1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuli 2024. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-24-7871 tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada A.A. määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja) esitas 17. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi D.Z. (kostja) vastu alates 1. juunist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 285 eurot kalendrikuus väljamõistmiseks ja 2885 eurot tagasiulatuva ajaperioodi eest. Hageja elab pärast vanemate kooselu lõppemist ema juures. Kostja ei ole hageja ülalpidamist piisaval määral toetanud. Hageja märkis, et ta pöördus
14.aprillil 2024 kohtusse avaldusega maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks (tsiviilasi nr 2-24114162). Kohus lõpetas 29. aprillil 2024 menetluse, sest pooled olid allkirjastanud kohtuvälise kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hiljemalt 30. aprillil tasuma elatist 300 eurot, kuid kostja ei teinud seda. Kostja vastas hageja järelepärimisele, et ta ei kavatsegi sõlmitud
kokkulepet täita. Hageja soovis maksekäsu kiirmenetluses kompromissi kinnitamist kohtu poolt, eesmärgiga saada täitedokument. Kohus lõpetas menetluse hagist loobumisega. Hagiavaldus on kohtule esitatud lapse huvide kaitsmiseks.
2.Maakohus võttis hageja hagi menetlusse 4. juuni 2024. a määrusega.
3.Kostja vastuse kohaselt on 6. juuni 2024. a seisuga hagejale sõlmitud kokkuleppe kohaselt 500 eurot tasutud ja sellega on kostja kokkulepet 100% täitnud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus lõpetas 18. juuli 2024. a määrusega tsiviilasjas menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Määruse kohaselt nähtub esitatud asjaoludest, et poolte vahel on maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-24-114162 sõlmitud kokkulepe elatise tasumiseks hagejale. Kokkuleppe kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt 200 eurot. Hiljemalt 30. aprillil 2024 tuli kostjal tasuda hagejale 300 eurot (200+100). Maakohus leidis, et hagi on seega võetud valesti menetlusse. Olukorras, kus hageja vanemad on sõlminud hagejale ülalpidamise andmiseks elatise maksmiseks kokkuleppe perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 tähenduses (allkirjastatud D.Z. poolt 25. aprillil 2024 ning K.Õ.a poolt 26. aprillil 2024) ja hagiavaldus elatise saamiseks on esitatud kohtule 17. mail 2024 (ehk väga lühikese aja jooksul kokkuleppe allkirjastamisest), tuleb hinnata, kas tegemist on samade poolte vaidlusega samal alusel sama hagieseme üle, milles on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kui esineb kirjeldatud olukord, siis on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 nimetatud alusega menetluse lõpetamiseks otsust tegemata. Maakohus tõi välja, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mis esitati Pärnu Maakohtule
14.aprillil 2024, ei ole hageja nõudnud küll elatist tagasiulatuvalt, elatisenõue on esitatud alates
14.aprillist 2024. Pooled on sõlminud selles asjas kokkuleppe, mille alusel on Pärnu Maakohus
29.aprilli 2024. a määrusega lõpetanud asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel ehk põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Kohtu määruses on kirjas lõik, mille kohaselt esitasid K.Õ. (hageja ema) ja kostja 26. aprillil 2024 kohtule kokkuleppe, mille punkt 4 kohaselt hageja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, esitama tsiviilasjas nr 2-24-114162 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse maksekäsu kiirmenetluse avaldusest loobumiseks seoses kohtuvälise kokkuleppe saavutamisega. Hageja ema on 26. aprillil 2024. a koos allkirjastatud kokkuleppega esitanud kohtule avalduse, milles palub lõpetada asjas menetlus. Maakohus järeldas, et hageja ja kostja on vaidluse elatise nõudes juba läbinud ning sõlminud selle lahendamiseks kokkuleppe. Avaldaja on palunud lõpetada selles asjas (s.o tsiviilasjas nr 2-24-114162) menetlus. Maakohus kontrollis viidatud tsiviilasjas sõlmitud kokkulepet ja selle sisu maksekäsu kiirmenetluse materjalide hulgas ning konstateeris, et tegemist ongi samale lapsele (s.o hagejale) elatise nõudega. Sõlmitud ja kohtule esitatud kokkulepe on käsitatav TsMS § 430 tähenduses kompromissina ning see on täidetav. Käesoleva asja materjalist nähtuvalt on kostja vähemalt osaliselt täitnud kokkulepet. TsMS § 432 sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohtunikuabi on maksekäsu kiirmenetluses 7. mail 2024 hageja emale saadetud kirjas selgitanud, et asja uuesti läbivaatamine saab toimuda ainult määruse vaidlustamise kaudu ning
kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et Pärnu Maakohtu
29.aprilli 2024. a määrust oleks vaidlustatud. Seega on Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2024. a määrus jõustunud. Maakohus leidis, et kuivõrd käesolevas asjas menetluses olevas elatise nõudes on juba olemas jõustunud kohtulahend, siis tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas otsust tegemata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 18. juuli 2024. a määruse tühistamist. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja hagi kostja vastu elatise nõudes ja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasjas nr 2-24-114162 lõpetas kohus menetluse lahendit tegemata, hagist loobumise alusel. Kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise korral oleks hageja saanud kohtulahendi, milline oleks olnud kasutatav täitedokumendina. Hagiavalduse esitamisel maakohtule muutis hageja elatise nõude suurust (kokkuleppes oli 200 eurot, hagis 285 eurot), lisaks tagasiulatuva elatise nõue, mida maksekäsu kiirmenetluses esitada ei saanud. Seega oli oluliselt muutunud hagi ese (elatise nõude suurus), tegemist ei ole enam sama hagi esemega, tegemist võib olla elatise suurendamise nõudega. Maakohus asus seisukohale, et sõlmitud ja kohtule esitatud kokkulepe on käsitatav TsMS § 430 tähenduses kompromissina ning Pärnu Maakohtu määrus on täidetav. Kui hageja esitas Pärnu Maakohtu määruse alusel täitmisavalduse kohtutäitur Ivi Kalmetile, sai ta temalt järgmise vastuse: „Täitedokumendiks ei saa olla võlgniku allkirjastatud kokkulepe vaid kohtumäärus. Kohtumääruses ei ole kirjas kokkuleppe sisu, millises summas tuleb elatist maksta. Täitemenetlust ei alustata.“
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kostja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada, sest pooled on kokkuleppe juba allkirjastanud ja saavutanud, selle on kinnitanud ka kohus.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus lõpetas põhjendamatult tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
10.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-24-114162 maksekäsu kiirmenetluse osakonnale esitatud kokkulepe on käsitatav puudustega kompromissina TsMS § 430 tähenduses. Esitatud kompromiss ei ole käesoleval hetkel täidetav. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel esitas hageja 26. aprillil 2024 tsiviilasjas nr 2-24-114162 avalduse kinnitada võimalusel poolte vahel sõlmitud kokkulepe (viide lisale 1) ja lõpetada asjas menetlus. Lisaks 1 oli elatise kokkulepe. KIS andmetel on see allkirjastatud vaid kostja poolt. Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse osakond lõpetas tsiviilasjas nr 2-24-114162 menetluse 29. aprilli 2024. a määrusega hageja avalduse alusel. Määruse põhjenduses on kirjas järgmine: „26. aprillil 2024 esitasid K.Õ. ja D. Z. kohtule kokkuleppe, mille punkt 4 kohaselt A.A. kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, esitama tsiviilasjas nr 2-24-114162 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale avalduse maksekäsu kiirmenetluse avaldusest loobumiseks seoses kohtuvälise kokkuleppe saavutamisega.“ Hageja esitas 7. mail 2024 samas tsiviilasjas avalduse, milles palus asjas tehtud lahend uuesti üle vaadata ja võimalusel kinnitada poolte vahel sõlmitud kokkuleppes sisalduv elatise tasumise maksegraafik. Kohtunikuabi 7. mail 2024. a e-kirjas antud selgituse kohaselt oli 26. aprillil 2024 kohtule esitatud kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks allkirjastatud ainult kostja poolt, kokkuleppel puudus hageja esindaja digitaalne allkiri. Kohus ei kinnita kokkulepet, millel puudub ühe menetlusosalise allkiri. Menetlus tsiviilasjas 2-24114162 on lõpetatud 29. aprillil 2024. Asja uuesti läbivaatamine saab toimuda ainult määruse vaidlustamise kaudu. Kohtunikuabi selgitas, et kohus lõpetas menetluse kohtule esitatud kokkuleppe punkt 4 kohaselt. TsMS § 430 lg 1 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 486 lg 1 p 3 näeb ette, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Eeltoodust tuleneb, et tsiviilasjas nr 2-24-114162 esitatud kompromissi ei ole kinnitatud. Seega ei ole käesoleval hetkel elatise kokkulepe täitedokumendina täidetav. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 esimese lause kohase vanemate vahelise lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kokkuleppe sõlmimine ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause kohaselt seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
11.Ringkonnakohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse osakonna 29. aprillil 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-114162 ei ole jõustunud. KIS andmetel on hageja esitanud 7. mail 2024 tsiviilasjas nr 2-24-114162 maksekäsu osakonnale avalduse, milles palub tehtud lahend uuesti üle vaadata. Kohtunikuabi on avaldusele e-kirjaga vastanud ning selgitanud, et hagejal on õigus esitada määruskaebus või esitada uus hagi Tartu Maakohtule elatise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja 7. mai 2024. a avaldus on käsitatav määruskaebusena 29. aprilli 2024. a määruse peale, mida kohtunikuabi ei ole nõuetekohaselt menetletud. Kuna määruskaebust ei ole lahendatud, ei saa 29. aprilli 2024. a määrus olla jõustunud.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 428 lg 1 p 2 eeldus käesoleva menetluse lõpetamiseks otsust tegemata. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tagasi menetluse jätkamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa teha asjas lõpplahendit, siis rahuldab kohus määruskaebuse osaliselt.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja edasine menetlus võib sõltuda tsiviilasjas nr 2-24-114162 esitatud määruskaebuse lahendamise tulemusest. Seetõttu tuleb maakohtul teha päring nimetatud tsiviilasjas määruskaebuse menetluse seisu kohta. Kuna maksekäsu kiirmenetluses ei saanud esitada tagasiulatuva elatise nõuet, ei takista tsiviilasja nr 2-24-114162 menetlus tagasiulatuva elatise nõude menetlemist.
14.Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jätkab asja menetlust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel.
15.Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada maakohtule taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Kuna maakohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata, tuleb ringkonnakohtu hinnangul kohaldada riigilõivu suuruse määramisel riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 asemel RLS § 59 lg-t 15. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Elatise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2), seega ei tulnud hagejal ka määruskaebuselt riigilõivu tasuda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.