lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-35313/69

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-35313/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1716
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 11 lg 1, 3VÕS § 113 lg 2ViivisAÕS § 72 lg 3, 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 12 lg 3TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 328 lg 2Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-35313/112Viru Maakohus Narva kohtumaja17.07.20152-13-35313/123Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-35313

Tsiviilasi

Nikolay Okuskov hagi Valentina Šišova vastu varalise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

6 490,40 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. mai 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolay Okuskovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Nikolay Okuskov XXXXXXXXXXX), esindaja Marina Suhnjova

esindajad

RESOLUTSIOON

(isikukood

Vastustaja (kostja): Valentina Šišova (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin

1.Tühistada Viru Maakohtu 2. mai 2014 otsus ja saata Nikolay Okuskov hagi Valentina Šišova vastu varalise kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse otsustab kohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 103 lg 2Rikkumise vabandatavus
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Nikolay Okuskov (hageja) esitas hagi Valentina Šišova (kostja) vastu varalise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 14. juulil 2012 kostjale kuuluvas korteris nr X kuumaveevarustuse tehnosüsteemi omavolilise muutmise tagajärjel vee leke, mille tulemusena tungis vesi vahelagede kaudu hagejale kuuluvasse korterisse nr Y. Kostja peab vastavalt VÕS §le 1043 hüvitama hagejale tekkinud kahju summas 5 192 eurot. Kostjale teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5. VÕS § 113 lg 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt oli veefiltri rebenemine tingitud ebanormaalselt kõrgest rõhust veevarustussüsteemis – veerõhk oli 6,5 bar normaalse 2,5-3 bar asemel. Kostja vaidles kahjuhüvitise suurusele vastu.
3.Hageja esitas 2. jaanuaril 2014 hagi täpsustuse. Oktoobris-novembris 2013 avastas hageja täiendavaid kahjustusi elektrijuhtmestikus. Hageja varaliseks kahjuks on 6 490,40 eurot.
04.aprilli 2014 menetlusdokumendis tugines hageja lisaks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 ka KOS § 11 lg 1 p-le 1 ning § 11 lg-dele 2 ja 3.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus jättis 2. mai 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et 14.07.2012 toimus Y-XX, XXX üleujutus, mis sai alguse hageja korteri kohal asuvast kostjale kuuluvast korterist nr X. Maakohus luges tõendatuks, et üleujutuse tagajärjena tekkis hagejale kahju. Maakohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada KOS § 11 alusel. Praktika kohaselt ei kohaldata ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (RKTKo 3-2-1-69-06, p 15). KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub AÕS § 72 lg-s 3, KOS § 12 lg-s 3 sätestatuga sarnane põhimõte AÕS § 72 lg-s 5. Kostja köögiruumis paigaldatud veepuhastusfiltri näol on tegemist jaemüügist vabalt saadava olmeseadmega, mille paigaldamiseks ei ole iseenesest vajalik korteriühistu, linnavalitsuse või muu ametiasutuse luba või kooskõlastust. 09.10.2013 tõendiga ning tunnistaja T.Vi ütlustega on

tõendatud, et XX, XXX maja mitmes korteris on samuti paigaldatud veepuhastusfilterid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka see, et XX, XXX maja korteriomanike otsustega ei olnud 14.07.2012 seisuga kehtestatud piiranguid veepuhastusfiltrite paigaldamiseks ning juba paigaldatud seadmete kooskõlastamiseks määrati 2012 aprillis toimunud korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastu võetud otsusega tähtajaks aprill 2013. Üleujutuse toimumise hetkel ei olnud kostja poolt korteriühistu juhatusega kooskõlastamata veepuhastusfiltri kasutamine vastuolus XX, XXX maja korteriomanike kokkulepetega või otsusega. Kostja poolt veepuhastusfiltri kasutamine kui selline ei kahjustanud teiste korteriomanike õigusi. Asjaolude ja tõendite alusel asus maakohus seisukohale, et 14.07.2012 oli XX, XXX maja veevarustussüsteemis tavalisest (normaalsest) veerõhust (2,8 bar) tunduvalt kõrgem rõhk (6,3 bar), millele eelnes veevarustussüsteemis toiminud hüdrauliline löök ning see oli kostja korteris paigaldatud veepuhastusfiltri kinnituse rebenemise põhjuseks. Maakohus leidis, et kostja vabaneb vastutusest hageja ees KOS § 11 lg 3 alusel, kuna hageja korteri üleujutuse põhjuseks olnud kostja korteri köögiruumis paigaldatud veepuhastusfiltri kinnituse rebenemist ei saanud kostja mõjutada ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaolu vältimist kostjalt kui korteriomanikult oodata, kuna tegemist oli ka kostja jaoks ettearvamatu ja üllatusliku olukorraga, mida ta ei saanud ette näha ning mille tekkimisele ei ole ta kuidagi kaasa aidanud ega muul viisil soodustanud. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.N. Okuskov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 2. mai 2014 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et veevarustussüsteemis olev veerõhk 6,3 bar on vääramatu jõud, mistõttu vabaneb kostja vastutusest. Tehnilistest andmetest nähtub, et filter peab vastu veerõhule kuni 8 bar. Teistes korterites paigaldatud veefiltrid pidasid veerõhule 6,3 bar vastu. Maakohus tegi järelduse veevarustussüsteemis toimunud hüdraulilise löögi kohta üksnes kostja oletuse alusel; 2) peab kostja kontrollima filtri korrasolekut. Filter peab olema sellises korras, et kellelegi kahju ei tekiks. Hooldusjuhendis on kirjas, milliseid hooldustöid peab filtri kasutaja teostama.
6.V. Šišova vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant kunstlikult võrdsustanud vääramatu jõu mõiste ja KOS § 11 lg-s 3 nimetatud asjaolusid; 2) on ekslik apellandi väide selle kohta, et maakohus tegi järelduse veevarustussüsteemis toimunud hüdraulilise löögi kohta üksnes kostja oletuse alusel. Maakohus lähtus OÜ Vatalna 01.09.2012 kirjalikust arvamusest ja tunnistaja M.Si ütlustest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et filtri korpuse rebenemine toimus muul põhjusel; 3) toimub hüdrauliline löök veekraani lahti- või kinnikeeramise hetkel. Just hüdrauliline löök seletab ära, miks teistes korterites paigaldatud veefiltrite korpused ei lõhkenud;

4) võib väidet, et kostja ei ole tõendanud kohustuse rikkumist asjaolu tõttu, mida ta mõjutada ei saanud, arutada ainult esimese astme kohtus. Kostja ei reguleeri veerõhku. Selgus, et seda teeb korteriühistu sõlmitud lepingu alusel hoopis hageja ise; 5) olid kõik tehnosüsteemid kostja korteris korras. Apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja kasutas veefiltrit ebaõigesti või ei jälginud selle korrasolekut. Esimese astme menetluses antud asjaolu ei arutatud. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb apellandile tagastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 2. mai 2014 otsuse ja saadab N. Okuskov hagi V. Šišova vastu varalise kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja arutamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning see rikkumine ei ole kõrvaldatav apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.
8.Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi kostja vastu varalise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulisel määral jätnud täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Hageja on esitanud talle väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju suuruse kohta tõendeid, kuid maakohus ei ole välja selgitanud kostja seisukohta selles, kas ta vaidleb kogu hageja nõudele vastu või osaliselt ning millises osas (kostja on esitanud omapoolselt A&A Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumise remonttööde kohta), s.o on jäänud kindlaks tegemata, kas ja kui suures ulatuses hagejal kahju tekkis ning kas kostjapoolne kohustuse rikkumine (mille tagajärjeks oli veepuhatusfiltri purunemise tagajärjel vee imbumine hageja korterisse) on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-1-186-12 punktis 10 asunud seisukohale, et „Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praeguses vaidluses tuleb kohaldada KOS § 11. Kolleegium on leidnud oma varasemas lahendis, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10; 7. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud oma korteriomandi reaalosa kasutamisel hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama lahendi punktis 11 on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et „TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pani toime viimasele etteheidetava teo ning sellest tulenevalt hagejale kahju põhjustamist. Maakohtu käsitlus on vastuolus Riigikohtu varasema praktikaga, mille kohaselt KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.“
9.Lähtudes eeltoodud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest on maakohus õigesti asunud seisukohale, et käesolev vaidlus tuleb lahendada KOS § 11 alusel. Samas on maakohus ebaõigesti kohaldanud KOS § 11 lg-t 3, mille kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Õige on siinkohal hageja väide, et KOS § 11 lg 3 sõnastus kattub VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu mõistega, s.o selleks, et vabaneda vastutusest oma kohustuse rikkumise eest peaks kostja tõendama, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Antud asjas ei ole tuvastatud asjaolu, et kostja rikkus kohustust vääramatu jõu mõjul. Vee voolamine torustikus ei ole vääramatu jõud ning seega ei ole mingit alust väita, et veepuhastusfiltri purunemine toimus vääramatu jõu tõttu.

10.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et „Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.“ Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul on maakohus eelmenetluses rikkunud oluliselt selgitamiskohustust, siis tulenevalt Riigikohtu viidatud seisukohast on õigustatud asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata KOS § 11 lg 3 alusel ning jätnud olulisel määral jätnud täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
11.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium