Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.O. esitas 29. juulil 2013 Viru Maakohtule hagi V.Š. vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohus tegi 2. mail 2014 otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. novembri 2014 otsusega. Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 2. mai 2014 otsuse ja saatis N.O.i hagi V.Š. vastu varalise kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus asja arutamisel oluliselt menetlusõiguse normi ning see rikkumine ei olenud kõrvaldatav apellatsioonimenetluses, mistõttu tuli tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
3.Maakohus alustas asja läbivaatamist uuesti eelmenetluse staadiumis ning seetõttu ei pidanud maakohus ennast siduvaks varasemalt 2. mail 2014 tehtud lahendiga, sellega tuvastatud asjaoludega ega järeldustega.
4.Hagiavalduse kohaselt toimus 14. juulil 2012 kostjale kuuluvas korteris nr 18 kuumaveevarustuse tehnosüsteemi omavolilise muutmise tagajärjel vee leke, mille tulemusena tungis vesi vahelagede kaudu hagejale kuuluvasse korterisse nr 16. Kostjal tuleb vastavalt VÕS §-le 1043 hüvitada hagejale tekkinud kahju summas 5 192 eurot. Kostja teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5. VÕS § 113 lg 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis. Hageja esitas 2. jaanuaril 2014 hagi täpsustuse. Oktoobris-novembris 2013 avastas hageja täiendavaid kahjustusi elektrijuhtmestikus. Hageja varaliseks kahjuks on 6 490,40 eurot.
4.aprilli 2014 menetlusdokumendis tugines hageja lisaks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 ka KOS § 11 lg 1 p-le 1 ning § 11 lg-dele 2 ja 3. 9. juuni 2015. a kohtuistungil vähendas hageja osaliselt oma põhinõuet 4417,43 euroni, millest 3644,63 eurot on hageja korteri ruumide taastusremondi kulud ja 772,80 eurot on elektrijuhtmestiku taastamise kulud. Hageja leidis, et kostja ei täitnud filtri tootja ettekirjutatud filtri hoolduse nõuded, ei puhastanud filtrit regulaarselt, mis on viinud selle rebenemiseni (tekkis pragu, filter purunes). Kahju suurus on tõendatud korteri ülevaatuse aktidega, tehtud fotodega enne ja pärast üleujutust ja remonditööde eelarvetega.
5.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu, leides, et ta vabaneb vastutusest KOS § 11 lg 3 alusel, kuna antud juhul esines vääramatu jõud. Maja veevarustussüsteemis toimus hüdrauliline löök, mille tulemusena purunes kostja köögis paigaldatud külma vee puhastusfilter ja vesi hakkas välja voolama kostjast olenemata põhjusel. Kostja ei saanud seda asjaolu mõjutada, seda enam, et tol ajal hageja N.O. on hooldanud maja veevarustussüsteemi ja ei täitnud oma
ülesandeid nõuetekohaselt, kuna rõhk veevarustussüsteemis oli tavapärasest tunduvalt kõrgem, s.o 6,3 bar. Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud filter rebeneda selle tõttu, et seda ei ole puhastatud vastavalt tootja nõuetele või et filtrisse on kogunenud mustust. Samuti vaidles kostja vastu hageja kahjuhüvitise suurusele, leides, et see on põhjendamatu ning remonditööde eelarve oli koostatud ruumide pindala järgi kohapeal vaatlust teostamata.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 17. juuli 2015. a otsusega N.O. hagi ning mõistis V.Š.lt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 4417,43 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 4198,35 eurot, millest 201,40 eurot tuli kanda KETA ÕIGUSBÜROO OÜ pangakontole nr EE441010220225062224 ja ülejäänud osas hüvitada menetluskulud hagejale.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et nii sündmuse ajal (14. juulil 2012) kui ka praegu on hageja XXX asuva korteri nr X omanik (seda kinnitab ka kinnistustoimiku väljavõte – 2 k, tl 111) ning kostja on sama maja korteri nr C omanik. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 14. juuli 2012 varahommikul, kella 7.00 paiku, toimus XXX majas hagejale kuuluva korteri B üleujutamine, mis sai alguse hageja korteri kohal asuvast kostjale kuuluvast korterist nr C. Pooled iseenesest ei vaielnud selle, et veeavarii ja üleujutuse põhjuseks oli kostja korterisse paigaldatud veefiltri rebenemine. Vaidlus poolte vahel taandus antud asjas sellele, mis oli veefiltri rebenemise põhjuseks ja kes peab selle tagajärjel toimunud vee üleujutusega tekitatud kahju eest vastutama.
8.KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Maakohus nõustus hagejaga, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid, mis on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga.
9.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kehtiva kohtupraktika kohaselt KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata (RKTKm nr 32-1-186-12, p 10, 11; ja varasemad). Maakohus selgitas antud asja arutamisel korduvalt ja pööras poolte tähelepanu ülaltoodud tõendamiskoormuse jaotamise korrale.
10.Maakohus leidis, et kostja korteris paigaldatud veefiltri hooldusnõuete järgimata jätmisega rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ning tema rikkumine ei ole vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel, mistõttu ta peab vastutama hagejale üleujutamisega tekitatud kahju eest.
11.Maakohus luges tõendatuks, et kostja korteris oli alates 2007. a paigaldatud veefilter „Atlas Filtri SeniorDuplex 3P AFO SX AS“. Filtri paigaldas kostja abikaasa M.S.. Maakohus leidis, et põhjendatud on hageja seisukoht, et kostjapoolne rikkumine seisnes selles, et ta ei järginud filtri tootja ettekirjutatud hooldusnõuded (2 k, tl 52-53). Viidatud „Atlas“ veefiltrite paigaldus- ja hooldusjuhendi kohaselt näeb ette, et „...veefiltri padruni puhastamine on vajalik vähemalt kord kuus. Padruni puudulik puhastamine võib olla ohtlik filtreerimisüsteemi toimimisele. Tekkinud rõhuerinevused võivad põhjustada filtripadruni purunemise...“ (2 k, tl 53, alajaotis „Hooldusjuhend“). Kostja seletuste järgi puudus vajadus puhastada filtrit igakuiselt, seda tehti vastavalt vajadusele umbes kolme-nelja kuu tagant, kord aastas vahetati välja filtri kassett (25.06.2015 istungiprotokolli lk 13-14; 3 k, tl 76, 76p). Seega, luges maakohus tõendatuks, et kostja ei täitnud oma kohustust veefiltri hoolduseks, kuigi filtri hooldusjuhend nägi ette, et puudulik puhastamine võib põhjustada filtripadruni purunemise. Selle kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega, s.o filtri rebenemine, torustikus oleva vee välja voolamine kostja korterisse ja selle imbumine hageja korterisse ning selle tulemusena tekkinud kahjustused hageja korteris.
12.Maakohtu arvates ei tõendanud kostja, et tema rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada.
12.1.Maakohus ei pidanud küllaldaseks tõendiks kostja esitatud 9. veebruari 2015 Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadurite Ivar Annuse ja Anatoli Vassiljev’i allkirjastatud dokument pealkirjaga „Eksperthinnang“ (2 k, tl 82-83). Sellesse tõendisse puutuvalt märkis maakohus, et ei käsitle seda dokumenti eksperdiarvamusena, vaid dokumentaalse tõendina, kuna see ei vasta seaduse nõuetele. TsMS § 293 lg 1 lause 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seega saab ekspertiisi määrata ja eksperdi arvamuse küsida ainult kohus, mitte menetlusosaline ise. Maakohus korduvalt juhtis asja arutamise käigus poolte tähelepanu sellele asjaolule, kuid kumbki neist ei taotlenud ekspertiisi määramist ja eksperdiarvamuse küsimist kohtu poolt.
12.2.Tõenduslikku kaalu ei olnud maakohtu arvates ka dokumentaalse tõendina esitatud Vatalna UÜ direktor Volodymyr Yeschenko 1. septembri 2012 õiendil, milles on märgitud, et tõenäoliselt toimus veefiltri korpuse purunemine hüdraulilise löögi tulemusena ja selle eelduseks oli suur veerõhk külma veevarustuse süsteemis (1 k, tl 46, tõlge tl 47). Nimetatud õiend on oletuslikku laadi. V. Yeschenko oletab, et filtri korpuse purunemine tõenäoliselt toimus hüdraulilise löögi tulemusel, kuid sellest ei selgu, kuidas V. Yeschenko on jõudnud selle järelduseni.
12.3.Õige on hageja seisukoht, et kostja pidi tõendama maja veevarustussüsteemis hüdraulilise löögi toimumise fakti (kuna just sellele kostja on tuginenud oma vastuväidetes) ning kostja ei täitnud oma tõendamiskoormist. Hageja aga ei pidanud tõendamata vastupidist, ehk, et hüdraulilist lööki ei ole toimunud. AS Sillamäe Veevärk 5.12.2013 õiendi kohaselt on vee rõhk XX majja sisenemisel 2,8 bar (1 k, tl 152). Dokumentaalse tõendina esitatud „Atlas“ veefiltri spetsifikatsiooni kohaselt (1 k, tl 182, tõlge 2 k, tl 51) pidi filter taluma sissetuleva vee rõhku kuni 8 atmosfääri. Kostja ei tõendanud, et 14.07.2012 oli XX maja veevarustussüsteemis sissetuleva vee rõhk 8 atmosfääri või rohkem. Kostja esitatud fotod (1 k, tl 80-82, 97-102) samuti ei tõenda, et vee rõhk oli üle selle määra, kuna fotodel fikseeritud manomeetri näidud ei ületa 6,2-6,3.
12.4.Kostja on asja arutamise käigus tuginenud ka sellele, et vabaneb vastutusest, kuna hageja N.O., olles ise vastutav maja tehniliste süsteemide korrashoiu eest (mida tõendab ka esitatud tööleping hageja ja korteriühistu vahel – 3 k, tl 2, 5, tõlge tl 3, 6), ei täitnud oma ülesanded nõuetekohaselt, nimelt ei taganud, et veerõhk maja veevarustussüsteemis oleks normaalne. Hageja N.O. ei eitanud nimetatud töösuhete olemasolu. Samas maakohtu arvates ei olnud tegemist asjaoluga, mis välistaks kostja vastutuse KOS § 11 lg 3 alusel. Tegemist ei ole vääramatu jõu asjaoluga. Samuti ei tõendanud kostja põhjuslikku seost veeavarii päeval fikseeritud veerõhu (kuni 6,3 bar) ja tema korteris paigaldatud veefiltri rebenemise vahel nagu ka 14. juuli 2012 XX maja veevarustussüsteemis hüdraulilise löögi toimumise fakti.
13.Maakohus leidis, et hageja esitatud kahjuhüvitise nõude suurus on põhjendatud ja tõendatud esitatud dokumentaalsete tõenditega, milleks on 13. juuli 2012. a KÜ XX moodustatud komisjoni koostatud akt nr 1 ja KÜ XX moodustatud komisjoni koostatud 30.09.2012 akt nr 2. Maakohus leidis, et kostjapoolne kohustuse rikkumine, mille tagajärjeks oli veefiltri rebenemise tagajärjel vee imbumine hageja korterisse, on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Maakohus leidis, et fotod, mis olid tehtud peale üleujutamist ja selle ajal tõendavad kahju tekkimist ja remonditööde mahtu. Maakohus jõudis järelduseni, et OÜ Betinov koostatud remonttööde eelarve, mis on koostatud 1. oktoobril 2012, kinnitab kahjuhüvitise nõude suurust ning peale 9. juuni 2015 kohtuistungil tehtud korrektuuri hageja poolt kajastab õigesti üleujutusega tekitatud kahju suurust kogusummas 3644,63 eurot (v.a. elektrijuhtmestiku taastamiskulud).
14.Kostja leidis, et hageja arvestused ei ole põhjendatud ning OÜ Betinov eelarve ei ole korrektne juba seetõttu, et OÜ Betinov isegi ei käinud kohapeal olukorraga tutvumas, vaid tegi hinnapakkumise remonditavate ruumide pindala järgi. Hageja seda ei eita ning see on kajastatud ka kostja 15.10.2013 avalduses (1 k, tl 114, tõlge tl 115). Maakohus leidis, et kuna tegemist on tüüptöödega (mööbli, põranda demonteerimine, tapeedi eemaldamine, soojustuse paigaldamine, seinte pinna puhastamine, tapeetimine, värvimine, laminaatpõrandakatte paigaldamine jne), on vastava eriala asjatundja poolt võimalik korrektse hinnapakkumise tegemine ka ruumide mõõtude järgi.
15.Maakohus nõustus ka hageja seisukohaga, et kostja esitatud A&A Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumine summas 1593,90 eurot ei ole korrektne, kuna selles ei ole arvestatud hageja korteri sanitaarsõlme taastamistöid ja on valesti arvestatud tehtavate tööde kogust (ruumide mõõdud). Samal põhjusel ei ole korrektne ning ei saa olla aluseks hageja nõude ulatuse kindlaks määramisel kostja V.Š. 15. oktoobri 2013 isiklikult koostatud eelarve hageja korteris remonditööde tegemiseks (1 k, tl 118, tõlge tl 119), milles ei ole kajastatud remonditöid sanitaarsõlmes ja koridoris, köögi ja elutoa osas ei ole arvestatud põrandakatte remonditöid.
16.Kostja on esitanud eraldi vastuväited hageja nõuetele elektrijuhtmestiku remonditööde osas, leides, et need juhtmestiku kahjustused on tekkinud tunduvalt enne antud veeavariid. Maakohus nende kostja vastuväidetega ei nõustunud ning leidis, et ka elektrijuhtmestiku osas on hageja nõuded põhjendatud ja tõendatud.
16.1.OÜ Leonid Noskov 23.10.2013 akti kohaselt ei saanud hageja korteri ühes toas valgustust sisse lülitada, kuna automaat „lööb välja“, elektrijuhtmete kulgemise kohal köögis ja tubade seintel on tekkinud mustad jäljed. Üleujutuse tagajärjel võib vesi koguneda vahelae plaatide tühikutesse ja varjatud kahjustused hakkavad välja ilmuma mõne aja pärast peale ühenduste oksüdeerumist. Kujunenud olukord on ohtlik elule ja tervisele, esineb tuleohu risk. Elektrijuhtmestik tuleb osaliselt välja vahetada (1 k, tl 157, tõlge tl 158). Hinnapakkumise
kohaselt kulub elektrijuhtmestiku taastamiseks 1298,40 eurot (1 k, tl 161, tõlge tl 160). 17.06.2015 esitas hageja uue arvestuse ja ülevaatuse akti OÜ Milann Santeh Grupp poolt, mille kohaselt hageja korteris ruumides nr 40 ja 41 (skeemil 3 k, tl 59) moodustab tööde maksumus elektrijuhtmestiku taastamiseks 772,80 senti (3 k, tl 39-40, 43, 44). Maakohtu arvates tõendas hageja esitatud foto, et elektrijuhtmestik ei ole nõutavas korras, seinakatte peal on näha elektrijuhtmestiku kohal tekkinud tumedad jäljed tapeetidel (2 k, tl 141). Maakohus ei tuvastanud 2006.a novembris OÜ Energiasäästubüroo koostatud XXX maja energiaauditi ja termoülevaatuse aktist (2 k, tl 154-162; p 4.1 – tl 161) soovitusi elektrijuhtmestiku väljavahetamiseks. Ka kostja viidatud p 4.1 all (2 k, tl 161) ei sisaldu sellist soovitust.
16.2.Samuti ei tõenda maakohtu arvates elektrijuhtmestiku kriitilist seisundit XXX majas või hageja korteris 2009. a tehtud tööd elektrivarustuse skeemi rekonstrueerimiseks (2 k, tl 164, 166-168, tõlge tl 188). Kui maja elektrivarustuse süsteem vajas renoveerimist, siis nimetatud tööde käigus pidi neid puudusi kõrvaldama. Kostja ei tuginenud sellele, et nimetatud töid tehti ebakorrektselt.
16.3.Hageja kinnitusel ilmnesid probleemid juhtmestikuga alles 2013.a oktoobris. Maakohus leidis, et on mõistlik ja eluliselt usutav hageja väide, et täiendav elektrijuhtmestikuga seonduv nõue esitati niipea, kui ilmnesid sellega probleemid. Kostja väited, et kasutades juhust soovib hageja teha juhtmestiku remonti kostja kulul, on alusetud ja millegagi kinnitamata. OÜ Leonid Noskov 23.10.2013 akt kinnitab, et elektrijuhtmestiku varjatud kahjustused võivad ilmneda mitte kohe, vaid mõne aja möödudes üleujutusest. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja on mitu aastat elanud korteris, mille ühes toas ei saa sisse lülitada valgustust ja elektriautomaat lööb välja, nagu on märgitud ülaltoodud OÜ Leonid Noskovi aktis.
17.Maakohus leidis, et hageja kahjunõue on põhjendatud täies ulatuses, s.o nii remonditööde osas OÜ Betinov 16.06.2015 eelarves välja toodud summas 3644,63 eurot (3 k, tl 35p-36) kui ka elektrijuhtmestiku taastamise osas OÜ Milann Santeh Grupp arvestuses toodud summas 772,80 eurot (k 3, tl 44, tõlge tl 40p) ja kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 4417,43 eurot.
18.Menetluskulud jättis maakohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1-3 alusel kostja kanda. Kostja menetluskulud jättis maakohus kostja enda kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis hageja menetluskulusid kokku summas 4198,35 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt välja mõistmisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19.V.Š. esitas Viru Maakohtu 17. juuli 2015. a kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata ning vähendatakse menetluskulusid. Alternatiivselt palub apellant teha ringkonnakohtul määruse, millega jäetakse N.O. hagi läbi vaatamata. Apellant palub ringkonnakohtul mõista hagejalt välja kõik kostja menetluskulud, mida kostja kandis maa- ja ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti käsitlenud tõendina „ATLAS“ veefiltrite paigaldus- ja hooldusjuhendit. Tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 alusel. Seda teksti ei ole keegi tõestanud ning puuduvad andmed, et see dokument on filtri tootja „Atlas Filtri Senior Duplex“ dokument. Dokumendil puudub kuupäev. Hageja ei ole esitanud ka taotlust selle dokumendi toimikusse lisamiseks;
2) rikkus maakohus TsMS § 328 lõikes 2 sätestatud nõuet, kui ei andnud kostjale võimalust vastata muudetud hagile. Hageja esitas oma põhilise argumendi, et kostja rikkus veefiltri hooldamise kohustust, viimasel kohtuistungil. Kuna kostjale ei antud võimalust sellele muudetud hagile vastata, siis rikuti jämedalt kostja menetlusõigust; 3) on maakohtu seisukoht, et veefiltri hooldamise kohustuse rikkumise ja filtri purunemise vahel on põhjuslik seos, on paljasõnaline, kuna ei põhine ühelgi tõendil; 4) rikkus maakohus TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud nõuet, kuna ei andnud hinnangut kostja ütluse kohta, et enne avariid puhastas kostja filtrit üks kuu tagasi filtri loputamise teel, filtri kassett oli vahetatud 1-2 kuud enne avariid; 5) jättis maakohus ebaõigesti üle kuulamata tunnistaja M.Š., kes oleks andnud ütlusi filtri hooldamise asjaolude kohta. Sellisel juhul oleks maakohus pööranud tähelepanu sellele, et filtri hooldamise juhendis on jutt padruni (see on veefiltri kolvi katridži) kahjustusest. Käesolevas asjas käib vaidlus aga filtri korpuse kaane rebenemisest; 6) on maakohus ebaõigesti käsitlenud 9. veebruaril 2015. a koostatud TTÜ teadlastespetsialistide eksperthinnangut ning 1. septembril 2012. a koostatud Vatalna UÜ tõendit; 7) rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kuna ei andnud hinnangut kogumis neljale olulisele tõendile: TTÜ eksperthinnangule, Vatalna UÜ tõendile, fotole selle kohta, mis näitas veerõhuks 14. juulil 2012. a 6,3 atm ning vande all antud M.Š. seletustega; 8) on ebaõige maakohtu seisukoht, et veefilter ei saanud lõhkeda olukorras, kus rõhk oli veevarustussüsteemis 6,3 atm, kuna veefiltrile oli kehtestatud maksimaalne lubatav piir 8 atm; 9) rikkus maakohus tõendamiskoormust, kui nõustus hagejaga selles osas, et kostja peab tõendama toimunud hüdraulilise löögi fakti. Ringkonnakohus juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et maakohus pidi tuvastama 1) kas kohustuste rikkumine on põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ning 2) kas esineb alus vastutusest vabanemiseks. Seega tekib kostjal tõendamiskoormus üksnes siis, kui hageja tõendab fakti, et kostja rikkus kohustust veefiltri hooldamise osas. Hageja ei tõendanud eelpool nimetatud rikkumise fakti. Järelikult ei täitnud maakohus ringkonnakohtu kohustuslikke juhiseid õigusnormi kohaldamise osas. Seega rikkus maakohus TsMS § 658 lg 2 sätestatud kohustust; 10) on maakohus ebaõigesti tuginenud kahju suuruse hindamisel aktidele nr 1 (koostatud
14.juulil 2012) ja 2 (koostatud 20 septembril või 30. septembril 2012. aastal). Nende aktide koostamisse ei kaasatud kostjat. Järelikult ei ole need tõendid objektiivsed ega usaldusväärsed; 11) leidis maakohus ebaõigesti, et OÜ Betinovi 1. oktoobril 2012. a koostatud remonditööde eelarve kinnitab kahju hüvitamise nõude suurust. OÜ Betinovi esindaja ise ei käinud hageja korterit vaatamas, seega ei saa seda tõendid kasutada kahju suuruse määramisel. Vaidlus käib kahjustuste ulatuse, suuruse ja olemasolu üle, mida eelarve koostaja ei näinud; 12) jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et AOA Ehituse Grupp OÜ hinnapakkumine summas 1593,90 eurot ei ole korrektne. Ehituse Grupp OÜ spetsialist A. Lebedev vaatas isiklikult üle hageja korteri; 13) on maakohus ebaõigesti tuginenud OÜ Leonid Noskovi 23. oktoobri 2013. a aktile põhjendamaks põhjusliku seose olemasolu 2012. a juulis toimunud üleujutuse ja 2013. a oktoobris avastatud elektrijuhtmestiku kahjustuse vahel; 14) rikkus maakohus TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud nõudeid, kui ei andnud hinnangut elektrijuhtmestiku remonditööde hüvitamise küsimuse lahendamisel tunnistajate M. Šišovi ütlustele ning vande all antud V.Š. seletustele. Apellatsioonkaebusele on apellant lisanud värvifotod ning Boriss Basovi 12. augusti 2015. a koostatud kirjaliku seletuse.
Apellant on kandnud menetluskulusid ringkonnakohtus kohtukulusid kokku 350 eurot ning õigusabikulusid 560 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabiteenusele kulus apellandil ringkonnakohtus 7 tundi, mille tunnihinnaks oli 80 eurot (ilma käibemaksuta). Seega palub apellant ringkonnakohtul määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus apellatsioonimenetluses ning mõista välja vastustajalt apellandi kasuks menetluskulud summas 910 eurot. Apellant palub ringkonnakohtul määrata, et apellandile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 17. juuli 2015 otsuse muutmata. Vastustaja palub menetluskulud välja mõista apellandilt. Vastuväidete kohaselt: 1) ATLAS veefiltrite paigaldus- ja hooldusjuhend on tõend. Hageja esitas selle koos apellatsioonkaebusega 26. mail 2014. a. Kostjal oli võimalus selle dokumendiga tutvuda ja oma seisukohta väljendada; 2) oleks maakohus hagi rahuldanud ka ilma kostjapoolse kohustuse rikkumise tuvastamiseta, kuna kostja ei tõendanud, et veefiltri purunemine toimus vääramatu jõu tõttu; 3) esitas hageja maakohtule hagiavalduse tervikteksti 2. jaanuaril 2014. a (menetlusdokument nimetusega Hagi täpsustamine ja täiendamine). Tegemist ei olnud hagi muutmisega TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi. Hageja täpsustas, mis võis olla veefiltri purunemise põhjuseks. Hageja ei muutnud hagi aluseks olevaid asjaolusid, milleks oli see, et hageja korter ujutati üle kostja korterist tuleneva vee tõttu ning hageja korterile tekkis selle tõttu kahju); 4) maakohtus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõigust; 5) on ebaõiged apellandi seisukoht, et korteri kahjustusi kajastavad aktid ei saa olla tõendiks põhjusel, et kostja ei võtnud osa nende koostamisest. Apellandi seisukoht, et OÜ Betinov remonditööde eelarve ei saa ole tõendiks põhjusel, et spetsialist ei vaadanud hageja korterit üle, on samuti ebaõige. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja vastuväited, et aktid ja eelarve ei kajasta kahju ulatust, suurust ja olemasolu. Kostjal oli võimalus taotleda maakohtult kohtuekspertiisi määramist, et lükata ümber hageja väited. Kostja seda ei teinud; 6) andis maakohus õige hinnangu hageja ja kostja tõenditele, kui lahendas elektrijuhtmestiku remonditööde hüvitamise küsimuse. Vastustaja palub apellandi poolt esitatud uue tõendi B.B. tõendi jätta vastu võtmata, kuna apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud seda esitada esimese astme kohtus. Tõendil puudub vormistamise kuupäev ning tõendi on vormistanud kolmas isik. Vastustaja on menetluskulusid kandnud ringkonnakohtus 500 eurot, mis seisneb õigusabiteenuse osutamisel apellatsioonkaebusega tutvumisel ning vastustaja vastuse koostamisel. Selleks kulus 5 tundi ning ühe tunni hinnaks oli 100 eurot. Seega palub vastustaja mõista välja apellandilt 500 eurot vastustaja kasuks seoses menetluskulude kandmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda.
22.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud fotod ja isikute kirjalikud seisukohad, kuna apellant ei ole põhjendanud, miks ta tõendeid esmakordselt ringkonnakohtule esitab ning vastustaja vaidles nende juurdevõtmisele vastu.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse normi ning ei rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega KOS § 11 kohaldamise ning kahju hüvitise suuruse määramise osas ning ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
24.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaldamist. Apellant ei ole vaidlustanud seda, et, purunenud veefilter oli kostja korteriomandi sees st kostja mõjualas asuv seade ja tegemist oli kostja korteriomandi reaalosa esemega, mille korrashoiu kohustus oli KOS § 11 lg 1 p 1 alusel kostjal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on korteriomandi omanikuna kohustus hüvitada hagejale kui teisele korteriomandi omanikule vee läbijooksu tagajärjel tekkinud kahju. Hageja arvates peab kostja hüvitama talle kahju, kuna veeleke sai alguse kostja korteriomandi reaalosas asuvast kostja kasutuses olevast veefiltrist ning kostja rikkus veefiltri korrashoiu kohustust. Hagejal oli õigus VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt RKTKo 32-1-129-13 p 22) : · teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); · teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); · kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
24.1.Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ning luges tuvastatuks, et kostja on kohustust rikkunud, kui paigaldas ise (kostja abikaasa) veefiltri ning ei täitnud selle kasutamisel hooldusjuhiseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kostja poolt esitatud eksperthinnang (II kd lk 82) ei tõenda kostja väiteid. Maakohus on õigesti nimetatud tõendi lugenud asjatundja arvamuseks, kuid arvamuse oletuslike järelduste ning üldsõnalisuse tõttu puudub arvamusel tõendamisväärtus. Kostjal lasus tõendamiskoormis tõendada, et ta hooldas filtrit nõuetekohaselt. Kostja seletus 26.05.2015 kohtuistungil kinnitab pigem hageja väiteid. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokolli keel on raskesti arusaadav, näiteks kostja seletas „Mihhail võib-olla närveeri, öeldes, et 1 kord aastas, meil ei ole instruktsioon säilinud“. Samas märkis kostja, et puudus vajadus filtrit puhastada igakuiselt, puhastus toimus visuaalse ülevaatuse tagajärjel, puhastada oli võimalik vee all (III kd lk 76). Apellandi etteheited, et hageja esitas uusi väiteid viimasel istungil, ei pea ringkonnakohus põhjendatuteks. Kostjat esindas maakohtus, sh ka viimasel istungil õigusteadmistega esindaja, kes nõustus asja sisulise läbivaatamise lõpetamisega ning ei soovinud midagi sisulise läbivaatamise osas lisada (III kd lk 77 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaline ei saa maakohtule sellises olukorras etteheiteid teha, kus ta ise on loobunud taotluste esitamise võimalusest. Apellandi väited maakohtu poolt tõenditele ebaõige hinnangu andmise ning tunnistaja (kostja abikaasa) ülekuulamise osas ei ole põhjendatud. Menetluses said mõlemad pooled esitada oma väidete kinnituseks tõendeid ning kohus on neid õigesti hinnanud.
24.2.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja vastutab rikkumise eest ja hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav, kostja ei tõendanud, et rikkumise (filtri purunemise) põhjustas väline kostjast mittesõltuv mõjutus (näit hüdrauliline löök). Maakohus jagas õigesti TsMS § 230 lg 1 alusel ka tõendamiskoormise.
24.3.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja korterist alguse saanud veelekke tõttu sai hageja korter veekahjustusi, seega tekkis hagejal VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju.
24.4.Apellant ei ole vaidlustanud ka seda, et hagejal tekkinud kahju põhjuseks oli kostja korteriomandis purunenud veefiltri tõttu tekkinud veeläbijooks hageja korteriomandisse. Ilma filtri purunemiseta ei oleks kostja korterist vesi hageja korterisse tunginud. Seega oli kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
25.Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, seega kuulub kahju hüvitamisele. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse ka kahju suuruse osas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt asjas esitatud tõenditele antud hinnangu ning kohtu põhjendustega kahju suuruse osas ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellant on vaidlustanud hageja poolt kahju suuruse tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid samadel motiividel, mis maakohtus ning maakohus on kostja vastuväiteid hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ning jõudis põhjendatult seisukohale, et dokumentaalsed tõendid tõendavad kahju suurust ning seda ei lükka ümber poole vande all antud seletused ega kostja poolt esitatud arvamused ja tõendid.
26.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulusid kuni kohtulahendi tegemiseni summas 4198,35 eurot. Maakohus märkis, et kostja sisulisi vastuväiteid kulude suurusele ei esitanud. Apellant ei esitanud ka apellatsioonkaebuses hageja maakohtu menetluskulude osas vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, arvestades ka apellandi vastuväidete puudumist, et maakohtu poolt määratud kulude suurus on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Ringkonnakohtus kandis vastustaja menetluskulusid summas 500 eurot. Arvestades seda, et apellant kandis kaebuse esitamisega seoses menetluskulusid summas 530 eurot ning kuigi apellatsioonkaebus oli raskesti mõistetav ning mahukas, siis õiguslike põhjenduste osas apellant kaalukaid põhjendusi ei esitanud ning kaebuses oli põhiosas vaidlustatud tõendite hindamist samadel motiividel kui maakohtus, siis peab ringkonnakohus vastustaja kulusid põhjendatuks summas 400 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.