1.Q.E (avaldaja) esitas 09.05.2016 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX. Taotleja leiab, et talle ei tagatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja rikuti süütuse presumptsiooni, sest kohtud hindasid tõendeid valesti ja piirasid tema õigusi, ta mõisteti süüdi vaatamata sellele, et ta polnud midagi ebaseaduslikku teinud. Rikutud on EIÕK artikli 6 lõiget 1, 2 ja 3, artikli 7 lõiget 1, artikleid 13 ja 14. Taotlejale ei pakutud võimalust tutvuda videosalvestusega, taotlejale ei antud võimalust kasutada valedetektorit, taotleja soovis saada tasuta õigusabi, kuid kohtuprotsessi lõpus osutus advokaat tasuliseks ning tasumisele kuuluvad menetluskulud on taotleja sissetulekuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured, mis ohustab nii süüdimõistetu kui tema alaealise tütre
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-7299 toimetulekut, kohus jättis rahuldamata ka taotleja taotluse kutsuda kohtusse tunnistajad.
2.Taotluse kohaselt on avaldaja sissetulekuks töölepingu või muu lepingu või avalikust teenistusest saadud igakuine sissetulek 800 eurot. Avaldajale kuulub kaks korteriomandit – aadressil XXX (avaldusest nähtuvalt on see avaldaja elukohaks) ja aadressil XXX. Väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldajal taotluse kohaselt ei ole. Avaldaja on oma igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks märkinud järgmist: eluasemekulud 132,61 eurot kuus, kulutused toidule 260-300 eurot kuus, transpordikulud 5 eurot kuus, sidekulud 3-5 eurot kuus, kulud tervishoiule 30 eurot kuus, lapse lasteaiakulud 85-88 eurot kuus, kulud riietele ja jalatsitele 80 eurot kuus, kulutused hügieenitarvetel 15 eurot kuus, muud kulud (raamatud, mänguasjad, teater) 10 eurot kuus.
3.Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale taotluses nimetatud kaks korteromandit Tallinnas aadressil XXX ja XXX. Liiklusregistri andmetel avaldajale sõidukeid ei kuulu. Avaldajal puuduvad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel väärtpaberid.
4.Tsiviilasjas nr 2-16-4170 esitas avaldaja 15.03.2016 samuti kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 07.04.2016 kohtumäärusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul esines RÕS § 7 lg 1 p 3 tulenev alus riigi õigusabi andmata jätmiseks, sest kohus tuvastas, et taotlejale kuulub lisaks pere eluasemele veel ka korteriomand aadressil XXX, mistõttu on taotlejal võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Avaldaja esitas eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse. 25.04.2016 kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.04.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-4170 muutmata ja Q.E määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 17.05.2016 kohtumäärusega avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
6.Riigi õigusabi seaduse (RÕS)§ 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
7.Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-4170 samadel asjaoludel avaldaja riigi õigusabi taotluse juba lahendanud. Avaldaja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaks aluse riigi õigusabi andmiseks.
8.Siiski peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Tsiviilasjas nr 2-16-4170 tegi kohus päringud Eesti krediidiasutustele avaldaja majanduslikus seisundi hindamiseks. Kuivõrd andmed on hiljutised, lähtub kohus eelnimetatud tsiviilasjas esitatud andmetest avaldaja sissetulekute kohta. Andmetest nähtub, et avaldajal on pangakonto Swedbank AS-is, millele laekus ajavahemikul detsember 2015-märts 2016 järgmised sissetulekud: detsembris 2015 töötasu 1118,77 eurot, jaanuaris 2016 töötasu 897,11 eurot ja peretoetus sotsiaalkindlustusametilt 88,35 eurot, veebruaris 2016 töötasu 1003,28 eurot, peretoetus sotsiaalkindlustusametilt 88,35 eurot ja sõidukulude hüvitis sotsiaalkindlustusametilt kokku 62,06 eurot, märtsis 2016 töötasu 682,62 eurot, peretoetus sotsiaalkindlustusametilt 88,35 eurot.
9.Seega on avaldaja eelneva nelja kuu sissetuleku järgi arvutatud ühe kuu keskmine töötasu sissetulek 925,45 eurot (1118,77+897,11+1003,28+682,62):4=925,45).
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-7299
10.Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale taotluses nimetatud kaks korteromandit Tallinnas aadressil XXX ja XXX. Korter aadressil XXX on avaldaja elukohaks. Avaldaja on välja toonud, et korteris aadressil XXX elab avaldaja ema, kellel on raske puue ja kellelt ei ole võimalik üüritulu saada. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et avaldajal on (seadusest tulenev) ülalpidamiskohustus oma ema suhtes. Lisaks eeltoodule on avaldaja kõik eeltoodud andmed esitanud ka tsiviilasjas nr 2-16-4170 (sh Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses).
11.Kuivõrd avaldaja (kinnistusraamatu andmete kohaselt ainuisikuliselt) on korteriomandi aadressil XXX ainuomanik, siis on avaldajal lisaks eluasemele kinnisvara.
12.RÕS § 7 l g 1 p 3 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara.
13.Avaldajal on lisaks eluasemele ka korteriomandi aadressil XXX omanik, siis on avaldajal võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
15.Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kannab avaldaja ise oma menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määruskaebus
16.Avaldaja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub riigi õigusabi taotluse rahuldada.
17.Määruskaebus on esitatud seoses uute asjaoludega, kuna avaldaja soovis ära müüa korteri XXX, kuid kaaslaenaja T. Q.E ei andnud oma nõusolekut. Korter osteti T. Q.Ele elamiseks, kuna tal olid südameoperatsioonid ja arstid soovitasid tal elada eraldi invaliidist pojast (D. Q.E). Swedbank AS üheks tingimuseks kodulaenu andmisel oli, et korteri ostu-müügitehing vormistatakse avaldaja nimel, kuna kaaslaenaja on invaliid ja pank ei soovinud riski võtta. Kaebaja elab tütrega XXX korteris. Menetluse edasine käik
18.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1, § 667 lg 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Määruskaebuse esitaja on maakohtule esitatud taotluses soovinud saada riigi õigusabi tasuta pöördumaks Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses kriminaalasjaga nr X-XXXXXX.
21.RÕS § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-7299 oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.
22.RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara.
23.RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
24.Maakohtu määrusest tulenevalt on maakohus keeldunud avaldajale riigi õigusabi andmisest, leides et avaldajal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara (korteriomand aadressil XXX) arvel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilasja materjalide kohaselt kuulus avaldajale kaks korteriomandit.
25.Määruskaebuses esitatud väidetest tulenevalt saab ringkonnakohus aru, et avaldaja viitab muutunud asjaoludele ning taotleb jätkuvalt tasuta riigi õigusabi. Sealjuures on avaldaja määruskaebuses välja toonud, et talle varasemalt kuulunud korteriomandi XXX uueks omanikuks on tema ema T. Q.E. Avaldaja põhjendab määruskaebuses, et soovis eelnimetatud korteri ära müüa, kuid T. Q.E ei andnud nõusolekut, korter osteti T. Q.E-le elamiseks, kuid omand vormistati avaldaja nimele.
26.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt on lubatav määruskaebuse põhjendamiseks uute asjaolude esitamine, kuid need tuleb ka tõendada. Määruskaebuses esitatud avaldaja väited on tõendamata ning paljasõnalised. Sealjuures kohtu hinnangul ka vastuolulised, arvestades, et maakohtule 09.05.2016 esitatud taotluses on avaldaja väitnud, et tema ema T. Q.E elab alates 01.05.2016 avaldajale kuuluvas korteriomandis asukohaga XXX (tlk 3), kodulaen võeti T. Q.E elamise jaoks (tlk 4) ja nimetatud korteri müümine on raskendatud. Määruskaebuse väidete kohaselt osteti avaldaja emale elamiseks aga XXX korteriomand. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et mõlemad avaldaja nimele omandatud korteriomandid olid omandatud tema emale elamiseks.
27.Ringkonnakohus kontrollis TsMS § 477 lg 7 tuleneva uurimisprintsiibi alusel avaldaja väidet ning tuvastas kinnistusregistri andmete alusel, et avaldaja on korteriomandi aadressil XXX 01.06.2016 võõrandanud oma emale T. Q.E-le (tlk 65). Määruskaebuse väidete kohaselt elab avaldaja maakohtu poolt müügikõlbulikuks peetud korteriomandis XXX.
28.Määruskaebuses ei ole selgitatud võõrandamistehinguga seotud asjaolusid ega lisatud lepingu ärakirja. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et avaldaja poolt nimetatud muutunud asjaolud ei ole esitatud taotluse rahuldamise aluseks. Juhul, kui avaldaja võõrandas XXX korteriomandi ostu-müügilepingu alusel, saab avaldaja kulud õigusteenusele kanda müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt. Juhul, kui võõrandamine toimus kinkelepingu alusel, puudub kohtu hinnangul alus taotluse rahuldamiseks, kuna avaldaja on oma varast tahtlikult tasuta loobunud. Olenemata võõrandamistehingu liigist, järeldub sellest, et avaldaja on teadlikult ennast ühest korteriomandist ilma jätnud.
29.Ringkonnakohus viitas varasemalt, et RÕS § 14 lg 1 kohaselt tuleb kohtul õigusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada ka muid tähendust omavaid asjaolusid. Käesoleval juhul on selliseks asjaoluks avaldaja poolt ühe talle kuulunud korteriomandi võõrandamine olukorras, kus maakohus on korduvalt leidnud, et avaldajal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma vara arvelt.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-7299
30.Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi on ettenähtud vähekindlustatud isikutele. Avaldajat ei saanud selliseks isikuks pidada ei taotluse esitamise hetkel, so 09.05.2016, kui talle kuulus endiselt kaks korteriomandit ega asjaolusid arvestades ka käesoleval ajal.
31.Avaldaja on 09.05.2016 taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud, et asjast tulenev võimalik kasu on järgnev: 1) ta mõistetakse õigeks, 2) alustatakse uus kohtuprotsess, kus taotlejale tagatakse kõik õigused enda kaitseks, 3) hüvitatakse nii moraalsed kui materiaalsed kahjud (tlk 1, pöördel).
32.Seoses eeltooduga selgitab ringkonnakohus järgnevat. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole nn neljas kohtuaste, mis saaks tühistada siseriiklike kohtute lahendeid, võtta siseriiklikes kohtutes arutatud asja uuesti arutusele ega seda uuesti läbi vaadata. Euroopa Inimõiguste Kohus ei või üldreeglina seada kahtluse alla riigisiseste kohtute järeldusi juhtumi asjaolude kindakstegemisel, riigisisese õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, tõendite hindamisel kohtumenetluses ja vaidluse tulemuse sisulist õiglust. Ka ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus konstitutsioonikohtuks siseriikliku õiguspraktika suhtes.
33.Esitatud määruskaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.
34.Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kannab avaldaja ise oma menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
35.TsMS § 191 lg 1 2. lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.