Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-18875 hagejale tagastamisele mitte kuuluvast osast.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on osaühing OÜ XXXX hagi OÜ XXXX vastu võla nõudes. Antud menetluses tasus kostja hagi menetluse jooksul hagejale võlgnevused. Eeltoodust tulenevalt paluvad pooled menetluse lõpetada. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kostja võttis hagi kohe õigeks ja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kostja on seisukohal et ta ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hageja väitel, möönis kostja võlgnevuse olemasolu kuid esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, tasumata võlga või selle osa, mistõttu tegi kohus 02.11.2015 määruse nõude menetlemise jätkamise kohta hagimenetluses ja ei menetlenud kiirmenetluse avaldust. 15.11.2015 tegi kostja hagejale ülekande arve tasumiseks summas 170.16 eurot. Hageja järeldas sellest heauskselt kostja soovi võlgnevust tasuda ning ei jätkanud maksekäsu kiirmenetlust hagimenetluses. Kostja ei tasunud hagejale ülejäänud võlgnevust, kuid seda oodates aegus hageja õigus anda maksekäsu kiirmenetluse dokumendid üle hagimenetlusse, kaotades sellega maksekäsu kiirmenetluse eest tasutud riigilõivu. Kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on hageja väited kostjale teatavaks teinud. Kostja pole kohtule mõistliku aja jooksul vastust edastanud, seega loetakse kostja hageja väidetega vaikimisi nõustuvaks. 2(3)

2-15-18875

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kostja on andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist ja palunud ülejäänud poole riigilõivust jätta kostja kanda. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et antud asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, on põhjendatud poole riigilõivu kostja kanda jätmine ja kohus määrab kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 87.50 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja on palunud tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu ja kohus lõpetab menetluse loobumise alusel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja poolt esitatud avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.