2-13-35313/112 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik N O esitas 29.07.2013 Viru Maakohtule hagi V Š vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kuna hagilt ei olnud tasutud riigilõivu nõutaval määral, jättis kohus 1.08.2013 määrusega hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (1 k, tl 31). Peale hageja poolt täiendava riigilõivu tasumist 21.08.2013 (1 k, tl 35) võttis Viru Maakohus 30.08.2013 hagi menetlusse (1 k, tl 36) ja saatis edasi kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja vaidles hagile vastu. Asja arutamist valmistati ette kahel eelistungil, s.o 16.10.2013 (1 k, tl 69-71) ja 16.12.2013 (1 k, tl 164-167) ning arutati kahel põhiistungil 5.02.2014 (1 k, tl 191-195) ja 11.04.2014 (2 k, tl 17-21) . Maakohus tegi 2.05.2014 otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata (2 k, tl 22-31). Hageja esitas apellatsioonkaebuse (2 k, tl 43-44), mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma 17.11.2014 otsusega ja saatis hagi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis (2 k, tl 70-72). Kuna maakohus on alustanud asja läbivaatamist uuesti eelmenetluse staadiumist, ei pea kohus ennast siduvaks varasemalt 2.05.2014 tehtud lahendiga, sellega tuvastatud asjaoludega ega järeldustega. Hageja nõuded 29.07.2013 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja 14.07.2012 toimunud veeavarii tulemusena tekitatud kahju 5192 eurot ja viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras (k 1, tl 2). (Kuna hilisema menetluse käigus, sh asja maakohtus teistkordse arutamise käigus, ei esitanud hageja viivisenõuet käsitleb kohus seda viivisenõudest loobumisena ning keskendub vaid põhinõude põhjendatuse kontrollimisele). Oma 11.12.2013 taotluses märkis hageja, et suurendab põhinõuet 1298,40 euro võrra seoses 2013.a oktoobris-novembris avastatud ja fikseeritud täiendavate kahjustustega korteri elektrijuhtmestikus (1 k, tl 154) ja palus mõista kostjalt välja kokku 6490,40 eurot. 9.06.2015 kohtuistungil vähendas hageja osaliselt oma põhinõuet 4417,43 euroni, millest 3644,63 eurot on hageja korteri ruumide taastusremondi kulud ja 772,80 eurot on elektrijuhtmestiku taastamise kulud (3 k, tl 25, 80).

2-13-35313 põhjuseks ja kes peab selle tagajärjel toimunud vee üleujutusega tekitatud kahju eest vastutama. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid, mis on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kehtiva kohtupraktika kohaselt KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata (RKTKm nr 32-1-186-12, p 10, 11; ja varasemad). Kohus on antud asja arutamisel korduvalt selgitanud ja pööranud poolte tähelepanu ülaltoodud tõendamiskoormuse jaotamise korrale. Alljärgnevalt hindab kohus, kas antud juhul esineb KOS § 11 lg 1 p 1 nõuete rikkumine kostja poolt ja milles see seisneb. Tunnistajana ülekuulatud M S ja vande all ülekuulatud kostja V Š ütluste (3 k, tl 66p-71p, 7273) ning 25.06.2015 kohtuistungil tehtud asitõendi vaatluse (3 k, tl 73) alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja korteris oli alates 2007.a paigaldatud veefilter „Atlas Filtri SeniorDuplex 3P AFO SX AS“. Filtri paigaldas kostja abikaasa M S. Oma esialgsetes põhjendustes tugines hageja sellele, et kostja eksis KOS § 11 lg 1 p 1 nõuete vastu, paigaldades omavoliliselt oma korteris veefiltri, kuigi seda ei ole maja ehitusprojektiga ette nähtud (9.06.2015 istungiprotokolli lk 19, 3 k, tl 27). Samas ei suutnud hageja tuua välja, millele tema arvamus tugineb ja kust vastav nõue tuleneb. Kohus nõustub kostjaga selles, et veefiltri paigaldamiseks ei pidanud kostja koostama projekti või küsima luba korteriühistult. 9.10.2013 tõend kinnitab, et taolised veefiltrid on paigaldatud ka teistes Tškalovi 20 maja korterites (1 k, tl 112). Peale selle leidis hageja, et kostjapoolne rikkumine seisnes selles, et ta ei järginud filtri tootja ettekirjutatud hooldusnõuded (2 k, tl 52-53). Kohus leiab, et see hageja seisukoht on põhjendatud. Viidatud „Atlas“ veefiltrite paigaldus- ja hooldusjuhendi kohaselt näeb ette, et „...veefiltri padruni puhastamine on vajalik vähemalt kord kuus. Padruni mittekorralik puhastamine võib olla ohtlik filtreerimisüsteemi toimimisele. Tekkinud rõhuerinevused võivad põhjustada filtripadruni purunemise...“ (2 k, tl 53, alajaotis „Hooldusjuhend“). Kostja seletuste järgi puudus vajadus puhastada filtrit igakuiselt, seda tehti vastavalt vajadusele umbes kolme-nelja kuu tagant, kord aastas vahetati välja filtri kassett (25.06.2015 istungiprotokolli lk 13-14; 3 k, tl 76, 76p). Seega, loeb kohus tõendatuks, et kostja ei täitnud oma kohustust veefiltri hoolduseks, kuigi filtri hooldusjuhend näeb ette, et mittekorralik puhastamine võib põhjustada filtripadruni purunemise. Selle kohustuse rikkumine on 4(12)

2-13-35313 põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega, s.o filtri rebenemine, torustikus oleva vee välja voolamine kostja korterisse ja selle imbumine hageja korterisse ning selle tulemusena tekkinud kahjustused hageja korteris. Kohtu arvates ei tõendanud kostja, et tema rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. Selles mõttes ei ole küllaldaseks tõendiks kostja esitatud 9.02.2015 Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadurite I A ja A V allkirjastatud dokument pealkirjaga „Eksperthinnang“ (2 k, tl 82-83). Sellesse tõendisse puutuvalt märgib kohus, et ei käsitle seda dokumenti eksperdiarvamusena, vaid dokumentaalse tõendina, kuna see ei vasta seaduse nõuetele. TsMS § 293 lg 1 ls 1 kohaselt kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seega saab ekspertiisi määrata ja eksperdi arvamuse küsida ainult kohus, mitte menetlusosaline ise. Kohus on arutamise käigus korduvalt pööranud poolte tähelepanu sellele asjaolule, kuid kumbki neist ei taotlenud ekspertiisi määramist ja eksperdiarvamuse küsimist kohtu poolt. Antud juhul kostja on saatnud 9.02.2015 TTÜ teadur I A tellimuskirja, milles kirjeldas vaidluse sisu ja palus esitada hinnangut tõenäolise hüdraulilise löögi kohta (k 2, tl 81). Seega, tegemist ei ole kohtu määratud ekspertiisiga ning kostja tellimuskirjale vastuseks esitatud dokumendi näol ei ole tegemist eksperdiarvamusega TsMS § 301 mõistes. Samas vastab see dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning sellisena kohus seda ka käsitleb. Puutuvalt nimetatud dokumentaalse tõendi sisusse, nagu kohus on varem maininud, ei ole tegemist küllaldase tõendiga kostjapoolse rikkumise vabandatavuse tõendamiseks. TTÜ teadurid I. A ja A. V annavad selles dokumendis üldsõnalisi ja konkretiseerimata seletusi selle kohta, mis on hüdrauliline löök ning teevad oletusi, et veefiltri rebenemine võis antud juhul olla tingitud hüdraulilisest löögist. Kusjuures I. A ja A. V ei anna selles dokumendis kindlat arvamust, et antud juhul on selline nähtus aset leidnud. Samuti ei too dokumendi autorid välja kasutatud uurimismeetodit. Samuti ei saa kohtu arvates käsitleda küllaldase tõendina kostja väidete tõendamiseks sellised ebamäärased selgitused, et „kortermaja elanike jaoks võib hüdraulilist lööki käsitleda vääramatu jõuna, kuna neil puudub kontroll lööki ära hoidvate opereerimisvõtete rakendamise ning tehniliste vahendite korrashoiu üle“, märkides sama dokumendi teises kohas, et „hüdraulilist lööki on võimalik vältida rakendades korrektseid opereerimisvõtteid ning tehnilisi lahendusi... selles mõttes ei ole tegemist vääramatu jõuga.“ Rääkimata sellest, et vääramatu jõud on õiguse valdkonna mõiste ning tehnika ala asjatundja ei ole pädev andma sellele hinnangut, leiab kohus, et tegemist on ebamäärase ja konkretiseerimata sisuga dokumendiga, mis lõppkokkuvõttes ei anna tõenduslikku jõu mõttes midagi juurde kostja seisukohtade kinnitamiseks. Seda kinnitab ka kostja esitatud kirjavahetus I. A (2 k, tl 149, 3 k, tl 57), milles I. A teeb samasisulised oletused, märkides samas, et on valmis arvutitarkvara abil simuleerima majas tekkinud olukorda, mille käigus on võimalik hinnata, kas tekkinud kahjud võisid olla tingitud hüdraulilisest löögist. Kohtu arvates näitab see, et reaalseid uuringuid pole TTÜ teadurid antud juhul teinud ning andsid üldsõnalist hinnangut kostja esitatud esialgsetest andmetest lähtuvalt, sisuliselt seda kontrollimata ja tegemata vastavaid arvutisimultatsioone, katseid või muus vormis uuringuid. Tõendusliku kaalu ei ole, kohtu arvates, ka dokumentaalse tõendina esitatud Vatalna UÜ direktor V Y 1.09.2012 õiendil, milles on märgitud, et tõenäoliselt toimus veefiltri korpuse purunemine hüdraulilise löögi tulemusena ja selle eelduseks oli suur veerõhk külma veevarustuse süsteemis (1 k, tl 46, tõlge tl 47). Nimetatud õiend on oletuslikku laadi. V. Y

2-13-35313 oletab, et filtri korpuse purunemine tõenäoliselt toimus hüdraulilise löögi tulemusel, kuid sellest ei selgu, kuidas V. Y on jõudnud selle järelduseni. Õige on hageja seisukoht, et just kostja pidi tõendama maja veevarustussüsteemis hüdraulilise löögi toimumise fakti (kuna just sellele kostja on tuginenud oma vastuväidetes) ning kostja ei täitnud oma tõendamiskoormist. Hageja aga ei pea tõendamata vastupidist, ehk, et hüdraulilist lööki ei ole toimunud. AS Sillamäe Veevärk 5.12.2013 õiendi kohaselt vee rõhk Tškalovi 20 majja sisenemisel on 2,8 bar (1 k, tl 152). Dokumentaalse tõendina esitatud „Atlas“ veefiltri spetsifikatsiooni kohaselt (1 k, tl 182, tõlge 2 k, tl 51) pidi filter taluma sissetuleva vee rõhku kuni 8 atmosfääri. Kostja ei tõendanud, et 14.07.2012 oli Tškalovi 20, Sillamäe maja veevarustussüsteemis sissetuleva vee rõhk 8 atmosfääri või rohkem. Kostja esitatud fotod (1 k, tl 80-82, 97-102) samuti ei tõenda, et vee rõhk oli üle selle määra, kuna fotodel fikseeritud manomeetri näidud ei ületa 6,2-6,3. Peale selle, CraftsMaster Systems OÜ esindaja A V kirjast tulenevalt on Tškalovi 20 majas paigaldatud rõhuregulaator, mis käivitub alates 8 bar (1 k, tl 128, tõlge tl 129), mis samuti kinnitab, et vee rõhk ei ületanud 8 bari (atmosfääri) (bar mõõtühik vastab ligikaudu atmosfääri mõõtühikule, 1 bar = 0,9868 atmosfääri – on tuvastatav avalikult kättesaadavatest allikatest, nt Internetist - wikipedia). Seda kinnitab ka FOP REM GRUPP OÜ koostatud Tškalovi 20 maja soojussõlme tööprojekt sellele lisatud skeemiga (1 k, tl 134-135) ja soojussõlme spetsifikatsioon (2 k, tl 198p), milles punkti 2.24 all on märgitud kaitseklapp, 8 bar. Hageja esitatud kaitseklappi definitsioon (saadud avalikult kättesaadavast allikast – wikipedia) samuti kinnitab, et kaitseklapi funktsioon on vältida seadmes või torustikus ülerõhu tekkimist. Samuti KÜ Tškalovi 20 esimehe 20.11.2013 vastus päringule tõendab, et remonditöid veevarustussüsteemis ei toimunud ei avarii päeval 14.07.2012 ega enne seda (p 4) (1 k, tl 130-131, tõlge tl 132-133) Kohus ei arvesta antud otsuse tegemisel kostja esitatud skeemi (3 k, tl 12, 74), mis kostja väidete kohaselt peab tõendama, et külm vesi tuleb maja süsteemi kohe pärast veemõõturit, minnes mööda mis tahes kaitsesüsteemidest. Põhjendatud on hageja arvamus, et antud skeemi seos Tškalovi 20 maja veevarustusüsteemiga jäi kostja poolt tõendamata. Mingisugune markeering või selgitus selle kohta skeemil puudub. Samuti ei suutnud kostja siduda antud skeemi oma väidetega, et külma veevarustussüsteemis puudusid kaitsemehhanismid. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et kostja väited kaitseklappi puudumise kohta on ümber lükatud. Tškalovi 20 maja tehnilisi süsteeme teenindava CraftsMaster Systems OÜ kirjast tuleneb, et lubatav veerõhk maja veevarustussüsteemis on 4 kuni 8 atmosfääri ja süsteemis on paigaldatud ka rõhu regulaator, mis hakkab tööle kui rõhk tõuseb 8 barini (1k, tl 128) ja seda kinnitab ka soojussõlme tööprojekt (1 k, tl 134-135). Kostja on asja arutamise käigus tuginenud ka sellele, et vabaneb vastutusest, kuna hageja N O, olles ise vastutav maja tehniliste süsteemide korrashoiu eest (mida tõendab ka esitatud tööleping hageja ja korteriühistu vahel – 3 k, tl 2, 5, tõlge tl 3, 6) ei täitnud oma ülesanded nõuetekohaselt, nimelt ei taganud, et veerõhk maja veevarustussüsteemis oleks normaalne. Hageja N. O ei eitanud nimetatud töösuhete olemasolu. Samas kohtu arvates ei ole tegemist asjaoluga, mis välistaks kostja vastutuse KOS § 11 lg 3 alusel. Tegemist ei ole vääramatu jõu asjaoluga. Samuti ei tõendanud kostja põhjuslikku seost veeavarii päeval fikseeritud veerõhu (kuni 6,3 bar) ja tema korteris paigaldatud veefiltri rebenemise vahel nagu ka 14.07.2012 Tškalovi 20 maja veevarustussüsteemis hüdraulilise löögi toimumise fakti. Samuti ei tõendanud kostja põhjuslikku seost majas 2010.a suurema võimsusega pumba paigaldamise (mida tõendab ka kostja esitatud 8.12.2010 korteriühistu juhatuse istungi protokoll nr 9 – 3 k, tl 31, tõlge tl 32) ja toimunud veeavarii vahel. Tunnistaja M S väitis küll ülekuulamisel, et uus suurema võimsusega pump paigaldati 2010.a detsembris ning tunnistaja arvates võis uus 6(12)

2-13-35313 pump tekitada liiga suurt rõhku, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Ei ole tuvastatud, et senise kasutamise käigus (st kuni antud veeavarii toimumist) või peale seda põhjustaks 2010.a paigaldatud pump mingisuguseid rikkeid maja veevarustussüsteemis. Tunnistaja M. S on oma ütlustes kinnitanud, et majas ei olnud hüdraulilisi lööke kuni 2010.a uue pumba paigaldamiseni ja ei olnud ka peale antud üleujutust 14.07.2012. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja korteris paigaldatud veefiltri hooldusnõuete järgimata jätmisega rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse ning tema rikkumine ei ole vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel, mistõttu ta peab vastutama hagejale üleujutamisega tekitatud kahju eest. Tekitatud kahju suurus Kohus leiab, et hageja esitatud kahjuhüvitise nõude suurus on põhjendatud ja tõendatud esitatud dokumentaalsete tõenditega. KÜ Tškalovi 20 moodustatud komisjoni koostatud 13.07.2012 akt nr 1 kohaselt hagejale kuuluvas korteris nr XXX avastati üleujutamise tagajärgede kindlaks tegemisel, et lõunapoolses elutoas (ruum nr 43 skeemil – 3 k, tl 59) lekkis vesi seinas oleva harukarbi kaudu mööda seina põrandale, kell 7.55 oli vee tase põrandal vähemalt 10 mm, põrandakate on laminaat soojustusega, nähtav oli lekke koht seinal, tapeedil, 3x2,4 m. Koridoris oli vesi sanitaarsõlmest, elutoast ja köögist välja voolanud ja kogu koridori pinna üle ujutanud. Põrandakate koridoris on linoleumist. Köögis voolas vesi läbi laevalgusti, pliidi kohal oleva väljatõmbeseadme kaudu, mööda gaasitoru, üle kogu lae ja läbi aknaava vahelage köögi põrandale ning läbi aknapealse telliskivimüüri välja. Kell 7.55 oli vee tase põrandal vähemalt 25mm. Põrandakate on laminaat, soojustusega. Lakke paigaldatud tapeedid (seineks) olid ohtlikult täitunud veeba ning selle välja laskmiseks tuli need lahti lõigata. Sanitaarsõlmes vesi voolas mööda tagumist seina ja torusid põrandale, suurem osa voolas keldriruumi (k 1, tl 7, tõlge tl 6). Kahju suurust kinnitab ka KÜ Tškalovi 20 moodustatud komisjoni koostatud 30.09.2012 akt nr 2, mille kohaselt kuulub hageja korteris taastamisele: köögis – laekate 7,4 ruutmeetrit ja põrandakate 7,4 ruutmeetrit; sanitaarsõlmes – vannitoa seinakate 6 ruutmeetrit, äärekaunistus 6 jm; koridoris põrandakate 6 ruutmeetrit; elutoas põrandakate 12,7 ruutmeetrit, seinte katmine tapeediga 35,6 ruutmeetrit (1 k, tl 10, tõlge tl 8-9). Kohus leiab, et kostjapoolne kohustuse rikkumine, mille tagajärjeks oli veefiltri rebenemise tagajärjel vee imbumine hageja korterisse, on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Hageja esitatud fotod (2 k, tl 124-127) tõendavad, et hageja korteris tehti 2010.a remont köögis ja elutoas. Fotodelt on näha, et köögis ja elutoas pandi uus põrandakate - laminaat. Samuti on köögis ja elutoas paigaldatud uus seinakate (tapeet) ja laekate (seineks). Fotod, mis olid tehtud peale üleujutamist ja selle ajal (2 k, tl 129) samuti tõendavad kahju tekkimist ja remonditööde mahtu. Lisa 4 fotol (2 k, tl 128) on näha vee imbumist hageja korterisse läbi lae, vesi voolab mööda köögi valgustit alla. Järgmisel fotol (2 k, tl 129) on näha, et köögi põrand (laminaatkattega) on märg, on näha musta veega täidetud anum, vahendid, millega vett korjati põrandalt anumasse. Järgmisel fotol (2 k, tl 130) on näha, et köögi aknalaud on samuti kaetud veega. Järgmisel fotol (2 k, tl 131) on näha sissekäiku Tškalovi 20 majja, millest vasakut kätt on näha, kuidas vesi ilmub maja tsokli tasemel korterist välja. 2 köites, tl 132 oleval fotol on näha elutoa seinakate (tapeedi) kahjustused, seinakate on märg alates põranda tasemelt. Lisa 5 fotodel (2 k, tl 133-134) on näha köögi akna ja aknalaua kahjustused. 7(12)

2-13-35313 Järgnevad fotod tõendavad köögi laekate (seineks) kahjustused (2 k, tl 135-137, 140). Laekate ei ole ühtlane, mõnedes kohtades tuleb lae pinnast lahti. Põrandakate (laminaat) on paisunud, servad ei lähe üksteisega kokku (2 k, tl 138-139). Tunnistaja M. S kinnitas ülekuulamisel, et nägi hageja korteris köögis niisket lage ja toas niisket seina (3 k, tl 71p) . Hageja esindaja L. Tšeussova 5.10.2012 ettepanek varalise kahju hüvitamiseks kinnitab, et hageja on ka enne hagi esitamist pöördunud kostja poole kahju hüvitamise ettepanekuga, kuid kostja ei ole seda aktsepteerinud (1 k, tl 12, tõlge tl 11). Kohus leiab, et OÜ Betinov koostatud remonttööde eelarve 1.10.2012-st (1 k, tl 21, õlge tl 1920) kinnitab kahjuhüvitise nõude suurust ning peale 9.06.2015 kohtuistungil tehtud korrektuuri hageja poolt (3 k, tl 21-25) õigesti kajastab üleujutusega tekitatud kahju suurust kogusummas 3644,63 eurot (3 k, tl 35-36) (v.a. elektrijuhtmestiku taastamiskulud). Kostja leidis, et hageja arvestused ei ole põhjendatud ning OÜ Betinov eelarve ei ole korrektne juba seetõttu, et OÜ Betinov isegi ei käinud kohapeal olukorraga tutvumas, vaid tegi hinnapakkumise remonditavate ruumide mõõtude järgi. Hageja seda ei eita ning see on kajastatud ka kostja 15.10.2013 avalduses (1 k, tl 114, tõlge tl 115). Kohus leiab, et kuna tegemist on tüüptöödega (mööbli, põranda demonteerimine, tapeedi eemaldamine, soojustuse paigaldamine, seinte pinna puhastamine, tapeetimine, värvimine, laminaatpõrandakatte paigaldamine jne) on vastava eriala asjatundja poolt võimalik korrektse hinnapakkumise tegemine ka mõõtude järgi. Kohus nõustub hageja seisukohaga ka selles, et kostja esitatud A&A Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumine summas 1593,90 eurot ei ole korrektne, kuna selles ei ole arvestatud hageja korteri sanitaarsõlme taastamistöid ja on valesti arvestatud tehtavate tööde kogus (ruumide mõõdud). Nii, vastavalt KÜ Tškalovi 20 aktile nr 2 (1 k, tl 10, tõlge tl 8-9) on köögi laekate pindalaks 7,4 ruutmeetrit, A&A Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumises on aga köögi lae pindalaks märgitud 6 ruutmeetrit; elutoa põrandakate pindalaks on aktis nr 2 märgitud 12,7 ruutmeetrit, A&A Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumises on 13,5 meetrit jne. Samal põhjusel ei ole korrektne ning ei saa olla aluseks hageja nõude ulatuse kindlaks määramisel kostja V. Š 15.10.2013 isiklikult koostatud eelarve hageja korteris remonditööde tegemiseks (1 k, tl 118, tõlge tl 119), milles ei ole kajastatud remonditöid sanitaarsõlmes ja koridoris, köögi ja elutoa osas ei ole arvestatud põrandakatte remonditöid. Hageja N O allkiri ja kirjalik selgitus selle hinnapakkumise juurde (k 1, tl 49) kinnitavad, et 16.08.2012 esitas hageja selle hinnapakkumise kostjale. Kostja V. Š kiri tõendab, et vastav hinnapakkumine ja hageja kirjalik selgitus oli kostja poolt kätte saadud (1 k, tl 50). Samas kohtu arvates ei välista see antud kohtuasjas hageja poolt nõude suuremas summas esitamist, kuna hageja kirjalikest seletustest nähtuvalt esitati A&A Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumine vaid tutvumiseks ja samas tehti ettepanek tingimuste ja hüvitamise tähtaja üle arutamiseks, mida kostja jättis aktsepteerimata. Kostja on esitanud eraldi vastuväited hageja nõuetele elektrijuhtmestiku remonditööde osas, leides, et need juhtmestiku kahjustused on tekkinud tunduvalt enne antud veeavariid. Tunnistaja M. S ütluste kohaselt nägi ta tumedaid jälgi juhtmestikust tapeetidel hageja korteris juba siis, kui korteris on elanud korteri eelmine omanik (25.06.2015 istungiprotokolli lk 6, k 8(12)

2-13-35313 3, tl 71p). Kostja väitis, et juhtmestik on amortiseerunud ning vajab väljavahetamist. Hageja välja toodud elektrijuhtmestiku kahjustused ei ole põhjuslikus seoses toimunud üleujutusega. Seda kinnitab ka majas 2006.a tehtud energiaaudit ja termoülevaatus (2 k, tl 154-162; p 4.1 – tl 161). OÜ Energiasäästubüroo spetsialistid soovitasid vahetada juhtmestiku välja. Korteriühistu viis 2009.a läbi tööd elektrivarustuse skeemi rekonstrueerimiseks (2 k, tl 164, 166-168, tõlge tl 188). Seda, et ka teistes korterites on samasuguseid jälge elektrijuhtmestikust, peab kostja seisukohalt tõendama sama maja korteris nr 2 tehtud foto (2 k, tl 170, 176). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ning leiab, et ka elektrijuhtmestiku osas on hageja nõuded põhjendatud ja tõendatud. OÜ Leonid Noskov 23.10.2013 akti kohaselt hageja korteri ühes toas ei saa valgustust sisse lülitada, kuna automaat „lööb välja“, elektrijuhtmete kulgemise kohal köögis ja tubade seintel on tekkinud mustad jäljed. Üleujutuse tagajärjel võib vesi kogunede vahelae plaatide tühjustesse ja varjatud kahjustused hakkavad välja ilmuma mõne aja pärast peale ühenduste oksüdeerumist. Kujunenud olukord on ohtlik elule ja tervisele, esineb tuleohu risk. Elektrijuhtmestik tuleb osaliselt välja vahetada (1 k, tl 157, tõlge tl 158). Hinnapakkumise kohaselt kulub elektrijuhtmestiku taastamiseks 1298,40 eurot (1 k, tl 161, tõlge tl 160). 17.06.2015 esitas hageja uue arvestuse ja ülevaatuse akti OÜ Milann Santeh Grupp poolt, mille kohaselt hageja korteris on ruumides nr 40 ja 41 (skeemil 3 k, tl 59) moodustab tööde maksumus elektrijuhtmestiku taastamiseks 772,80 senti (3 k, tl 39-40, 43, 44). Kohtu arvates tõendab hageja esitatud foto, et elektrijuhtmestik ei ole nõutavas korras, seinakatte peal on näha elektrijuhtmestiku kohal tekkinud tumedad jäljed tapeetidel (2 k, tl 141). Kohus ei tuvasta 2006.a novembris OÜ Energiasäästubüroo koostatud Tškalovi 20 maja energiaauditi ja termoülevaatuse aktist (2 k, tl 154-162; p 4.1 – tl 161) soovitusi elektrijuhtmestiku väljavahetamiseks. Ka kostja viidatud p 4.1 all (2 k, tl 161) ei sisaldu sellist soovitust. Samuti ei tõenda kohtu arvates elektrijuhtmestiku kriitilist seisundit Tškalovi 20 majas või hageja korteris 2009.a tehtud tööd elektrivarustuse skeemi rekonstrueerimiseks (2 k, tl 164, 166-168, tõlge tl 188). Kui maja elektrivarustuse süsteem vajas renoveerimist, siis nimetatud tööde käigus pidi neid puudusi kõrvaldama. Kostja ei tuginenud sellele, et nimetatud töid tehti ebakorrektselt. Samuti hageja kinnitusel ilmnesid probleemid juhtmestikuga alles 2013.a oktoobris. Hageja avastas mustad „jooned“ seinal köögis ja toas nr 41 skeemil, et elektriautomaat lööb välja (9.06.2015 istungiprotokolli lk 20-21, 3 k, tl 27p-28) ja siis esitati täiendav nõue antud tsiviilasjas. On mõistlik ja eluliselt usutav hageja väide, et täiendav elektrijuhtmestikuga seonduv nõue esitati niipea, kui ilmnesid probleeme sellega. Kostja väited, et kasutades juhust soovib hageja teha juhtmestiku remonti kostja kulul, on alusetud ja millegagi kinnitamata. Samuti on ebamõistlik ja eluliselt mitteusutav kostja seisukoht, et see mõte tuli hagejale alles poolteist aastat pärast toimunud veeavariid. Kui vastavad kahjustused oleksid tõesti esinenud juba hagi esitamise hetkel, siis oleks mõistlik esitada see nõue koos teiste remonditöödega. See kinnitab, et elektrijuhtmestiku kahjustused ilmnesid alles 2013.a oktoobris, nagu seda väidab hageja, ning OÜ Leonid Noskov 23.10.2013 akt kinnitab, et elektrijuhtmestiku varjatud kahjustused võivad ilmneda mitte kohe, vaid mõne aja pärast üleujutust. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja on mitu aastat elanud korteris, mille ühes toas ei saa sisse

2-13-35313 lülitada valgustust ja elektriautomaat lööb välja, nagu on märgitud ülaltoodud OÜ Leonid Noskov’i aktis. Kostja esitatud foto (2 k, tl 170, 176) ei olnud tehtud hageja korteris ning selle alusel ei saa hinnata elektrijuhtmestiku seisukorda hageja korteris. Samuti ei lükka hageja väiteid ümber tunnistaja M. S ütlused, et ta nägi jäljed tapeetidel juhtmestikust juba enne seda, kui hageja kolis sellesse korterisse. Tunnistaja ei näinud, millises seisundis oli juhtmestik ja tapeedid ajal, mil korteriomanikuks oli hageja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kahjunõue on põhjendatud täies ulatuses, s.o nii remonditööde osas OÜ Betinov 16.06.2015 eelarves välja toodud summas 3644,63 eurot (3 k, tl 35p-36) kui ka elektrijuhtmestiku taastamise osas OÜ Milann Santeh Grupp arvestuses toodud summas 772,80 eurot (k 3, tl 44, tõlge tl 40p) ja kuulub väljamõistmisele kostja poolt kogusummas 4417,43 eurot. Kohus ei arvesta antud otsuse tegemisel KÜ Tškalovi 20 esimehe 16.07.2012 avalduse (1 k, tl 17, tõlge tl 15, lisadega tl 23-25) ja Sillamäe Linnavalitsuse ehitusjärelevalve inseneri koostatud 27.07.2012 akti lisadega, kuna see käsitleb vaidlusega mitteseotud asjaolusid, nagu kostja korterisse paigaldatud käterätikukuivati nõuetele vastavust (1 k, tl 16, tõlge 13-14, foto tl 18). Kumbki pooltest ei tuginenud sellele asjaolule, mistõttu ei puutu need dokumentaalsed tõendid asjasse. Samuti ei võta kohus arvesse kostja saadetud linki Youtube’is sisalduvale videolõikele (1 k, tl 95), kuna see ei ole seotud antud tsiviilasjaga. Veepuhasti Aquaphor Kristall kasutusjuhendi (1 k, tl 137) ei võta kohus arvesse, kuna eelnevalt on tuvastatud, et tegemist on teist tüüpi filtriga ja see kasutusjuhend ei puutu asjasse. Sama käib ka Atlas Filtri Minion (1 k, tl 151, 172, 173, tõlge tl 199) ja Atlas Filtri Slim Line 5’’ (1 k, tl 171) kirjelduse kohta. Asjasse ei puutu ka RSA Kindlustuse 25.11.2013 teade (1 k, tl 161a), kuna antud juhtum on toimunud kindlustusperioodi välisel ajal ning kohus jätab selle teate otsuse tegemisel arvestamata. Asjassepuutumatu on ka kostja kirjavahetus A L (1 k, tl 183, tõlge 184) , mida kohus ei arvesta otsuse tegemisel.

2-13-35313 Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis hageja menetluskulusid kokku summas 4198,35 eurot (2 k, tl 178; 3 k, tl 15, 62, 105), ilma käibemaksuta ja kulud on järgmised: - riigilõiv kokku 945 eurot; - 25.06.2015 istungiks ettevalmistamine, kirjalik kohtukõne – 2 tundi, tunnihinnaga 80 eurot, kokku 160 eurot; - 25.06.2015 kohtuistung 4 tundi, tunnihinnaga 80 eurot, kokku 320 eurot; - 25.06.2015 transpordikulud 41,40 eurot; - 8.06.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, tunnihinnaga 80 eurot; - 9.06.2015 kohtuistung 4 tundi, tunnihinnaga 80 eurot, kokku 320 eurot; - 9.06.2015 transpordikulud 41,20 eurot; - 17.06.2015 täiendava tõendi ja tõlgete esitamine, 1 tund, tunnihinnaga 80 eurot; - 26.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, tunnihinnaga 80 eurot; - 27.03.2015 eelistung, 1,67 tundi, tunnihinnaga 80 eurot, kokku 133,60 eurot; - 27.03.2015 transpordikulud 31,35 eurot; - 8.04.2015 täiendava tõendi esitamine, 0,3 tundi, tunnihinnaga 80 eurot, kokku 24 eurot; - 29.07.2013 hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2,5 tundi tunnihinnaga 70 eurot, kokku 175 eurot; - 3.10.2013 kostja 13.09.2013 vastusele seisukoha esitamine 0,5 tundi tunnihinnaga 70 eurot, kokku 35 eurot; - 16.10.2013 eelistung 2,16 tundi, tunnihinnaga 70 eurot, kokku 151,20 eurot; - 21.11.2013 taotlus tõendi esitamiseks 0,5 tundi, tunnihinnaga 70 eurot, kokku 35 eurot; - 6.12.2013 haginõude suurendamine 1 tund, tunnihinnaga 70 eurot; - 16.12.2013 kohtuistung 2 tundi, tunnihinnaga 70 eurot, kokku 140 eurot; - 2.01.2014 hagi täiendamine 0,5 tundi tunnihinnaga 70 eurot, kokku 35 eurot; - 5.02.2014 kohtuistung 5,33 tundi, tunnihinnaga 70 eurot, kokku 373,10 eurot; - 4.04.2014 hagi täiendamine 1 tund, tunnihinnaga 70 eurot; - 11.04.2013 kohtuistung 4,25 tundi, tunnihinnaga 70 eurot, kokku 297,50 eurot; Menetlukulud apellatsiooniastmes 11(12)

Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele, leides vaid, et see nõue on kohatu (3 k, tl 115). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostja käest välja mõistmisele. Hagejat on esindas antud menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja (L. Tšeussova – kuni apellatsiooniastmeni ja M. Suhnjova). TsMS § 175 lg 1 tulenevalt ei pea kohus analüüsima hageja esindaja menetluskulusid. Kohus kontrollib vaid nende vajalikkust ja põhjendatust. Kohtu arvates on lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud. Tegemist on keskmise mahuga tsiviilasjaga ning kohtuistungiteks ettevalmistamine, menetlusdokumentide koostamine ja tõendite esitamine nõudis esindajal aega, mille ulatus on kohtu arvates kooskõlas tehtud tööde iseloomu ja raskusega. Teised kulud on tõendatud vastavate kuludokumentidega (sõidupiletid, takso-kviitungid). Esindajate tunnitasu on mõistlik (80 eurot/tund M. Suhnjoval ja 70 eurot/tund L. Tšeussoval), tehtud tööde maht on kooskõlas reaalselt tehtud toimingutega (sh peetud kohtuistungite ajaga). Vastavalt TsMS § 178 lg-tele 1 ja 2 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja taotles osa menetluskulude (201,40 eurot) kandmist hageja esindaja (KETA ÕIGUSBÜROO OÜ) pangakontole nr XXX ja ülejäänu summa hüvitada hagejale. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Seega tuleb kostjal hüvitada osa menetluskuludest 201,40 eurot kandes see summa KETA ÕIGUSBÜROO OÜ pangakontole ning ülejäänud osa hüvitada hagejale.