lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-14203/6

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 31.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-14203/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-14203

KOHTUOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.oktoober 2024.a Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-14203

Kohtuasi

X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. 3500 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX, elukoht XXX, Tel +372 XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja: H. P., e-post XXX Kostja: Y (alaealine, isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja elukohajärgne eestkosteasutus: Linnavalitsus, e-post [email protected]

RESOLUTSIOON

Kohtla-Järve

1.Rahuldada X hagi põlvnemise tuvastamise nõudes.
2.Kohus tuvastas, et Y (isikukood XXX) põlvneb X (isikukood XXX). X on Yisa.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Peale kohtulahendi jõustumist, tuleb otsus edastada Jõhvi Vallavalitsusele vastava kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Asjaolud X esitas 23.09.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt elas hageja X ajavahemikul 2011. aasta veebruarist kuni 2019. aasta lõpuni koos C (isikukood XXX). Sellest kooselust sündis C poeg Y, kelle isa on X. C xxx. aastal. Hageja on alati tunnistanud oma isadust lapse suhtes, kuid lapse ema ei andnud nõusolekut selle seaduses ettenähtud korras tuvastamiseks. Alaealine kostja Y on elanud viimased aastad hageja

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

vanemate juures. Peale ema surma pöördus hageja ema Z enda pojapoeg Y eestkostjaks määramise küsimuses Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Kohalikus omavalitsuses selgitati talle, et lapsele ei ole vaja eestkostjat määrata, sest lapse isa on elus ja viimane peab põlvnemise tuvastamiseks pöörduma kohtusse. Põlvnemise tuvastamiseks on vajalik teha lapse isa ja lapse geneetilised analüüsid. Kuna alaealisel lapsel ei ole praegu ametlikku seaduslikku esindajat ja samuti puudub eestkostja, siis saab vajalikud analüüsid teostada kohtu määratud ekspertiisi raames. Hageja palub tuvastada Y põlvnemine X ja muuta Y rahvastikuregistri sünniakti ja kanda sinna isana X.

2.Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas seisukoha, mille kohaselt Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalteenistuse peajurist võttis ühendust X, kes teatas, et praegusel hetkel elab alaealine Y X vanemate juures ning lapse heaolu on tagatud. X teatas, et tihti kohtub lapsega, võtab last endale nädalavahetustel ning peale põlvnemise tuvastamist kavatseb X võtta last endale ja teostada hooldusõigust lapse suhtes. X andis teada, et tal on head usaldusliku suhted oma vanematega, kes on alati valmis lapse kasvatamisega abistada. X teatas, et töötab ettevõttes X OÜ ning on võimeline last ülal pidada. X on korteriomand aadressil XXX. Korter on kahetoaline, kõigimugavustega ning kõik vajalikud tingimused lapse jaoks on loodud. Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalteenistuse peajurist võttis ühendust Z (X ema), kes kinnitas, et alaealine Y elab koos temaga. Nendega koos elab ka Z abikaasa N. Oli kokkulepitud, et Z ja Y tulevad vestlusele. 30.09.2024.a toimus vestlus Z ja Y. Y teatas, et X on tema isa ja laps väga armastab isa ning soovib, et X oleks lapse hooldusõiguslik vanem. Lapse vanaema andis teada, et lapse vanemate vahel oli üsna suur vanusevahe ning lapse ema ei soovinud kuidagi avalikustada, kes on lapse isa ning seega ei ole X lapse sünnitunnistusse sisse kirjutatud. Tegelikult on aga X lapse isa ning laps tunnistab seda. Praegusel hetkel puudub lapsel hooldusõiguslik vanem ning samuti ei ole lapsele eestkostja määratud. Seega puudub lapsel seaduslik esindaja. Antud olukorras ei ole lapse huvid kaitstud. Seoses sellega on Kohtla-Järve Linnavalitsus seisukohal, et käesoleval juhul ning kõigepealt lähtuvalt lapse huvidest, mõistlik oleks viia põlvnemise tuvastamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes tuleb rahuldada.
4.Hageja nõudeks on tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja sünnitunnistusel isakanne puudub.
5.PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg.1 ja 2 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui Perekonnaseaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 89 lg.1 kohaselt on isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Antud juhul kohus tuvastas, et alaealise ema C suri xxx (hagi Lisa 4).
6.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3). Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest

mehest. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik (PKS § 94 lg 2, 3).

7.Tuginedes tsiviilasjas esitatud materjalidele, on maakohus seisukohal, et põlvnemise tuvastamise hagi tuleb rahuldada.
8.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKTS § 13 kohaselt muudab perekonnaseisuandmeid perekonnaseisuasutus. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel. PKTS § 25 lg 2 kohaselt kantakse lapse isa andmed rahvastikuregistrisse mh ka põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Seega tuleb hagejal esitada elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele avaldus isakande tegemiseks. Menetluskulude jaotus
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab poolte menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium