lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-4302/5

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-4302/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Perekonnaseisuamet75014853(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number

2-24-4302

Kohtuasi

A.O avaldus Tallinna Perekonnaseisuameti vastu alaealise lapse T.B sünniakti tehtud perekonnanime kande ebaõigeks tunnistamiseks ja uue kande tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2024 määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

A.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: A.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Puudutatud isik I: T.B esindaja A.O

(isikukood XXX), seaduslik

Puudutatud isik II: Tallinna (registrikood 75014853) Menetluse liik

Perekonnaseisuamet

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 19.03.2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2-24-4302

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada ebaõigeks alaealise lapse T.B (puudutatud isik I) sünniaktis sisalduv perekonnanime kanne, mille kohaselt on puudutatud isiku I perekonnanimeks T.B. Avaldaja palub määrata puudutatud isiku I uueks perekonnanimeks puudutatud isiku I ema järgi A.O. Ühtlasi palub avaldaja kohustada Tallinna Perekonnaseisuametit (puudutatud isik II) tegema puudutatud isiku I sünniakti uue kande, millega määratakse puudutatud isiku I uueks perekonnanimeks A.O ning väljastama lapse emale uue sünnitõendi.
1.1.17.09.2019 sõlmiti avaldaja ja Y. T.B abielu, mis lahutati 29.11.2021. Abielu kehtivuse ajal XX.XX.XXXX sündis avaldajale tütar (puudutatud isik I), kelle perekonnanimeks määrati avaldaja endise abikaasa perekonnanime järgi T.B. See perekonnanimi on kantud ka lapse kehtivale sünnitunnistusele.
1.2.Harju Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva 10.11.2023 otsuseõga tsiviilasjas nr 2-21-20023 hagi ning tuvastas, et puudutatud isik I ei põlvne J. T.B-st ning tunnistas puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Puudutatud isiku I sünnitunnistuselt ja rahvastikuregistri andmetest eemaldati lapse isa andmed.
1.3.01.02.2024 pöördus avaldaja puudutatud isiku II poole, et anda puudutatud isikule I ema perekonnanimi ja kanda see sünniakti. Tsiviilasjas nr 2-21-20023 tehtud kohtuotsuse tulemusel tekkis olukord, kus puudutatud isikul I on tema jaoks võõra isiku J. T.B perekonnanimi. Puudutatud isikule I tuleb anda tema ema ja ainsa vanema perekonnanimi A.O.
1.4.Puudutatud isik II keeldus 06.02.2024 vastuses lapse perekonnanime muutmisest ja selgitas, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 kohus alaealise lapse perekonnanime kannet ebaõigeks ei tunnistanud, on võimalik saada lapsele uus perekonnanimi ainult läbi nimemuutmise menetluse. Nime muutmisel sünniakti ei muudeta ja selle asemel väljastatakse isikule väljavõte uue nime andmise otsusest, mida saab vajadusel esitada koos sünnitõendiga.
1.5.Avaldaja leiab, et puudutatud isikule I uue nime andmata jätmine ja selle sünniakti kandmata jätmine rikub nii puudutatud isiku I kui ka avaldaja õigusi ning huve. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus keeldus 19.03.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 1 alusel. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.
2.1.Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Avaldus alaealise lapse perekonnanime muutmiseks tuleb esitada perekonnaseisuasutusele.
2.1.1.Maakohus tuvastas 10.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-20023, et puudutatud isik I ei põlvne Y. T.B-st ning tunnistas puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Otsus on jõustunud. Avaldajal on õigus pöörduda perekonnaseisuasutuse poole alaealise lapse perekonnanime muutmiseks, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 põlvnemisasja menetlemisel ei andnud kohus alaealisele lapsele uut perekonnanime. Avaldusest nähtuvalt ei ole avaldaja pöördunud nimeseaduse (NS) § 16 lg-st 1 tulenevalt perekonnaseisuasutuse kui pädeva asutuse poole alaealise lapse nime muutmiseks.

2-24-4302

2.2.Kohus selgitas, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 531 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et tema õigusi on perekonnaseisutoimingu tegemise käigus rikutud, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse ja saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
43.1.Maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkunud ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning seeläbi ekslikult leidnud, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leidis ekslikult, et avaldaja ei ole vaidlusaluses küsimuses perekonnaseisuasutuse poole pöördunud. Puudutatud isik II 06.02.2024 e-kirjas keeldus avaldaja avalduse rahuldamisest.
43.2.Avaldaja ega J. T.B ei saanud aru, et nad oleksid pidanud juba tsiviilasjas nr 2-21-20023 taotlema puudutatud isikule I uue perekonnanime andmist ja selle sünniakti kandmist. Kui põlvnemise tuvastamisel lapse perekonnanime muutmise küsimust ei otsustata, siis saab seda teha hiljem. Kohtul on säilinud NS § 8 1 lg-st 2 tulenev õigus otsustada lapsele uue perekonnanime andmine, kuna lapse perekonnanime muutmata jätmisel ei ole põlvnemisasi tervikuna lahendatud. Lapse perekonnanime muutmata jätmine rikub ka lapse õigust kanda oma vanemate perekonnanime ning määratleda seeläbi enda kuuluvus perekonda.
4.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.

ei

rahuldanud

ja

edastas

selle

lahendamiseks

Tallinna

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 81) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14 p 22).
7.Kohus võib NS § 81 lg-st 2 ja TsMS § 103 lg-st 1 tulenevalt hagi lahendamisel, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine, anda lapsele uue perekonnanime. Olukorras, kus kohus põlvnemisasja lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-20023 NS § 81 lg 2 alusel lapsele uut perekonnanime ei andnud, tuleb avaldajal taotleda lapse perekonnanime muutmist NS § 16 lg 1 alusel halduskorras. Sellele osundas nii maakohus vaidlustatud määruses kui ka puudutatud isik II 06.02.2024 vastuses.
8.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad.

2-24-4302

9.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium