oli võlgnikule kätte toimetatud PankrS § 6 lõike 3 alusel ning seega tuleb lugeda võlgnik istungi toimumise ajast ja kohast teadlikuks.
8.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, varjates andmeid oma sissetulekute ning varade kohta ja jättes täitmata teabe andmise kohustuse. Võlgniku taolisest käitumisest võib järeldada, et ta ei soovigi võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada ega neile väljamakseid teha. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda teda kohustustest vabastamast. Määruskaebus
9.12.04.2016 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja jätkata tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust ning vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
10.Maakohus on rikkunud asja lahendamisel PankrS § 177 lõiget 3. Võlgnik ei ole rikkunud tahtlikult ega süüliselt PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on raskelt haige (XXX) inimene, keda on alates 09.01.2013 opereeritud mitmeid kordi nii Eestis kui Türgis ja kellel seisab ees veel mitu operatsiooni. Samuti on ta viibinud pidevalt taastusravil Brasiilias. Võlgnik on tunnistatud 100% töövõimetuks, tal puuduvad elatusvahendid (va töövõimetuspension) ning ta on oma elukaaslase täielikul ülalpidamisel. Võlgniku tervisest tulenevalt (muude terviseprobleemide kõrval esinevad ka mäluhäired) on ta jätnud õigeaegselt esitamata usaldusisiku aruande. Võlgnikul ei ole tegelikult midagi varjata. Sissetulekud tal puuduvad, tööd ta teha ei saa, seega ei ole võimalik teha ka võlausaldajatele väljamakseid. Siiski on võlgnik valmis kaevatava määruse tühistamisel tasuma oma säästudest võlausaldajatele 400 eurot.
11.Võlgnik ei ole hoidunud tahtlikult kõrvale kohtusse ilmumisest. Ta ei ole saanud kätte ühtegi kohtu poolt edastatud meeldetuletust ega kohtukutset. Ka ei ole ta saanud kätte e-posti teel kohtust saadetud meeldetuletusi, kuna tema e-post pandi kinni seoses teenuse eest mittetasumisega. Võlgniku korter XXX seisis tühjana ajal, mil saadeti meeldetuletused ja kohtukutse. Võlgnik viibis ise Türgis esialgu ravil ja hiljem taastusravil. Võlgnik ei ole lõplikult Eestist lahkunud, kuid kujunenud asjaolude tõttu peab esialgu elama Türgis, et end ravida. Võlgnikul seisab veel ees kaks operatsiooni, esimene neist käesoleva aasta mais ja teine sõltuvalt olukorrast. Asjaolu, et võlgnik ei ole kätte saanud kohtu poolt talle edastatud meeldetuletusi ja kohtukutseid ja et ta viibis Türgis, tõendab ta passis olevate viisade koopiatega, millistest nähtub, millal võlgnik lahkus Eestist ja millal tuli tagasi. Võlgnik ei ole vaadanud ka Ametlikke Teadaandeid, tal puudus info selle kohta, et kohus teda otsib. Heauskselt arvas ta, et tema pankrotimenetlus on lõpetatud ja et ta on vabastatud kohustuste täitmisest. Usaldusisiku aruande tegemine aasta jooksul ununes tal täielikult seoses terviseprobleemidega. Menetluse edasine käik
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
14.Esmalt märgib kolleegium, et õige ei ole kaebuse viide maakohtu poolt PankrS § 177 lõike 3 rikkumisele. Kõnealune paragrahv reguleerib võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamist ja selle lõige 3 sätestab, et enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. Antud juhul ei olnud aga tegemist võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamisega, milline olukord eeldab, et kohus on teinud määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Praegusel juhul oli käimas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohus
otsustas kaevatava määrusega selle menetluse lõpetada ja võlgniku kohustustest vabastamata jätta.
15.Praeguses olukorras reguleerib võlgniku ärakuulamise kohustust TsMS § 175 lõige 3, mille kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Antud juhul on võlgnik ühtlasi ka oma usaldusisikuks. Kolleegium ei hinda praegusel juhul, kas maakohus rikkus võlgniku ärakuulamise kohustust või mitte, sest leiab, et sõltumata võimalikust ärakuulamise kohustuse rikkumisest tuleb kaevatav määrus tühistada.
16.Maakohus keeldus PankrS § 175 lõike 5 alusel kaevatava lahendiga võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse põhjusel, et võlgnik rikkus PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, jättes kohtule teatamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta, samuti selle kohta, kas võlausaldajatele on võimalik olnud väljamakseid teha. Samuti leidis maakohus, et vaatamata kohtu 08.09.2015 ja 01.10.2015 meeldetuletustele usaldusisiku aruande esitamiseks ei ole võlgnik aruannet kohtule esitanud. Lisaks märkis kohus, et võlgnik ei ilmunud 27.01.2016 toimunud ärakuulamisele.
17.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-16 punktis 14 leidnud, et PankrS § 175 lõike 5 rakendamisel peab kohus tuvastama, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või keeldunud kohtu määratud tähtajaks vande all oma kohustuste täitmise kohta teabe andmisest. Samuti märkis Riigikohus, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõikes 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetlusest ilma jätta (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13, punkt 11; nr 3-2-1-121-11, punkt 12). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa öelda, et võlgniku käitumises esineks raskelt süülise käitumise tunnused. Kolleegiumi hinnangul tähendab raskelt süüline käitumine kas tahtlust või rasket hooletust. Süü vormid sätestab võlaõigusseadus (VÕS), mille § 104 lõike 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lõike 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS-i kommenteeritud väljaande kohaselt tähendab see objektiivselt hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. VÕS § 104 lõike 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Lahendi nr 3-2-1-46-13 punktis 11 on Riigikohus märkinud, et võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
18.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on võlgnik kohtule põhistanud ja usutavaks muutnud ning tõendanud (määruskaebusele lisatud väljavõtted passist, vt t II kd lk 6– 10 ja haigusloo lühikirjeldus, samas lk 11) elulised asjaolud (sage välismaal – Türgis, Brasiilias – käimine seoses raske haiguse ravimise, mh operatsioonide ja taastusraviga), miks ta ei esitanud tähtaegselt, so 04.09.2015, kohtule usaldusisiku aruannet ega olnud perioodil 04.09.2015–30.03.2016 kohtule kättesaadav. Kolleegiumi hinnangul võib
sellisel juhul olla tegu hooletusega (VÕS § 104 lõike 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), kuna võlgnikule võib ette heita, et ta ei hoolitsenud selle eest, et ta oleks vajadusel kohtule seoses käesoleva menetlusega kättesaadav (nt otsinud endale esindaja vmt) ning et talle 04.09.2014 Harju Maakohtu määrusega pandud ülesanded oleksid täidetud. Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul viidatu näol tegemist raske hooletuse ega tahtlusega, arvestades võlgniku selgitusi ja põhjendusi kujunenud olukorra kohta ning ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks pahatahtlikult hoidunud menetlusest kõrvale ja et tema käitumises esineks raskelt süülise käitumise tunnused. Eeltoodust tulenevalt saadab ringkonnakohus asja tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
19.Seoses määruskaebuse taotlusega teha uus määrus, millega jätkata menetlust ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, märgib kolleegium võlgnikule selgituseks, et kohustustest vabastamise menetluse kestus on üldjuhul viis aastat (PankrS § 175 lõige 1), millise aja jooksul tuleb võlgnikul täita kõiki PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Võlgniku heauskne arvamus, et ta on juba kohustustest vabastatud, on ekslik. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus algatati 04.09.2014, vältab see üldjuhul vähemalt kuni 2019. aasta septembrini. PankrS § 175 lõike 11 kohaselt on võlgnikul küll kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest õigus taotleda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegset vabastamist, kuid seda üksnes juhul, kui menetluse jooksul on võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Antud juhul sellise olukorraga (vähemalt praeguseni) tegemist ei ole. Seega tuleb võlgnikul täita edaspidi nõutava hoolsusega PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, sh tuleb olla kohtule kättesaadav ja kõigist pikematest äraolekutest, millisel ajal võlgnik ei pruugi olla kohtule kättesaadav, teavitada kohut ette. Samuti tuleb kohtule tagantjärgi esitada 04.09.2014 määruse resolutsiooni punktis 8 märgitud usaldusisiku aruanne, millise esitamise kohustus oli võlgnikul juba 04.09.2015. Kõnealune aruanne tuleb võlgnikul 04.09.2014 määruse resolutsiooni punkti 8 järgi esitada iga-aastaselt.
20.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lõpplahendis.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.