(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) Maris Kuurberg ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-123345
Kohtuasi
XX hagi YY vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Menetluse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja AA (e-post [email protected]) ja lepinguline esindaja Monika Sulg (e-post [email protected]) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): YY (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja XX (edaspidi hageja/vastustaja) ja kostja YY (edaspidi kostja/apellant) vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled lepivad kokku, et apellandi elatisvõlgnevus vastustaja ees eelmiste perioodide eest moodustab kokku 6500 eurot. Apellant kohustub tasuma vastustajale eelmiste perioodide elatisvõlgnevuse maksegraafiku alusel, igakuise makse suurus kuni võlgnevuse tasumiseni on 70 eurot kuni võlgnevuse kustutamiseni.
Alates Kompromisslepingu sõlmimisest ja selle kohtu poolt kinnitamisest hakkab apellant tasuma vastustajale igakuist elatist 287,72 (kakssada kaheksakümmend seitse koma seitsekümmend kaks) eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.
2-21-123345
aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust kuni vastustaja täisealiseks saamiseni, so kuni 20.11.2033.
1.3.Kui apellant ei tasu kokkulepitud käesoleva kokkuleppe punktis 1.1. elatise võlgnevust või punktis 1.2 kokkulepitud elatist vähemalt 1 kuu, muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks;
1.4.Alates kompromisslepingu sõlmimisest tasub apellant lapse igakuist elatist ja elatise võlgnevust iga kuu 18-ks kuupäevaks vastustaja arveldusarvele EExxxxxxxxxx AA;
1.5.Käesolev kompromissleping lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 221-123345 esemeks oleva nõude. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes elatisega seoses mistahes nõuded ja pretensioonid, välja arvatud need, mis puudutavad Kompromisslepingu täitmist.
1.6.Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-21-123345 kantud menetluskulud (sh võimalikud kohtueelsed õigusabikulud) jäävad poolte enda kanda.
1.7.Käesolev Kompromissleping jõustub selle allkirjastamise hetkest, tingimusel, et selle kinnitab kohus vastava kohtumäärusega. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024 otsus ja Harju Maakohtu 30.04.2024 otsus. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-123345 menetlus. Jätta kompromissi sõlmimisega seotud hageja ja kostja menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses nende endi kanda. Jätta rahuldamata XX ja YY taotlus vabastada YY menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse seitsme (7) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX esitas 01.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult YY 292,00 euro elatise saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.08.2021 võlgnikule makseettepaneku. YY esitas makseeettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 09.11.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis XX nõude YY vastu 292,00 euro elatise saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.XX (hageja) esitas 12.11.2021 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, mida täiendas 20.12.2021 ja milles palus kostjalt välja mõista: (1) elatisevõlgnevuse perioodi 01.08.2021 11.11.2021 eest summas 983,07 eurot; (2) igakuise elatise alates 12.11.2021-31.12.2021
2-21-123345 summas 292 eurot kuus ja alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvestatavas muutuvas summas. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ei ela hagejaga koos ega täida hageja ülalpidamiskohustust juba alates 2018. aastast. Hagejal on keskmine puue, tema igakuised vajadused kokku on 723 eurot (sh eluase 215 eurot, toit 250 eurot, transport 35 eurot, sidekulu 8,33 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieen 37,67 eurot, kulud seoses kooliga 72 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, meelelahutus 25 eurot).
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja toetas lapse ülalpidamist kuni 2018. aastani igakuiselt 100 euroga, kuid 2018.a. septembris palus hageja seaduslik esindaja lapsele toetuse saatmise lõpetada. Hageja seaduslik esindaja takistab kostjal hagejaga suhtlemist. Kostja majanduslik olukord ei võimalda hageja soovitud summas elatist maksta. Kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last, kellega kostja elab koos ning kelle ülalpidamiskulusid kostja vahetult kannab. Kostja ei ole võimeline tasuma hagejale enam kui 140-150 eurot kuus.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 30.04.2024 otsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 01.08.2021-11.11.2021 eest 983,07 eurot, elatisevõlgnevuse perioodi 12.11.2021 - 30.04.2024 eest 7138,48 eurot, alates 01.05.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 20.11.2033, igakuise elatise 287,72 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust. Väljamõistetud igakuine elatisemakse tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks XX arveldusarvele nr EExxxxxxx selgitusega „elatis“. Poolte menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Eesti Vabariigil tekkinud menetluskulud jättis kohus YY kanda. Vastavate kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 179 lg 1).
