lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-8511/10

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8511/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
972
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-8511

Otsuse avalikult tegemise aeg

teatavaks 10. oktoober 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

5178,96

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hagejad: A (ik xxxxxxxxxxxx) B (ik xxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: X (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin, e-post: xxx Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Y`ilt A kasuks alates 30.05.2024 kuni A täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Välja mõista Y B kasuks alates 30.05.2024 kuni B täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot)mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõistetud elatis tuleb X arvelduskontole, selgitusega „elatis“. Menetluskulud
5.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt 2022 vanemate kooselu purunes, nad lahutasid abielu ja lapsed jäid elama emaga. Alates august 2023 kostja tasub elatise igale lapsele 200 eurot kuus, kokku on 400 eurot. Antud raha hagejate ülalpidamiseks ei jätku. Laste ema on hoolduspuhkusel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja saab igakuiselt ainult sotsiaaltoetust 160 (lastetoetus kahele lapsele) eurot. Kohtla-Järve Linnavalitsus toetab toimetulekutoetusega keskmiselt on 250 eurot kuus. Muud sissetulekud puuduvad. Kostja peab maksma hagejatele elatise alates hagi esitamisest summas 287,72 eurot kuus ühele lapsele ja kahele kokku 575,44 eurot (287,72 x2), kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 3-5 sätestatud määr, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad välja mõista nende kasuks igakuine elatise summas 287,72 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 3-5 sätestatud määr, alates hagi kohtusse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja väitel hagejad temast ei põlvne. Kostja sissetulek on ca 950 euro kuus ja kostja tasub kokku 400 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist nõutavas määras. Kostja leiab, et ta vabaneb elatise tasumisest selles ulatuses, mis kahjustab tema igakuist enese tavalist ülalpidamist summas 575 eurot. Kui kohus leiab, et on vaja suurendada elatise, ei saa ta siis laenu tagastada, kostjal ei jätku raha tööle sõitmiseks, jääb ta üldse töötuks. Kostja palub elatist vähenda alla alammäära. Kui kostja täidaks ülalpidamiskohustust miinimumulatuses oma kahte lapse suhtes, siis talle ei jääks peale kõikide kulude kandmist midagi, sest tulu saamine on seotud ka kuludega (transpordikulud, sidekulud ja muud kulud). Laste ema on ühise korteri müünud, raha võttis endale ja korteri ostuks võetud laenu tagastamises ei osale.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja väitel ei ole ta võimeline elatist tasuma nõutavas ulatuses.
4.Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole. Kostja sissetulek on selleks piisav. Kostja väited tema enda ülalpidamise kahjustamisest selleks alust ei anna. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-162343 p 13).
5.Samuti ei anna elatise vähendamiseks alust kostja väited lapse ema poolt korteri müügist, raha jätmisest endale ja laenu tagastamises mitte osalemisest. Kui tegemist on vanemate ühisvara, sh. ühiste kohustustega, on kostjal võimalik nõuda ühisvara jagamist ja kahju hüvitamist, kuid vanemate varalised suhted ei mõjuta laste ülalpidamiskohustust. Kostja sissetulek (keskmiselt 950 eurot) on oluliselt suurem laste ema sissetulekust, milleks on ainult toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt (kokku 410 eurot). Äriregistrist nähtub, et kostja on kahe ettevõtte, so. XXX OÜ (xxxxxxxx) ja YYY OÜ (xxxxxxxx) ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja elab lastest eraldi, millest tulenevalt ei tegele lastega igapäevaselt ja on tal avaram võimalus töötada, sissetulekut teenida ja suurendada.
6.Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada, st. mõlema hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 10.01.2024 kuni laste täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud minimaalses määras ja muutuva suurusena. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium