2-24-15412
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-24-15412
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2024, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina A, B, C ja D hagi Y vastu elatise nõudes
Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
8140,86 eurot Hagejad: A (isikukood xxxxxxxxxxx) B (isikukood xxxxxxxxxxx) C (isikukood xxxxxxxxxxx) D (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
2-24-15412
Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr 2(5)
EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS.
EE062200221059223099
2-24-15412 Swedbank või nr
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hagejate suhtes ei täida. Hagejad paluvad välja mõista elatise seadusega ettenähtud miinimummääras alates 01.10.2024 Viru Maakohtu 11.10.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg 14 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult KÄPO vahendusel 11.10.2024.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult KÄPO vahendusel 11.10.2024. Kostja hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 25.10.2024. Kostja vastust/vastuväiteid hagile ei esitanud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ ), alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 moodustab elatise baassumma 272,76 eurot ning elatise summa 287,72 eurot lapse kohta kuus. Elatis mõistetakse välja alates 01.10.2024, vastavalt hagis esitatud taotlusele. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja 4 ja 101. 3(5)
2-24-15412 Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hagejate ema esimese ja teise lapse eest toetust 80 eurot kuus lapse kohta, kolmanda ja neljanda lapse eest 100 eurot kuus, kokku 360 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt saab hagejate ema ka lasterikka pere toetust (peres on 4 last), mis 2024. aastal moodustab 450 eurot (Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2). Hagiavalduse kohaselt moodustab pere kõikide vanima ja nooremate laste vanusevahe vähem kui 3 aastat, seega kuulub teise, kolmanda ja neljanda lapse puhul kohaldamisele PKS § 101 lg 7. PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja elatise A kasuks alates 01.10.2024 kuni A täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx, igakuine elatis 259,59 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 28,13 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus mõistab kostjalt välja elatise B kasuks alates 01.10.2024 kuni B täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx, igakuine elatis 220,65 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 28,13 eurot) - ja 15% PKS § 101 lg 7 alusel, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus mõistab kostjalt välja elatise C kasuks alates 01.10.2024 kuni C täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx, igakuine elatis 212,15 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 28,13 eurot) - ja 15% PKS § 101 lg 7 alusel, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus mõistab kostjalt välja elatise D kasuks alates 01.10.2024 kuni D täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx, igakuine elatis 212,15 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja pool lasterikka pere toetust, mis on jagatud laste arvuga, so 28,13 eurot) - ja 15% PKS § 101 lg 7 alusel, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2, lg 6) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4(5)
2-24-15412 Välja mõistetud elatis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja X pangakontole nr. XXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 8140,86 eurot (9x259,59 + 9x220,65 + 9x212,15 + 9x212,15). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.