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule, alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Ringkonnakohus pidas asjas istungi 05.09.2024 ning arutas pooltega korduvalt võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Kohtu pakutud tingimused kompromissiks olid: Alates oktoobrist on makstava summa suurus kokku, st elatis ja elatise võlgnevus 357,72 eurot, kohtuotsuse resolutsioon elatise suuruse muutumiseks jääb samaks, resolutsiooni muudetakse selliselt, et elatist makstakse alates oktoobrist 17. kuupäevaks. Kompromissi märgitakse, et iga
2-21-123345 kuu 17. kuupäevaks peab olema elatis ja elatise võlgnevus tasutud. Elatise võlgnevuse summa on 6500 eurot. Igakuine võlgnevuse makse on 70 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Kui jäädakse viivitusse elatise või võlgnevuse tasumisega, muutub kogu summa sissenõutavaks. Pooled kompromissini ei jõudnud.
8.Ringkonnakohus tegi asjas 04.10.2024 otsuse, millega jättis Harju Maakohtu 30.04.2024 otsuse muutmata, kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus kostja kanda.
9.04.10.2024 esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata ning selle kinnitamise korral tsiviilasjas menetluse lõpetada, kompromissi sõlmimisega seotud menetluskulud (sh võimalikud kohtueelsed õigusabikulud)) jätta poolte endi kanda. Pooled kinnitasid, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromisslepingu sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Poolte kompromiss sisaldas ka kokkulepet, et riigi õigusabi tasu jääb riigi kanda.
10.Ringkonnakohus määras pooltele tähtaja anda hiljemalt 08.10.2024 teada, kas pooled on teadlikud, et nad ei saa kokku leppida selles, et riigi õigusabi tasu jääb riigi kanda. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja andis teada, et tulenevalt kohtpraktikast, kui pooled teevad kohtuliku kompromissi, siis riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.
11.Ringkonnakohus määras pootele ka tähtaja anda hiljemalt 09.10.2024 teada elatise tasumise kohustuse lõppemise tähtaeg. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja andis teada, et kostja peab tasuma elatist kuni vastustaja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevuse tasub kostja kuni võlgnevuse kustutamiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus ja ringkonnkaohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
13.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
14.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
2-21-123345
15.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et nad on kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, teadlikud.
16.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
17.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 ja § 457 lg 1 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.
18.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad kompromissi sõlmimisega seotud hageja ja kostja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus nende endi kanda.
19.Kompromiss sisaldas ka kokkulepet, et riigi õigusabi tasu jääb riigi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul tuleb TsMS § 190 lg 5 (koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1) kohaselt kostjalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Sellest üldreeglist võimaldab kõrvale kalduda TsMS § 190 lg 7, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega käsitleb ringkonnakohus poolte eeltoodud kokkulepet nende ühise taotlusena vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, arvestades nii riigi õigusabi andmise tingimusi kui ka kompromissi sõlmimise asjaolusid. Harju Maakohus on 21.03.2024 määrusega määranud kostjale esindaja riigi arvel kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena, põhjendusel, et kostja on töövõimeline isik. Kompromiss sõlmiti pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ja kohtu poolset korduvat poolte kompromissile suunamist sarnaselt kohtu väljapakutud tingimustele. TsMS § 190 lg 7 eesmärgiks on õigusrahu saavutamine menetluskulude kokkuhoiuga, mida apellant praegusel juhul teinud ei ole. Maakohtu 21.03.2024 määrusest nähtuvalt määrab kohus osamaksete suuruse ja arvu pärast kulu ulatuse selgumist.
20.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada seitsme (7) päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates.