Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-10188
Kohtuasi
U.D hagi V.N-i vastu vähendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23. mai 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
V.N-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) U.D (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
väljamõistetud
elatise
Kostja (apellant) V.N (isikukood XXX), seaduslik esindaja I.Y
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23. mai 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-10188 osas, millega maakohus vähendas Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates 1. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni 180 eurole kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates 1. jaanuarist 2024 ning mõista U.D-lt alaealise lapse V.N-i kasuks välja elatis alates 1. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 2. märts 2030) järgmiselt:
alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 189,41 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 33,42 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 222,83 × 0,15));
1.2.alates 1. aprillist 2024 212,69 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) 37,53 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 250,22 × 0,15)),
2-22-10188
1.3.mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Jätta Pärnu maakohtu 23. mai 2024. a otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Pärnu Maakohtu 23. mai 2024. a otsus on jõustunud osas, millega maakohus muutis Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 213-70118 välja mõistetud elatise suurust ajavahemiku 11. juuli 2022 kuni 31. detsember 2023 osas ja mõistis nimetatud ajavahemikul U.D-lt alaealise lapse V.Ni kasuks välja elatise 180 eurot kuus. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
6.1.Rahuldada hagi osaliselt.
6.2.Muuta Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates 11. juulist 2022.
6.3.Mõista U.D-lt alaealise lapse V.N-i kasuks välja elatis ajavahemiku 11. juuli 2022 kuni 31. detsember 2023 eest 180 eurot kuus.
6.4.Mõista U.D-lt alaealise lapse V.N-i kasuks välja elatis alates 1. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 2. märts 2030) järgmiselt:
6.4.1.alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 189,41 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 33,42 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 222,83 × 0,15));
6.4.2.alates 1. aprillist 2024 212,69 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 37,53 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 250,22 × 0,15)),
6.4.3.mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.5.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
6.6.Kohtumenetluse kestel tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
6.7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.8.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
2 (11)
2-22-10188 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U.D (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 12. juulil 2022 hagiavalduse V.N-i (kostja, laps) vastu Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada elatist poole võrra, s.o 146 euroni kuus, kuna hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda iga kuu 292 eurot. Hageja on töötu ja osalise töövõimega, sissetulekuks on töövõimetuspension. Hagejal sündis ka teine laps. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Elatise suuruseks peaks jääma 292 eurot või seda tuleks suurendada, arvestades lapse huve ja seda, et kõik kallineb. Hageja on võimeline käima tööl, kuna tema töövõimetus on 50%. Kuna hageja ei ole elatist maksnud, pöördus kostja seaduslik esindaja kohtu poole juhtimisõiguse peatamiseks, mille kohus rahuldas. Kostja seaduslik esindaja esitas ühe kuu väljaminekud lapsele, kokku 752,88 eurot. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus muutis Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks alates hagi esitamisest, s.o 12. juulist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 2. märts 2023) välja elatise 180 eurot kuus. Maakohus määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval. Kohus märkis, et kohtumenetluse kestel tasutud elatise summad tasaarvestatakse välja mõistetud elatisega. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja nende rahalise suuruse kindlaks määramata.
3.1.Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2024. a otsusega tsiviilasjas nr 213-70118 mõisteti hagejalt kostja kasuks alates 11. veebruarist 2014 välja elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. jaanuarist 2014 177,50 eurot) iga kuu eest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3 (11)
2-22-10188
3.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36; 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).
3.3.Kuna kohtulahend, millega hagejalt on elatis välja mõistetud, on tehtud tagaseljaotsusena, ei ole nähtavad asjaolud, millest kohus otsust tehes on lähtunud. Seega ei ole võimalik võtta arvesse asjaolusid, mis elatise suurust mõjutasid.
3.4.Alates 1. jaanuarist 2022 on muutunud ülalpidamiskohustust ja selle suurust käsitlevad materiaalõiguse normid. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 1. jaanuarit 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem ei nõustu 1. lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
3.5.Hageja on elatise vähendamise nõudes tuginenud enda osalisele töövõimetusele, sissetuleku puudumisele ja teise lapse sünnile. Seega on elatise vähendamise hagi lubatav.
3.6.Kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Arvestades PKS §-s 101 loetletud asjaolusid, sh lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, mida kostja enda selgituste kohaselt saab, on alates 1. aprillist 2024 elatise miinimumsumma 250,22 eurot. Ajavahemikul 1. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 oli see 222,83 eurot.
3.7.PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Maakohus leidis, et siinsel juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
3.7.1.Hageja on osalise töövõimetuse tõendamiseks esitanud Eesti Töötukassa 7. märtsi 2022. a otsuse nr TVT/22/012502, millest nähtub, et talle on määratud osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust. Töövõimetoetus on hagejale määratud ajavahemikuks 4. märts 2022 kuni 2. oktoober 2025. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad väljamaksed Eesti Töötukassa poolt.
3.7.2.Kuna hageja ei täitnud kohtu nõuet esitada andmed oma sissetuleku kohta, tegi maakohus päringud andmete saamiseks TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt puudusid hagejal ajavahemikul 1. juuni 2022 kuni 11. aprill 2024 deklareeritud väljamaksed. Seega ei ole hageja saanud nimetatud perioodil tulu. Kogutud
4 (11)
2-22-10188 tõendite ja materjalide põhjal tuvastas maakohus, et hageja sissetulekuks on töövõimetoetus. Hagejal pole muud vara.
3.7.3.Hageja selgitustest järelduvalt on tema töövõimet takistav tervislik probleem seotud ärevushäiretega. Lisaks on tal astma, kuid see ei ole metsatööde tegemist (mida ta on 13 aastat teinud) takistanud. Samas selgitas hageja, et ärevushäiretega seotud seisund on tal kontrolli all, ta tarvitab ravimeid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on kriminaalkorras karistatud ja talle on karistusena määratud üldkasuliku töö tegemine. Hageja kandis karistust kinnipidamisasutuses alates 14. jaanuarist 2023 kuni 15. märtsini 2024. Seega ei ole tuvastatud otseseid ja selgeid takistusi, miks hageja ei saaks tööl käia (peale kinnipidamisasutuses viibimise). Ka kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hageja käib tegelikult tööl, ehkki pole esitanud selle kohta otseseid tõendeid.
3.7.4.Enda sõnul on hageja teeninud sissetulekut valdavalt metsatöödega, mida ta on teinud juhutöödena. Seega ei ole tal olnud püsivat sissetulekut. Eelnevat kinnitavad ka teised tõendid, nt töötamise registri väljavõtte järgi on töötamised olnud lühiajalised. Hagejal on suured võlgnevused – tema enda selgituste kohaselt u 40 000 eurot, sh elatisevõlg.
3.7.5.Lisaks eelnevale tuleb PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamisel arvesse võtta uue lapse sündi. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hagejal on sündinud XX.XX.XXXX laps Q.
3.7.6.Maakohus leidis, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuid mitte hageja taotletud ulatuses. Arvestades õigusliku olukorra muutumist ning asjaolusid, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime ja tal on teine alaealine laps, kes jääks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, tuleb elatist osaliselt vähendada. Maakohtu hinnangul on põhjendatud mõista hagejalt alates hagi esitamisest välja elatis 180 eurot kuus.
3.8.Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas 23. mail 2024 apellatsioonkaebuse, mida täiendas 6. juunil 2024. Kostja palus muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, millega kohus hageja poolt kostjale makstavat elatist vähendas, ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis: -
-
-
alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 189,41 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,5 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest) - 15% vähendatud määr (222,83 × 0,85 = 189,41), sest vanusevahe on väiksem kui kolm aastat; ja alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 212,69 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,5 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest) - 15% vähendatud määr (250,22 × 0,85 = 212,69), sest vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere
5 (11)
2-22-10188 toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja märkis, et ta ei vaidlusta elatise vähendamist alates hageja poolt hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2023.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt põhineb vaidlustatud otsus õigusnormi rikkumisel (PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2) ja apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude kohaselt tuleks teha esimese astme kohtust erinev otsus. Vaidlustatud otsus riivab kostja huve ja õigusi ning on ebaõiglane. Maakohus on rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
4.2.Kostja viitas PKS § 97 lg-le 1 ja § 100 lg-le 2. Hageja ei ela kostjaga koos ega osale tema kasvatamises. Hageja ei ole osalenud kostjaga seotud kulude kandmises. Seetõttu tuleb temalt välja mõista kostja kasuks igakuine elatis miinimummääras.
4.3.Kostja emale makstakse lasterikka pere toetust, sest lisaks kostjale kasvab peres veel kaks alaealist last. Neist ühest on kostja alla kolme aasta noorem. PKS § 101 lg 1 kohane igakuine elatis on kostja puhul alates 1. jaanuarist 2024 189,41 eurot ja alates 1. aprillist 2024 212,69 eurot.
4.4.Hageja ei tõendanud mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Maakohus ei ole PKS § 102 lg 2 kohast mõjuvat põhjust hageja puhul tuvastanud. Kohus tegi otsuse lähtuvalt hageja paljasõnalisest hagist, mitte kostja objektiivsest seisundist, kehtivast PKS-st ja kostja vajadustest. Hageja on töövõimeline inimene, kes tarvitab pidevalt alkoholi (seda tõendavad hageja esitatud epikriisid), viibib aegajalt kinnipidamisasutustes ja kelle juhtimisõigus on elatise mittemaksmise tõttu peatatud, kuid kes eelnevale vaatamata ostab oma arvelduskontolt nähtuvate kulutuste põhjal pidevalt tanklatest kütust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale elatise maksmisel jääks tema teine laps vähem kindlustatuks. Hagejale teevad mitmed isikud tihti rahalisi ülekandeid. Hageja on ise 6. märtsi 2024. a kohtuistungil väitnud, et ta käib tööl. Kohtupraktikas ei ole ka töötus piisav põhjus elatise vähendamiseks, samuti uue lapse sünd.
4.5.Hageja on ise tunnistanud, et ta teeb metsatöid ja tema osaline töövõime ei takista töötamist. Hageja töötamine on selgelt kirjas tema enda esitatud epikriisis, mille kohaselt hageja töötab Y OÜ-s raietöölisena. Maakohus ei ole hageja töölkäimisega arvestanud. Hageja töötab n-ö mustalt seetõttu, et tal on palju võlgu ja täitemenetlusi. Oluline on see, et hageja on võimeline töötama, mitte see, et ta töötab lühiajaliselt.
4.6.Hageja ei ole alates hagi esitamisest 12. juulil 2022 kostjale mitte sentigi elatist maksnud. Kostja on saanud alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi suuremas summas (200 eurot kuus) kui maakohtu vähendatud elatise summa. Seega on olukord alaealise kostja huve kahjustav.
4.7.Maakohus ei ole arvestanud ka sellega, millises ulatuses kannab hageja oma teise lapse ülalpidamiskulusid. Vastustaja seisukoht
5.Hageja apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6 (11)
2-22-10188
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus vähendas Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates 1. jaanuarist 2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni 180 eurole kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab tsiviilasjas nr 2-13-70118 välja mõistetud elatise suurust alates 1. jaanuarist 2024 väiksemas ulatuses, s.o PKS § 101 järgi arvutatud summani. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus vähendas hagejalt Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 kostja kasuks välja mõistetud elatist alates 1. jaanuarist 2024 selliselt, et elatis on ajavahemiku 1. jaanuar 2024 – 31. märts 2024 eest väiksem kui 189,41 eurot ja alates 1. aprillist 2024 väiksem kui 212,69 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ei vaidlusta elatise vähendamist ajavahemiku 11. juuli 2022 kuni 31. detsember 2023 osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud osas, millega maakohus vähendas hagejalt tsiviilasjas nr 2-1370118 välja mõistetud elatise suurust ajavahemiku 11. juuli 2022 kuni 31. detsember 2023 eest 180 eurole kuus.
8.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-70118 mõisteti hagejalt kostja kasuks alates 11. veebruarist 2014 välja elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. jaanuarist 2014 177,50 eurot) iga kuu eest kuni lapse täisealiseks saamiseni.
9.Maakohus tuvastas, et pärast tsiviilasjas nr 2-13-70118 tehtud otsuse jõustumist on: -
Eesti Töötukassa 7. märtsi 2022. a otsusega nr TVT/22/012502 määratud hagejale osaline töövõime ja talle on määratud ajavahemikuks 4. märts 2022 – 2. oktoober 2025 töövõimetoetus; hagejal Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt sündinud XX.XX.XXXX teine laps.
Samuti on muutunud õiguslik olukord, kuna muutunud on miinimummääras elatise suuruse arvutamise kord, sh selle arvutamisel aluseks võetavad asjaolud. Hageja tugines elatise vähendamise alusena enda osalisele töövõimele, sissetuleku puudumisele ja teise lapse sünnile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need asjaolud võivad anda alust kohtuotsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi.
10.Vaidlustatud otsusega vähendas maakohus hagejalt välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest 180 eurole kuus. Maakohus põhjendas PKS § 101 järgi arvutatud miinimumist väiksema elatise väljamõistmist PKS § 102 lg 2 alusel hagejal tuvastatud osalise töövõimega ja teise alaealise lapse olemasoluga, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui kostja.
7 (11)
2-22-10188
11.Kostja palub apellatsioonkaebuses mõista hagejalt alates 1. jaanuarist 2024 kostja kasuks välja PKS § 101 järgi arvutatud suuruses elatis, arvestades järgmisi elatise suuruse arvutamise aluseks olevaid asjaolusid: -
kostja ema saab kostja eest lapsetoetust (praegu 80 eurot kuus); kostja ema peres kasvab veel kaks alaealist last ning kostja ema saab lasterikka pere toetust (praegu 450 eurot kuus); kostja on peres kasvavast teisest alaealisest lapsest alla kolme aasta noorem, mistõttu kostja palub elatise välja mõista 15% võrra vähendatud määras.
Eelnevat arvestades palub kostja mõista hagejalt välja elatise järgmiselt: -
-
-
ajavahemiku 1. jaanuar 2024 – 31. märts 2024 eest 189,41 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest (kostja taotluses ilmselt ekslikult märgitud „1/6 lasterikka pere toetusest“)) - 33,4245 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 222,83 × 0,15)); alates 1. aprillist 2024 212,69 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 poolest lasterikka pere toetusest) - 37,533 eurot (15% saadud elatise summast, s.o 250,22 × 0,15)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt PKS § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata hageja osalisele töövõimele ja teise lapse sünnile on hageja võimeline maksma kostjale elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas vastavalt apellatsioonkaebuses taotletule. Maakohus on põhjendamatult vähendanud kostjale alates 1. jaanuarist 2024 makstavat elatist alla selle summa.
12.1.Kolleegium selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
2.lõikest tuleneb, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest 8 (11)
2-22-10188 väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p-d 14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Elatise vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et hageja on töötu. Riigikohus on selgitanud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsust siviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (nt Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Elatisevaidluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14 ja seal viidatud lahendid).
12.2.Asja materjalidest nähtuvalt ei välista hageja tervislik seisund tal töötamist ja sissetuleku teenimist.
