lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-9797/12

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-9797/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
900
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-9797

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

H. S. hagi U. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

2.septembril 2024.a. ja 15. oktoobril 2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Helja S. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja:

U. S. (ik XXX, elukoht: XXX e-post: XXX)

oktoober 2024.a, Jõhvi

RESOLUTSIOON

Rahuldada H. S. hagi U. S. vastu abielu lahutamise nõudes.

2.Lahutada H. S. ja U. S. abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Kohtla-Järve perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 388.

Jätta H. S.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „S.“.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5.Jõustunud tegemiseks.

kohtuotsus

saata Jõhvi Vallavalitsusele

perekonnaseisutoimingute

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.H. S. esitas 26.06.2024.a. Viru Maakohtule hagi U. S. vastu abielu lahutamise nõudes. H. S. märgib hagiavalduses, et poolte kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja elavad ühes elumajas, kuid perekonnana ei elata pikemat aega. Poolte vahel on pidevad riiud, perekondlikud suhted on pöördumatult lõppenud ning perekonna säilitamine ei ole võimalik. Hagejal puudub soov jätkata abielulisi suhteid kostjaga ning ei pea seda ka võimalikuks. Pooltel ühiseid alaealisi lapsi ei ole. Kostja kuritarvitab alkoholiga ja on vägivaldne.
2.Kohtuistungil 2. septembril 2024.a. selgitas hageja, et poolte abielusuhted lõppesid aasta alguses Samas kostjapoolne alkoholi tarvitamine ja vaimne vägivald hageja suhtes (sõimamine, alandamine) on kestnud viimased kolm aastat. Kostja alkoholiprobleemi ei tunnista. Pooled elavad ühes majas (kaks kuud elas hageja tütre juures), kommunaalteenuste eest tasuvad mõlemad pooleks, poes käivad mõlemad, ning süüa tehakse ühiselt. Hageja leppimise võimalust ei näe ning abielu jätkata ei soovi.
3.Kohtuistungil 15. oktoobril 2024.a. jäi H. S. abielu lahutamise nõude juurde. Pooleteise kuuline leppimisaeg midagi ei muutnud. Abikaasad omavahel abielu säilitamise võimalust arutanud ei ole ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada. Hageja on veendunud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja märkis, et abielu on kestnud 36 aastat, lapsed on suureks kasvatatud ning hageja ei pea seda olukorda (vaimset vägivalda, pidevaid konflikte) taluma.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.U. S. märkis 10. juulil 2024.a. hagiavaldusele esitatud vastuses, et tunnistab hagi ning vastuväiteid ei ole.
5.Kohtuistungil 2. septembril 2024.a. kohtuistungil kinnitas U. S., et aeg-ajalt tarvitab alkoholi, kuid teeb seda ulatuses nagu 90% eesti inimestest. Probleemi ei ole. Võtab nädalas paar korda Longerot või õlut, vahest kolm purki, vahest viis, tuleb ette ka seda, et võtab kanget alkoholi. Leiab, et kelleltki luba küsima ei pea, kas võtta 100 gr või mitte. Töö tõttu peab iga päev autoga sõitma, seega ei saa alkoholi tarvitamine olla probleemiks nagu hageja väidab. Kostja märkis, et tülid tekivad abikaasade vahel ka väikestest asjadest. Abielu lahutamise nõudega nõus ei ole, aga ei saa sinna midagi teha. Kui naine tahab lahutada, siis tuleb lahutada. On üritanud naisega sel teemal rääkida, aga kui naine leiab, et ainus süüdlane on mees, siis pole midagi teha.
6.Kohtuistungil 15. oktoobril märkis U. S., et abikaasad omavahel ei räägi. Naine dikteerib mida mees, aga nii ei saa. Hageja ütleb, et kostja kogu aeg joob ja karjub, aga abikaasad tegelikult ei räägigi eriti. Väidetavalt soovib H. S. lahutust, kuna mees ei tee nii nagu tema tahab. Ei saa nii olla, et üks inimene saab dikteerida teise inimese igat käitumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8.H. S. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. U. S. väitel ei soovi ta abielu lahutada, aga ei saa midagi teha kui naine soovib lahutada. Kohus andis 2. septembril pooltele poolteist kuud aega leppimiseks / järelemõtlemiseks. Hageja oma seisukohta ei muutnud, jäi abielu lahutamise nõude juurde. Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et pooled elavad küll ühes majas, kuid eriti ei räägi, suhetes midagi muutunud ei ole. Naine peab ainsaks probleemiks meest, mees probleeme ei näe ega tunnista ja ei ole nõus midagi endas muutma leides, et keegi ei saa talle ette dikteerida kuidas elama peab.
9.Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike, kuid kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel. Kohtu antud poolteisekuuline aeg järelemõtlemiseks / leppimiseks olukorda muudatusi ei toonud. Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Ühe poole soov ei ole selleks piisav kui teine pool välistab abielu taastamise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

11.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium