Mõista S M-ilt M M-i kasuks välja 1539,30 eurot tagasiulatuva elatisena ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest.
6.Mõista S M-ilt M M-i kasuks välja elatis alates 14.11.2023 kuni M M-i täisealiseks saamiseni (xxx) järgmiselt: - ajavahemiku 14.11.2023–31.12.2023 eest 185,16 eurot kuus (kokku 290,08 eurot); - ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest 193,66 eurot kuus (kokku 580,98 eurot); - ajavahemiku 01.04.2024–30.09.2024 eest 216,94 eurot kuus (kokku 1301,64 eurot);
2-23-16074 - alates 01.10.2024 igakuiselt 220,12 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 18,75 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust) x 85% (elatist vähendatakse 15%, sest laste vanusevahe, kellele kohustatud isik peab elatist maksma, on väiksem kui 3 aastat)). Selliselt arvutatud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
7.Mõista S M-ilt J M kasuks välja 1539,30 eurot tagasiulatuva elatisena ajavahemiku eest 26.02.2023–13.11.2023 eest.
8.Mõista S M-ilt J M kasuks välja igakuine elatis alates 14.11.2023 kuni J M täisealiseks saamiseni (xxx) järgmiselt: - ajavahemiku 14.11.2023–31.12.2023 eest 185,16 eurot kuus (kokku 290,08 eurot); - ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest 193,66 eurot kuus (kokku 580,98 eurot); - ajavahemiku 01.04.2024–30.09.2024 eest 216,94 eurot kuus (kokku 1301,64 eurot); - alates 01.10.2024 igakuiselt 220,12 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 18,75 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel jagatud laste arvuga, kes saavad toetust) x 85% (elatist vähendatakse 15%, sest laste vanusevahe, kellele kohustatud isik peab elatist maksma, on väiksem kui 3 aastat)). Selliselt arvutatud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohustada S M-i tasuma M M-i ja J M elatis A M pangakontole nr XXX. Kohustada S M-i tasuma igakuist elatist eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu eest ette
8.kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
10.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2(7)
2-23-16074 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M M (hageja I) ja J M (hageja II) esitasid 14.11.2023 Viru Maakohtule S V M-i (kostja) vastu hagi, milles pärast täpsustamist palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni (hageja I xxx ja hageja II xxx) perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas ning 1539,30 eurot kummagi hageja eest tagasiulatuva elatisena ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejad elavad koos emaga. Kostja nende kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Peale hagejate on hagejate emal ja kostjal veel kaks ühist alaealist last. Hageja ema sissetuleku moodustavad toetused, mis hagiavalduse esitamisel olid 1100 eurot ja hiljem 900 eurot. Hagejatele teadaolevalt saab kostja töövõimetoetust u 500 eurot kuus. Hagejad elavad üürikorteris, mille peale kulub 300 eurot. Hageja I igakuised kulud on 316 eurot, sh kulud eluasemele 26 eurot, toidule 116 eurot, transpordile 3 eurot, tervishoiule 6 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot ja lasteaiale 100 eurot. Hageja II igakuised kulud on 281 eurot, sh kulud eluasemele 26 eurot, toidule 116 eurot, transpordile 3 eurot, tervishoiule 6 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot ja lasteaiale 40 eurot.
2.Hagejate ema selgitas 20.05.2024 eelistungil, et palus kostjalt hagejatele elatise maksmist telefoni teel 2023. a juulis, kuid kostja vastas, et ei kavatse elatist maksta. Enne seda oli ta 2023. a veebruaris suhelnud kostja emaga, kes ütles, et kostjal on ükskõik.
3.Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, kuid selgitas 09.07.2024 toimunud eelistungil, et tal ei ole võimalik kummalegi hagejale nõutud summas elatist maksta. Ta on valmis maksma kummalegi hagejale elatist 108 eurot kuus. Kostja sõnul oli tema töövõime vähenenud ja talle maksti töövõimetoetust aasta aega, kuid seda ei pikendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab M M-i ja J M hagi S M-i vastu elatise väljamõistmiseks.
5.Kohus lahendab kohtuotsusega lisaks poolte nõuetele veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Hagejad on esitanud korduvalt samasisulisi tõendeid. Kohus tagastab hagejatele 21.02.2024 ja 24.02.2024 avaldustele lisatud ja korduvalt esitatud M M-i ja J M sünni tõendid (dtl 39, 40, 51, 52). Need tõendid on lisatud hagejate 19.02.2024 avaldusele.
6.PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi peavad vanemad oma alaealisi lapsi üleval pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamise kohustust raha perioodilise maksmisega (elatisena) eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (vt PKS § 100 lg-d 1 ja 2; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12).
7.Vaidlus puudub, et hagejad on kostja lapsed (vt 19.02.2024 avaldusele lisatud sünnitõendid) ning elavad emaga. Hagejate sõnul on nad elanud kostjast eraldi alates 2022. a juunist. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ei osale hagejate kasvatamises ega ülalpidamises. Seega tuleb tal hagejatele ülalpidamist anda raha perioodilise maksmisega. Vaidlus on selles, mis 3(7)
2-23-16074 ulatuses tuleb kostjal hagejatele elatist maksta ja kas seda tuleb teha tagasiulatuvalt ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest.
8.Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. PKS §-s 101 sätestatakse elatise summa, mis on eelduslikult piisav lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Ühtlasi võib eeldada, et vanemad on võimelised selle summa ulatuses lapsele ülalpidamist andma ning asjaomased ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11; 07.02.2018, 2-15-15909, p 12).
9.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). PKS § 101 lgtes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS § 101 lg 7).
10.Hagejad nõuavad elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni (hageja I xxx ja hageja II xxx) ning tagasiulatuvalt ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest.
11.Ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 oli indekseeritud baassumma 209,20 eurot, ajavahemikul 01.04.2023–31.03.2024 oli baassumma 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassumma 272,76 eurot.
12.Ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 oli 3% riigi keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, 01.04.2023–31.03.2024 oli nimetatud summa 50,55 eurot ning alates 01.04.2024 on see 54,96 eurot.
13.Hagejate eest saab lapsetoetust nende ema K M. Kostjal ja K M-il on peale hagejate veel kaks ühist alaealist last: V M (sünd. xxx, 8-aastane) ja A M (sünd. xxx, 4-aastane). Lisaks elab koos hagejatega alaealine laps K M laps varasemast suhtest – A K (sünd. xxx, 13-aastane). Kohus tuvastas lisaks, et hagejate emal sündis xxx veel üks laps K B. Kohus võtab hagejate ema rahvastikuregistri väljavõtte asja materjalide juurde. Kohus ei uuenda seejuures tsiviilasja menetlust, sest 09.07.2024 eelistungil, kus osales ka kostja, oli hagejate ema arusaadavalt rase. Elatise miinimumsumma muutumine tulenevalt lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest ühe lapse kohta ei saa tulla pooltele üllatuslikult. Lapsetoetus nii M M-ile kui J M-ile on 100 eurot. K M-ile laekub ka lasterikka pere toetus, mis 2023. a oli 650 eurot ja 2024. a 450 eurot.
14.Hagejad ei viibi kostja juures, mistõttu ei tule elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada. 4(7)
2-23-16074
15.Küll tuleb elatise summat vähendada 15% võrra põhjusel, et kostjal tuleb elatist tasuda sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.
16.Arvestades PKS § 101 lg-tes 1–7 sätestatud komponente, on Justiitsministeeriumi veebilehel kättesaadava elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ arvutatud elatise miinimumsumma hagejate puhul järgmine: ajavahemikul 14.11.2023–31.12.2023 igakuiselt 185,16 eurot, s.o kokku 290,08 eurot kummagi hageja kohta (104,92 (november 17 päeva) + 185,16 (detsember)); ajavahemikul 01.01.2023–31.03.2024 igakuiselt 193,66 eurot, s.o kokku 580,98 eurot kummagi hageja kohta (3 x 193,66); alates 01.04.2024–30.09.2024 igakuiselt 216,94 eurot, s.o kokku 1301,64 eurot kummagi hageja kohta (6 x 216,94); alates 01.10.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiselt 220,12 eurot [(272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 18,75 eurot (lasterikka pere toetus jagatud kahega ja seejärel jagatud toetust saavate laste arvuga 225 : 2 : 6)) x 85% (elatist vähendatakse 15%, sest laste vanusevahe, kellele kostja peab elatist maksma, on väiksem kui 3 aastat)]. Selliselt arvutatud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
17.Kostja sõnul ei ole tal võimalik hagejate nõutud ulatuses elatist maksta. Ta on valmis maksma hagejatele elatist 108 eurot kuus. Tal oli osaline töövõime, kuid seda ei pikendatud. Kostja seletustest võib järeldada, et ta soovib elatise vähendamist alla miinimummäära.
18.Tulenevalt PKS § 102 lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimumsumma. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtupraktika järgi võib elatise vähendamise aluseks olla ka kohustatud vanema varanduslik seisund ja lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seejuures tuleb silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk. Vanema varaline seisund võib anda aluse mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid kohtul tuleb kaaluda lapse ja vanema õigustatud huvisid (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p-d 10, 12, 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Vanemate varaline seisund tuleb kindlaks teha võimalikult täpselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane sellest põhjusel, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Kohus arvestab vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte seda, et tal sissetulekut ei ole või see on liiga väike. Eelnevast ei tulene siiski, et nelja lapse vanem peaks teenima lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe alampalga suurust töötasu (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018, 2-16-2343, p 13, 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17).
19.Hageja emal oli kuni 18.09.2024 viis alaealist last ja alates 19.09.2024 kuus alaealist last. Pangakonto väljavõtte järgi moodustavad tema sissetuleku peretoetused, mis on 2024. a olnud 929,18 eurot (910 + 19,18), ja elatisabi 200 eurot kuus. Lisaks laekub talle A K elatis 5(7)
2-23-16074 262 eurot kuus (dtl 108–121). Ebaregulaarselt toetab teda pangakonto väljavõtte järgi ka ema. Hagejate emal puudub registervara või muu vara (dtl 163, 164). Ta ei tööta, pole töötuna arvele võetud ega ole seotud äriühingutega (dtl 106, 165). Hagejad elavad koos perega üürikorteris, mille üürile kulub hagejate ema sõnul kuus 300 eurot.
20.Kostjal on neli alaealist last, sh hagejad. Kostjal ei ole regulaarset sissetulekut. MTA teatisest nähtuvalt töötas kostja ajavahemikul 01.07.2023–30.06.2024 juulist kuni septembrini. Seejuures oli tema sissetulek sel ajavahemikul kokku 2048,49 eurot (dtl 128). Töötukassa vastuse järgi sai kostja töövõimetoetust ajavahemikul 10.01.2023–31.03.2024 keskmiselt 279,24 eurot ja 01.04.2023–09.01.2024 keskmiselt 318,06 eurot kuus. Kostjal on väärtpaberikonto ja kogumishoius, kuid seal vahendid puuduvad (dtl 138). AS S P pangakonto väljavõttest (dtl 139–142) võib järeldada, et pangakontole tehakse väikses mahus sularaha sissemakseid. Pangakontoga on seotud inkassonõue 31 718,29 eurot. S AS pangakonto jääk on 15.07.2024 seisuga 46,62 eurot. Kostjale kuuluvad sõiduautod Audi A4 reg-nr xxx ja Volkswagen Golf regnr xxx (dtl 166–167), kuid nendele on seatud käsutamise keelumärked. Muud registervara kostjal ei ole (dtl 168). Kostja ei ole töötuna arvele võetud ega seotud äriühingutega (dtl 106, 169).
21.Kohtu hinnangul on kostjal võimalik teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks sissetulekut ning ta ei ole teinud kõike endast olenevat, et endale ja lastele piisav ülalpidamine tagada. Kostjal on veel alaealisi lapsi peale hagejate, kuid kogutud andmetest võib järeldada, et kostja ei anna ülalpidamist ühelegi lapsele. Kostjal oli küll osaline töövõime, kuid ta ei ole väitnud ega põhjendanud, et osaline töövõime takistab tal töötamist. Üksiti on ta töötanud ajal, mil tal oli osaline töövõime, s.o 2023. a juulist kuni septembrini. Töötukassa vastuse järgi maksti kostjale töövõimetoetust ajavahemikul 10.01.2023–09.01.2024. Kohus ei saa otsust rajada oletustele või esitada vastuväiteid kostja eest (TsMS § 436). Kohus tegi kostjale ka 17.09.2024. a määruses ettepaneku selgitada osalise töövõimega seotud asjaolusid. Kostja seda ei teinud. Arvestades, et kostja töötas 2023. a suvel, võib järeldada, et tal oli ka osalise töövõime korral võimalik töötada. Arvestades kostja töötamise ajalugu ja saadud töötasu suurust, ei pea kohus kostja võimalusi teenida kõrget sissetulekut suureks. Samas võib tema võimalusi sissetulekut saada pidada võrreldavaks hagejate ema sissetulekuga. Kui kostja töötas 2023. a juulist septembrini ja sai samal ajal töövõimetoetust, oli tema sissetulek kuus ligikaudu 1000 eurot. Kostja on ka maininud, et ta võib maksta elatist 108 eurot kuus, mis arvestades ametliku sissetuleku puudumist, võib osutada, et tal siiski on mingisugused sissetulekud. Ka nähtuvad pangakonto väljavõttest üksikud sularahasissemaksed. Arvestada tuleb sedagi, et vanemad osalevad eelduslikult ülalpidamises võrdselt ning ülalpidamise ulatus määratakse õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes ning laste vajadused sõltuvad vanemate võimalustest (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Hagejad on hagiavalduses välja toonud, et nende vajadused ühes kuus on hageja I puhul 316 eurot ja hageja II puhul 281 eurot. Kostja ei ole vajaduste ulatust kahtluse alla seadnud. Vajadused ühes kuus olid hagi esitamise ajal enam-vähem võrreldavad elatise miinimumsummaga. Kohtu hinnangul võib hagejate ema sissetulekutest järeldada, et ka hagejate ema tagab neile u selles ulatuses ülalpidamise. Seega ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumsumma. Kostjalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva suurusena alates hagi esitamisest. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja 6(7)
2-23-16074 lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
22.Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest. Arvestades PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimumsummat, on tagasiulatuva elatise nõue kummagi hageja eest 1539,30 eurot (147,17 (märts) + 7 x 185,16 (aprill–oktoober) + 15,77 (veebruar 3 päeva) + 80,24 (november 13 päeva) = 1539,30). 23. PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et õigustatud isikud on kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab sellega arvestada nõude ulatuse määramisel vanemate varandusliku seisundi ja laste vajaduste kõrval(vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20).
24.Kostja ei ole elatist hagejatele maksnud ning kohus leidis, et kostja majanduslik olukord võimaldas tal ülalpidamiskohustust täita. Hagejate ema sõnul palus ta kostjal 2023. a juulis hagejatele elatist maksta, kuid viimane keeldus sellest. Kostja ei ole sellele faktilisele väitele vastu vaielnud. Seetõttu tuleb kostjalt elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt hagejate taotletud ulatuses.
25.Kohus määrab hagejate taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda A M pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette 8. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
26.Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejatele elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
27.Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.
28.Kohus märkis 29.02.2024. a määruses hagihinnaks kummagi hageja kohta 2342,97 eurot. Kohus muudab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda. Pärast tsiviilasja menetlusse võtmist täpsustus elatise nõude suurus. Tsiviilasja hind on kummagi hageja kohta 1850,84 eurot (185,16 +193,66 x 3 + 5 x 216,94 = 1850,84).
29.Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.