12.2.1.Oma osalise töövõime tõendamiseks on hageja esitanud Eesti Töötukassa 7. märtsi 2022. a otsuse, millest nähtuvalt on tal osaline töövõime ja talle on määratud töövõimetoetus
4.märtsist 2022 kuni 2. oktoobrini 2025 (I kd, tl-d 2–3). Hageja ei ole esitanud kohtule töövõimetoetuse määramise otsuses viidatud ja selle aluseks olevat otsust oma töövõime hindamise kohta, kust võiks nähtuda hageja töövõime osalise kaotuse põhjused ja tema töövõime täpne ulatus. Arvestades, et hageja töövõime on osaline, on tal järelikult alles oleva töövõime ulatuses võimalik teha tööd ja teenida sissetulekut. Maakohus tuvastas, et ajavahemikul 14. jaanuar 2023 kuni 15. märts 2024 kandis hageja karistust kinnipidamisasutuses, kuid muid otseseid takistusi tööl käimisele maakohus ei tuvastanud.
12.2.2.Hageja esitatud Eesti Töötukassa 8. juuni 2022. a nõustamiskohtumise tulemusel koostatud tegevuskavast nähtub, et hageja on omandanud kutsehariduse ehituse erialal ja tal on diplom raietöölise erialal. Hagejal on töökogemus raietöölisena, järkajana, ehituse abitöölisena, pakkijana ja tõstukijuhina, samuti ettevõtluskogemus metsanduse valdkonnas (raietöö). Astma tõttu ei saa hageja töötada tolmuses keskkonnas, unehäirete tõttu on ebasobiv vahetustega töötamine ning vaimse tervise olukorra tõttu ei sobi töötamine pingelises keskkonnas. Tegevuskavast nähtuvalt otsib hageja aktiivselt tööd ja kandideerib sobivatele tööpakkumistele, tema esmane valik oleks töötamine metsanduses raietöölisena (I kd, tl 4). Seega kinnitab ka Eesti Töötukassa 8. juuni 2022. a tegevuskava, et hagejal on võimalik teha töid, mis arvestavad tema tervise eripäradega.
12.2.3.Hageja ise selgitas maakohtus 6. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil, et tema osalise töövõimetuse aluseks olev tervislik probleem on seotud ärevushäiretega, mis on tal juba 10 aastat. Samas märkis hageja, et ärevushäire töölkäimist ei takista, hagejale on määratud ravi ja ta peab võtma ravimeid. Lisaks on hagejal lapsest saadik astma, mistõttu ta ei saa kõiki töid 9 (11)
2-22-10188 teha. Hageja on teinud 13 aastat raietöid ja neid on ta saanud teha. Hageja teeb metsas valgustusraiet ja istutamist ning kõike muud, mis metsandust puudutab. Enda sõnul teeb hageja seda juhutöödena, tema sissetulekud on olnud miinimumpalgast kuni 1000 euroni kuus. Samas ei ole hageja 13 aasta jooksul pidevalt tööd teinud, vaid on olnud perioode, kus ta on olnud pool aastat töötu (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:07:42). Seega on hageja ise menetluses kinnitanud, et vaatamata ärevushäiretele ja astmale on tal võimalik teha nt metsatöid, mida ta on 13 aastat ka teinud, ja teenida vähemalt miinimumpalga suurust sissetulekut.
12.2.4.Eelnevat arvestades saab asjas esitatust, sh hageja avaldatust järeldada, et vaatamata osalisele töövõimele on hagejal võimalik töötada nt metsatöödel ja teenida vähemalt miinimumpalka. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks tööd otsinud, kuid poleks seda endast sõltumatutel asjaoludel leidnud.
12.3.Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Sellest isikule netosummana välja makstav osa on palgakalkulaatori (https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) arvutuse kohaselt 763,18 eurot. Töötukassa veebilehel avaldatud andmete põhjal oli töövõimetoetus osalise töövõime korral ajavahemikul 1. jaanuar 2024 – 31. märts 2024 10,602 eurot päevas, s.o 30-päevase kuu korral 318,06 eurot kuus, ning alates 1. aprillist 2024 on see 11,7249 eurot päevas, s.o 30päevase kuu korral 351,75 eurot kuus. Seega oli hageja ajavahemikul 1. jaanuar 2024 – 31. märts 2024 suuteline teenima sissetulekut vähemalt 1081,24 eurot kuus (763,18 + 318,06). Alates 1. aprillist 2024 on hageja olnud suuteline teenima sissetulekut vähemalt 1114,93 eurot kuus (763,18 + 351,75).
12.4.Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja võimalusi sissetulekut saada, ei ole kostja taotletava elatise suurus ülemäärane ning hagejale jääv summa on tema minimaalsete vajaduste rahuldamiseks piisav. Samuti ei jää hageja teine laps kostjale makstava elatise tõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja.
12.4.1.Hageja
XX.XX.XXXX
sündinud lapsel on elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) arvutuse kohaselt õigus elatisele, mille suurus oli 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 maksimaalselt 260,33 eurot ja alates 1. aprillist 2024 maksimaalselt 287,72 eurot (arvestamata mis tahes elatise vähendamise aluseks olevate asjaoludega peale poole lapsetoetusest). Seega tuleks apellatsioonkaebuses taotletud elatise suuruse puhul hagejal maksta oma kahele lapsele elatist ajavahemiku 1. jaanuar 2024 – 31. märts 2024 eest maksimaalselt 449,74 eurot kuus (189,41 + 260,33) ja alates 1. aprillist 2024 maksimaalselt 500,41 eurot kuus (212,69 + 287,72).
12.4.2.Hageja enda vajaduste osas on siinsel juhul põhjendatud lähtuda minimaalsete vajaduste suurusest, kuna ka kostja taotleb elatist lähtuvalt oma minimaalsetest vajadustest, s.o miinimumsummas. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2023. aastal 338,23 eurot (2024. a andmeid veel ei ole).
12.4.3.Kostjale ja hageja XX.XX.XXXX sündinud lapsele (maksimaalselt) makstava elatise osakaal hageja võimalikust sissetulekust ja hagejale endale kasutada jääv summa on alates 1. jaanuarist 2024 järgmine:
10 (11)
2-22-10188 -
1.jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 vastavalt u 41,6% (449,74 ÷ 1081,24) ja 631,50 eurot (1081,24 - 449,74); alates 1. aprillist 2024 u 44,9% (500,41 ÷ 1114,93) ja 614,52 eurot (1114,93 - 500,41).
12.4.4.Seega kuluks sissetulekust, mida hagejal on võimalik saada, mõlema lapse ülalpidamiseks alla poole ja hagejale pärast elatise tasumist alles jääv summa ületaks oluliselt arvestuslikku elatusmiinimumi, isegi kui eeldada selle mõningast tõusu 2024. aastal. Kolleegiumi hinnangul oleks hageja sissetulek sel viisil jaotatud proportsionaalselt tema ja laste minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ning hagejale kui kohustatud vanemale oleks tagatud elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lastega kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2, arvestades ka laste emade panust laste ülalpidamisse. Samuti oleks tagatud, et hageja teine laps ei osutu kostjale makstava elatise tõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja.
12.5.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vaatamata osalisele töövõimele ja teise lapse sünnile on hageja võimeline maksma kostjale elatist PKS § 101 järgi arvutatud määras vastavalt kostja apellatsioonkaebuses taotletule ning hageja osaline töövõime ja teise lapse sünd ning nende mõju hageja sissetulekule ei õigusta kostjale makstava elatise vähendamist PKS § 102 järgi.
13.Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus vähendas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alates 1. jaanuarist 2024 alla PKS § 101 järgi arvutatud miinimummäära. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja mõista hagejalt alates 1. jaanuarist 2024 kostja kasuks välja elatis PKS § 101 järgi arvutatud miinimummääras vastavalt apellatsioonkaebuses taotletule, sh võttes aluseks apellatsioonkaebuses esile toodud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 3 tuleb ringkonnakohtul jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud, samuti apellatsioonimenetluse kulud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
15.Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust.
16.Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.