OÜ H hagiavaldus PS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
3500 eurot Harju Maakohtu 16.02.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PS apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing H (registrikood
XXXXXXXXXXX,
asukoht
XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): PS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Moonika Järvela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Osaühing H ja PS vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.Hageja loobub tsiviilasjas nr 2-15-13832 kostja vastu esitatud kõikidest nõudest. 1.2.Pooled loobuvad samuti õigusest esitada üksteise vastu mis tahes muid täiendavaid nõudeid, mis on seotud pooltevahelise töösuhtega. 1.3.Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-13832 jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. 1.4.Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 kalendripäevani arvates määruse tegemise päevast.
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-15-13832 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2016 otsus ja Harju Maakohtu 16.02.2016 otsus. 1(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13832
3.Lõpetada tsiviilasja 2-15-13832 menetlus.
4.Poolte menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses jäävad poolte endi kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 kalendripäeva jooksul arvates määruse tegemise päevast (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ H (hageja) esitas 17.09.2015 hagiavalduse PS (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.1999 tähtajatu suulise töölepingu, mille alusel töötas kostja hageja juures tallinaisena. Käesoleva aasta septembri alguses sai hageja teada, et kostja on ühel kliendil lasknud kanda tasu kopli kasutamise eest enda isiklikule arvele, millise asjaolu võttis kosja vestluses hagejaga 08.09.2015 omaks. Hageja märgib, et üllatuslikult esitas kostja 09.09.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, tuginedes töölepinguseadusele (TLS) § 91 lg 2 p-le 1. Hageja ei ole kostjat ähvardanud ega ebaväärikalt kohelnud. Seega on hageja hinnangul kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Hageja märgib, et asjakohatud on kostja väited seoses kostjale väidetavalt palga maksmisega alla miinimummäära ja seoses ületundide tegemisega. Kostja tugines töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 91 lg 2 p-le 1, mistõttu muud kostja poolt väidetult esinenud rikkumised ei oma tähtsust. Kostja ei saa hakata töölepingu ülesütlemise aluseid muutma.
2.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja palgaks on miinimumpalk. Hageja maksis kostjale alates 2014. a palka alla miinimummäära. Samuti ei pidanud hageja palga maksmise kuupäevast kinni. Hageja rikkus tööaja osas kehtestatud norme, nõudes kostjalt alates juulist 2015. a ületundide tegemist. Pooled ei sõlminud kirjalikult ületundide tegemise kokkulepet. Ületunde ei tasustatud ega kompenseeritud vaba aja andmisega. Samuti rikkus hageja igapäevase puhkeaja norme. Septembris 2015 otsustas hageja lõpetada lepingu ühe hobuseomanikuga ning asus sepitsema konflikti kostja ja hobuseomaniku rahaliste maksete kohta. Rahade liikumise kohta esitas hageja kostjale räigeid süüdistusi ja nõudmisi. Kostja lubas kanda raha kopli kasutamise eest enda kontole ja edastas selle igakuiselt tööandjale. Hageja käitus kostja suhtes ebaväärikalt. Seetõttu esitas kostja 09.09.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuigi olid täidetud ka muud eeldused (palga maksmine alla miinimummäära, ületundide tegemine) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles alates 10.09.2015. Maakohtu otsus
3.Pärnu Maakohus rahuldas 16.02.2016 kohtuotsusega hagi ja tuvastas PS poolt 09.09.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Maakohus luges PS ja OÜ H vahel 01.11.1999 sõlmitud töölepingu lõppenuks korraliselt 09.10.2015. Menetluskulud jättis maakohus PS kanda ja mõistis PS-lt OÜ H kasuks välja 2 652 eurot.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13832
Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, menetluskulud jätta hageja kanda, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Apellant on seisukohal, et maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust. Samuti on rikutud menetlusnorme, kuna otsuse tegemisel on jäetud mitmed olulised väited ja tõendid arvestamata. Ebaväärikas käitumine ei ole tööandja poolt mitte ainult tööandja poolne vägivald ja hääle tõstmine, vaid ka pikaajaline ja kompleksne pahatahtlik ja seadusevastane käitumine. Tööandja on kohelnud töötajalt ebaväärikalt ning ähvardanud teda. Lisaks on tööandja oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, maksnud töötasu vähem, andnud vähem puhkust jne. Tööandja rikkus oma olulisi kohustusi, mistõttu oli töötajal õigus tööleping üles öelda. Maakohus jättis tööandja poolsed rikkumised kogumina arvestamata, kuid just kõigi rikkumiste kogum ongi tööandja poolne ebaväärikas käitumine. Maakohus jättis töötaja õigusliku kaitseta. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Menetluse käik
6.05.05.2016 toimus Tallinna Ringkonnakohtus asjas määratud istung.
7.25.05.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas otsuse, millega rahuldas kostja PS poolt esitatud apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 16.02.2016 otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks samale maakohtule. Otsus toimetati menetlusosalistele kätte 25.05.2016, seega ei ole edasikaebe tähtaeg möödunud.
8.16.06.2016 esitasid apellant ja vastustaja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse ülaltoodud tingimustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
9.Pooled lühendasid kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 kalendripäevani arvates määruse tegemise päevast.
10.Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS § 432 menetluse lõpetamise tagajärgedest, sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusegas.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS §-d 432 ja 457). Ringkonnakohtu määruse põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kui ringkonnakohtu poolt tehtud otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
12.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid (TsMS § 431 lg 2).
3(4)
Tsiviilasi nr 2-15-13832
13.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
14.Pooled on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud.
15.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingu punktist 3 tulenevalt jätta esimeses ja teises kohtuastmes poolte endi kanda.
16.TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada 3 kalendripäeva jooksul arvates määruse tegemise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.