Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-2673
Kohtuasi
Z.T avaldus alaealise lapsega suhtlemise korra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.T määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Z.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Rein Vaiksaar Puudutatud isik I T.A (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Puudutatud isik II Q.Q (isikukood XXX) Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja RH Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja AK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.09.2024 määrus muutmata.
2.Jätta Z.T määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-22-2673 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.T (isa) esitas 17.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta isa ja Q.Q (ema) ühise alaealise lapse T.A (laps) ja ema suhtlemise korda. Avalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 11.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2673 isa ja ema vahel sõlmitud kompromissi ema ja lapse suhtlemise korra kohta (suhtluskorra määrus). Kohus seadis suhtluskorra määruse resolutsiooni p-s 2 üheks aastaks, s.o kuni 12.04.2024, piirangu lapse ja Q (ema abikaasa) suhtlemisele, mille kohaselt ei või ema jätta last ema abikaasaga oma elukohta kahekesi. Suhtluskorra määruse põhjenduste kohaselt võimaldab piirang lapsel ühe aasta jooksul ema abikaasaga harjuda ja leevendab isa muret lapse pärast. Avalduse kohaselt ei ole aga laps ema abikaasaga harjunud, vaid kardab teda. Laps muutub enne ema juurde minemist närviliseks ja tujukaks. Küsimusele, miks ta nii käitub, on laps vastanud, et ta ei soovi ema abikaasaga koos olla ja seetõttu on tal ebamugav ka emaga suhelda. Isa leiab, et lapse ja ema abikaasa kahekesi jätmise keeldu tuleb vähemalt ühe aasta võrra pikendada. Puudutatud isikute seisukohad
2.Ema 11.07.2024 seisukoha kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata. Ebaõige on isa väide, et laps on enne emaga kohtumist stressis – laps rõõmustab alati emaga kokkusaamiste üle. Laps ei ole kunagi öelnud, et ta ei taha ema juurde tulla. Laps ööbib ema juures siis, kui ema abikaasa on tööreisil või läheb oma ema juurde. Ema abikaasa välistamine lapse elust on nii lapse kui ka ema õiguste ja huvide rikkumine. Lapse normaalseks arenguks peavad tal tekkima isiklikud sidemed mitte ainult emaga, vaid ka tema lähedastega. Lapse ema juures viibides võib tekkida olukordi, kus ema lahkub lühikeseks ajaks kodust ja laps jääb ema abikaasaga üksi. Selliste olukordade keelamine isa alusetute hirmude tõttu ei ole põhjendatud.
3.Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) 17.07.2024 arvamuse kohaselt ei ole suhtluskorra määrusega seatud piirangu jätkumine lapse heaolu seisukohalt vajalik ja kujutaks endast põhjendamatut ema perekonnaellu sekkumist. Lapse ja ema suhtluskord toimib ning laps on enda elukorraldusega, sh eraldi elava emaga suhtlemisega rahul. Ema on kohtumised lapsega korraldanud selliselt, et ta veedab lapsega aega isiklikult. Ema ei ole jätnud ega plaani jätta last ema abikaasaga kahekesi koju. Laps ei karda ema abikaasat.
4.Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 19.07.2024 arvamuse kohaselt ei ole avalduse rahuldamiseks alust. Eestkosteasutus kordas Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja arvamuse põhjendusi.
5.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 12.08.2024 seisukoha kohaselt ei poolda esindaja suhtluskorra määrusega seatud piirangu pikendamist. Lähtudes avalduse asjaoludest, eestkosteasutuste seisukohtadest, vestlusest emaga ja lapse ärakuulamisest, leidis esindaja, et isa avalduse rahuldamata jätmine ei kahjustaks lapse huve.
2-22-2673 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 16.09.2024 määrusega isa avalduse ema ja lapse vahelise suhtluskorra muutmiseks rahuldamata.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teeb kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi kõiki vanema õiguseid ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult suhelda, ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. PKS § 143 lg 21 järgi lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
6.2.PKS § 126 lg 2 järgi hõlmab vanemale lapse suhtes kuuluv isikuhooldusõigus ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda. Kui hooldusõiguslike vanemate vahel tekib vaidlus selles, kellega laps võib suhelda, lahendab vaidluse vanema taotlusel kohus (PKS § 126 lg 3). PKS § 143 lg 4 järgi võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.
6.3.Maakohus nõustub lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja, eestkosteasutuste ja ema seisukohaga, et suhtluskorra määrusega seatud piirangu (mille järgi ema ei või jätta last ema abikaasaga kahekesi) pikendamine ei ole põhjendatud. Piirang lõppes 12.04.2024 ja siiani on lapsel kõik korras. 11.09.2024 kohtuistungil toimunud ärakuulamisel ei osanud isa esile tuua asjaolusid, mis põhjendaksid tema arvamust, et laps ei ole ema abikaasaga harjunud ning kardab teda. Isa väited tuginevad aastaid tagasi toimunud juhtumile, mille järgselt algatati ema abikaasa suhtes kriminaalasi, mis lõpetati süüteokooseisu puudumise tõttu.
6.4.Maakohus kuulas lapse 26.08.2024 ära. Lapse tõi kohtumisele ema ja laps oli rõõmsameelne. Laps ütles, et ta ei ole ema abikaasaga palju kohtunud, sest kui ta läheb ema juurde ööseks, on ema abikaasa kas tööl või enda ema juures. Ka ema on seda ärakuulamisel ja kirjalikes seisukohtades kinnitanud. Laps avaldas kohtule, et ema abikaasa on tore, kuid veidi hiljem ema abikaasa kartmise kohta esitatud küsimusele vastas laps, et ta ei tea. Kuna laps elab enamuse ajast isa juures, võivad isa kartused olla lapsele üle kandunud, samuti võib laps soovida olla isale lojaalne. Ei ole ka välistatud, et kuna lapse kokkupuuted ema abikaasaga on vähesed, siis ei tunne laps ema abikaasat piisavalt ja võib teda võõrastada. Kohtu hinnangul puudub vajadus ja alus kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks selliselt, et ema abikaasa ja lapse kahekesi jätmise keeld pikeneks. Kohus ei tuvastanud, et vanemate vahel oleks üldisemalt erimeelsusi lapse elu korraldamise või emaga suhtlemise korra osas. Isa taotletud piirangu kehtestamine oleks liigne ema perekonnaellu sekkumine. Määruskaebus
7.Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada üheks aastaks alates kohtumääruse tegemisest suhtluskorra määruse resolutsiooni p-s 2 ema ja lapse suhtlemisele seatud piirangut, mille kohaselt ema ei või jätta last ema abikaasaga oma elukohta kahekesi.
2-22-2673
7.1.Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu määruse resolutsiooni p 1 isa avaldusele. Isa on soovinud suhtluskorra määramist selliselt, et ema ja lapse suhtluskorrale seatud piirangut pikendataks ühe aasta võrra. Seega ei ole isa palunud suhtluskorda muuta, vaid on palunud säilitada (pikendamise teel) olemasolev, suhtluskorra määrusega kehtestatud suhtluskord.
7.2.Laps ei ole ema abikaasaga harjunud ja kardab teda. Maakohtus toimunud ärakuulamisel hakkas laps küsimuse peale, kas ta kardab ema abikaasat, toolil nihelema ning ei soovinud vastata, vastates lõpuks, et ta ei tea. Kuna lapse tõi ärakuulamisele ema, soovis laps tõenäoliselt olla lojaalne emale, kuna ema tundis ärakuulamise tulemuste vastu huvi ja võis last enne ärakuulamist vastuste osas juhendada. Isegi selles olukorras ei vastanud laps kohtunikule, et ta ema abikaasat ei karda. Sellest nähtub, et laps tegelikult kardab ema abikaasat. Laps on 10-aastane. Kui osundatud vanuses tütarlaps ei soovi vastata küsimusele, kas ta kardab ema abikaasat või mitte, siis võib see olla tõsine ohu märk.
7.3.Isal ei ole võimalik esitada kohtule täiendavaid tõendeid selle kohta, et laps ema abikaasat kardab, kuna sellised tõendeid kirjalikult taasesitataval kujul ei ole olemas. Samas teab just isa, kellega koos laps elab, lapse hingeelu ja kartuseid kõige paremini. Isa on sügavalt häiritud võimalusest, et võib korduda olukord, mida on kirjeldatud 06.08.2020 lapse ülekuulamisel ema abikaasa suhtes algatatud kriminaalasja raames: nimetatud ülekuulamisel väitis laps, et ta ei soovi onuga mängida; et onu peksis teda vastu peput, pesi tema alasti keha külma veega, solvas teda jms. Kriminaalasja materjalid on objektiivsed tõendid, millele maakohus oleks pidanud andma suurema kaalu. Eestkosteasutuste ja lapse esindaja arvamused on formaalsed ja nende tõendusväärtus on madal. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
8.Ema 14.10.2024 vastuse kohaselt on maakohtu määrus põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub. Maakohus on asjas esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud. Isa ei ole oma avalduse aluseks olevaid väiteid tõendanud.
9.Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) 14.10.2024 arvamuse kohaselt vastab maakohtu määrus lapse huvidele. Ema on kinnitanud, et ta ei ole jätnud ega plaani jätta last oma abikaasaga kahekesi, kuid siiski võib tulla ette elulisi olukordi, kus nad tulevikus võivad kahekesi jääda (näiteks kui ema peab minema poodi või arsti juurde). Laps veedab ema juures nädalavahetused ning niigi vähesel ajal veedab ema lapsega aega isiklikult. Ema abikaasa lapse ja ema tegemistesse sel ajal ei sekku.
10.Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 16.10.2024 arvamuse järgi jääb eestkosteasutus varasema seisukoha juurde, leides, et ema abikaasa ja lapse kahekesi jätmise keelu pikendamine ei oleks põhjendatud.
11.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 21.10.2024 seisukoha kohaselt puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Esindaja hinnangul puudub alus arvata, et lapse 26.08.2024 ärakuulamine oleks olnud ebaobjektiivne või et laps oleks olnud mõjutatud sellest, et lapse tõi ärakuulamisele ema. Esindaja viibis ärakuulamisel – laps oli rõõmsameelne, õhkkond sundimatu ja esindajal ei tekkinud kahtlust, et laps ei tunneks ennast vabalt või sooviks kellelegi meelepärane olla.
2-22-2673 Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on isa avalduses esitatud nõude ebaõigesti kvalifitseerinud. Isa palus, et kohus pikendaks suhtluskorra määruse resolutsiooni p-s 2 ettenähtud piirangu tähtaega (s.o ema suhtes seatud keeldu jätta last ema elukohas ema abikaasaga kahekesi). Seega on isa sisuliselt palunud muuta suhtluskorra määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda, pikendades tähtaega, mis kindlaksmääratud suhtluskorra järgi oli möödunud. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 on isa avalduse nõue korrektselt lahendatud.
16.Määruskaebuse kohaselt pidanuks maakohus lapse 26.08.2024 ärakuulamisel antud vastust küsimusele, kas ta kardab ema abikaasat, teisiti tõlgendama. Isa leiab, et laps niheles toolil ja vastas, et ta ei tea, põhjusel, et ta soovis anda emale meelepärase vastuse ega tihanud öelda, et ta tegelikult ema abikaasat kardab. Maakohus leidis, et laps tundis ennast ärakuulamisel üldiselt hästi ja lapse tahtmatus küsimusele vastata võis tuleneda ka soovist mitte vastata, et ta ema abikaasat ei karda (ja seega vältida sellise vastuse andmist, mis ei oleks meelepärane isale). Maakohtu hinnangul võis lapsel olla n-ö lojaalsuskonflikt, kuid kas ja kuidas see mõjutas lapse käitumist ärakuulamisel, ei ole teada. Samuti märkis maakohus, et lapse võimalik hirm võib olla seotud ema abikaasa võõrastamisega, kuna lapse kontaktid ema abikaasaga on olnud vähesed. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu hinnang lapse vastusele on kaalutletud ja maakohus on põhjendatult järeldanud, et lapse ärakuulamisest koosmõjus muude asjas esile toodud asjaolude ja seisukohtadega ei nähtu, et lapse kaitseks oleks praegusel ajal vaja lapse ja ema abikaasa kahekesi jäämise keeldu pikendada. Ka lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et lapse ärakuulamine maakohtus toimus sundimatus õhkkonnas ning lapse vastust ei ole põhjust tõlgendada selliselt, et laps ema abikaasat praegusel ajal kardab.
17.Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud andma asja lahendamisel suurema kaalu ema abikaasa suhtes 2020. a menetletud kriminaalasja materjalidele, mis on ainsad objektiivsed tõendid siinses asjas; eestkosteasutuste ja lapse esindaja arvamustel oleks pidanud olema väiksem kaal. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Last puudutavas asjas kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama (TsMS § 552 1 lg 1). Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1).
2-22-2673 Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eelnevalt viidatud õigusnorme rikkunud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on isa väiteid arvestanud ja kaalunud, kuid isa ei ole toonud esile asjaolusid, millega tema väited ja kahtlused oleksid põhistatud. Ema abikaasa suhtes kriminaalasja menetlemine toimus aastaid tagasi. Nii eestkosteasutuse (Tallinna linna (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu)) spetsialist, lapse esindaja kui ka maakohtunik kohtusid lapsega isiklikult ega täheldanud, et lapsel oleks ema abikaasaga seonduvalt praegusel ajal selline probleem, mis annaks aluse ema perekonnaellu sekkumise jätkamiseks.
18.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
19.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et emal kui hooldusõiguslikul vanemal on võrdselt isaga kohustus ja õigus lapse igakülgse heaolu eest hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Muu hulgas hõlmab vanema hooldusõigus ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda (PKS § 126 lg 1). Siinses asjas esile toodud asjaoludest ja seisukohtadest võib järeldada, et suhtluskorra määrusega seatud piirang, mis keelas emal last ja ema abikaasat kahekesi koju jätta, on ajutise ettevaatusabinõuna oma eesmärgi täitnud. Edaspidi kehtib aga ema üldine kohustus lapse heaolu eest hoolitseda, sh jälgida, et lapse huvid oleksid ajal, mil laps viibib emaga, kaitstud. Isal ja emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus ja -kohustus, mida neil tuleb teostada omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (PKS § 118 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et kummalgi vanemal tuleb lapsega seonduvate asjade ajamisel lapse heaolu silmas pidada. Probleemide tekkimisel tuleb need lahendada kokkuleppel teise vanemaga, lähtudes lapse huvidest ja arvestades ka teiste asjassepuutuvate isikute õiguseid ja huve.
20.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.