nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx; telefon: xxx); Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx; telefon: xxxx); Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx; e-post: xxx; telefon: xxxx).
Asja läbivaatamine
17.09.2024 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Ylt X kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest summas 780,82 eurot.
3.Mõista Ylt X kasuks välja elatis summas 185,34 eurot kuus alates 19.12.2023 kuni X täisealiseks saamiseni.
4.Määrata, et Y kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise järgneva kuu eest ette jooksva kuu 15. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus 1(11)
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elas november 2022 kuni 14 aprill 2023 kokkuleppe korras hageja isapoolse vanaema (Q) juures ja 15. aprillist alates ainult isa juures. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust alates novembrist 2022. a.
2.Hageja igakuised kulud on keskmiselt 540 eurot: Eluasemekulud: Kulutused Toidule: Kulutused transpordile: Sidekulud: Kulutused tervishoiule: Kulutused hügieenitarvetele: Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: Kulutused riietele ja jalanõudele: Muud vältimatud püsikulutused: taskuraha.
3.2023. a juulis keeldus kostja kandmast lapsetoetust hageja kontole. Hageja esindaja andis olukorrast teada Põhja Tallina sotsiaaltöötajale R.N.le, millest tulenevalt peatati toetuse maksmine ja kumbki hageja vanematest pole toetust saanud.
4.Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt 11.07.2023 kuni 18.12.2023 summas 1315.46 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras; elatis kanda C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist.
6.Faktiliselt on X ülalpidamine olnud isa korraldada sellest ajast peale kui X kostja juurest välja kolis. Kui hageja esindaja vajab finantse, siis ta hangib need.
7.Hageja vanaema (kostja poolne) maksab hageja telefoni arve, selleks annab ta kostjale raha. Sellele lisaks on Y saatnud Xle neli korda postipakke, nende sisu on olnud riideesemed, toiduained ja hügieenitarbed. Sellised kingitused ei ole mingil moel vanema poolne asendus elatise maksmiseks.
8.Eluasemekulu 140 eurot. See koosneb aasta lõikes enamasti elektrist. Elektriküttele lisanduvad kulud nagu igapäevane elektripliidi ja elektriboileri kasutus, samuti arvuti ja muud elektroonikaseadmed. Sellised kulud ei tohiks ületada 20 eurot kuus aastaringselt. Samuti lisandub kulu veele, kanalisatsioonile ja prügile. Arvan, et umbes 15 eurot kuus katab selle kulu. X toa ja maja üldiseks ümberehituseks ja sisustuseks, et katta X 2(11)
vajadused, kulub aasta lõikes kuskil 25 eurot kuus. Lisandub küttepuude kulu. Kõige odavam kuiv küttepuu maksis koos transpordiga 70 eurot kuupmeeter. Keskmiselt kulub 2,5 kuupmeetrit kuus, siis aastaks on vaja 3x2,5 kuumeetrit. See teeb 7,5x70 eurot. Aasta lõikes siin elab keskmiselt 4 inimest (koos isa ja Xga). Maamaks oli 277 eurot, üks neljandik sellest on 69.25 eurot. Kulud kokku 1779 eurot, jagatuna 12 kuu peale, on aasta keskmine 163 eurot. Kulutused toidule - piim, juust, hapukoor, või, sepik, vorst, nuudlid, hommikuhelbed, kiirtoit jne. Kokku 48 eurot nädalas ja 192 eurot kuus. Kulutused transpordile -kolm korda kuus on vaja X linna sõidutada. Kodust Koplisse või Mustamäele ja tagasi on ca25 km. Ja linnas on kütusekulu 10 l 100 km kohta, mis teeb 7,5 liitrit kütust. Liitri hinnaks arvestan 1,7 eurot, mis teeb kokku 12.75 eurot. Kord kuus kasutab X linnaväliseid bussiliine, kus edasi tagasi sõiduks on vaja 4 eurot. Samuti vähemalt kord kuus on olnud vaja linnast Boltiga koju sõita, mis keskmiselt maksab 8 eurot. Need kokku pannes saan 24 eurot kuus. Sidekulud - Xi vanaema W maksab selle eest. Selleks annab ta Yle raha, kuna number on tema nimel. Kulutused tervishoiule - plaastrid, antiseptik, salvid jms - 5 eurot. Neile lisandub psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimid, mille jaoks kulub kuus keskmiselt 15 eurot. Talveperioodil on olnud ka kulutusi köha ja nohu ravimitele, mis võib tulla isegi 10 euroni kuus (suvel päikesekreemid jms). Tavapärased Paracetamoli või Ibumetiini ravimid ja vitamiinid lisanduvad sellele. Nende hind peaks jääma 5 euro piirese. See teeb kokku 35 eurot. Kulutused hügieenitarvetele - tampoonid 5 eurot, puhastusvahendid 2 eurot kuus, šampoonid, palsamid, juuksevärvid ja muud juuste hooldusvahendid on 10 eurot kuus, WC- ja majapidamispaberi, mis tuleb kuskil 7 eurot kuus, hambapasta on 2 eurot kuus, nahahooldus, nagu seebid ja kreemid, näohooldus ja akne vastased vahendid maksavad kuus 15 eurot. Kokku 41 eurot. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks - pastakad - 15 tk 10 eurot, valgendajad 6 tk 10 eurot, vihikud/kaustikud 20 tk 15 eurot, markerid, pliiatsid, vesivärvid, guaššid - 15 eurot, kokandustund - 15 eurot, kodundustund - 10 eurot, kehaline kasvatus - 35 eurot, sisejalanõud - 15 eurot, kooli reisid, muuseumid, kino, teater ja väljasõidud - 170 eurot, klassiõhtud – 20 eurot, jõulukingid – 10 eurot. Esmaspäeviti on Xil e-tunnid, nendest võtab ta osa läbi telefoni. Telefone on tal viimase aasta jooksul olnud kolm (sest nendega kipub õnnetusi juhtuma) ja nende keskmine hind on olnud 70 eurot, st aasta lõikes 210 eurot. Kokku on 475 eurot aasta peale. Ehk siis kuus kulub 40 eurot. Kulutused riietele ja jalanõudele - kulumise koha pealt on tal vaja ühte uut paari pükse kuus, ja need peavad olema uued - 30 eurot. Samuti on tal vaja pidevalt uusi toppe, kuskil 3 tk kuus, need maksvad 7x3 on 21 eurot. Uued jalanõud kulutab ta ära umbes kolme kuuga, mis teeb umbes 20 eurot kuus. Aasta lõikes on keskmiselt vaja hankida 1 uus talvejope, talvesaapad, erinevad suveriided, plätud jms. See teeb kokku 90 eurot. Loomulikult on vaja ka osta tavalisi kuluesemeid nagu sokid ja aluspesu, mis kuu lõikes maksavad 10 eurot. Kui kõik kokku arvestan, siis saan 88 eurot. Muud vältimatud püsikulutused - taskuraha anda, et ta õpiks rahaga ümber käima, 40 eurot kuus. Kõrvaklappide peale kulub kuskil 5 eurot kuus, sest need lähevad katki ja 3(11)
kaovad pidevalt ära. Raamatud, ehted, meik, sõprade sünnipäevakingitused, raha ja käekotid, käsitöötarbed, arvutiprogrammid, muud elektroonika tarbed (näiteks laadijad), mänguvahendid. Aasta lõikes – 200 eurot. See teeb 61 eurot kuus. Kokku 644 eurot.
9.Y sai Xle mõeldud riigipoolset toetust enda arvele viimased 10 kuud, s.o 800 eurot.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et Cl puudub X hooldusõigus. Lapse esindamise õigus sõltub otseselt hooldusõigusest. Kui hooldusõigus puudub täielikult, puudub ka õigus lapse esindamiseks.
11.C on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase X vastu. C ei ole läinud tööle ja tal ei ole kohtutäituri andmetel laekunud arestitavaid sissetulekuid. Sellest järeldub, et C ei panusta Xi ülalpidamiseks isiklikke vahendeid, üleüldse on C arveldusarved arestitud. C ei ole puuduva töövõimega ega ka osalise töövõimega.
12.Kuna isal puudub töökoht, siis C ei suuda iseennast üleval pidada, mis välistab asjaolu, et Cl on võimalik Xt üleval pidada. C väitel on tema sissetulekuallikaks majaosa väljaüürimine, millest saadav tulu 300€ kuus välistab, et C X osas kulutusi teeb. X kontoväljavõttelt on näha, et Xle kannavad raha T.L. ja E.A., millest järeldub, et C ei pea isikuliselt last üleval.
13.Millest koosnevad 140€ eluaseme kulud, kui mõlemad C kasutada olevad hooned on ahiküttega ning C ei maksa nende kasutamise eest ka üüri? Jääb arusaamatuks, kuidas saab C kulutada toidule 170 € kuus, kui X einestab koolis ja kiirtoidurestoranides nagu selgub X konto väljavõttest. Samaväärselt 20€ transpordikulud, kui X käib koolis ühistranspordiga. Kulutused riietele 70€ - X ei ole enam kasvavas eas, kus vajaks riideid igakuiselt. Taskuraha ei ole eluliselt vältimatu püsikulu.
14.C tagasiulatuvat elatis nõuet ei tohiks rahuldada, kuna C ei oma X hooldusõigust, on pahatahtlikult esitanud hagi ligi aasta aega hiljem.
15.Osa lapse vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega.
16.Yle kuulub kaasomandist 50% ning teine kaasomanik on esitanud kaasomandi sundmüüki panemiseks kohtusse hagi tsiviilasjas nr 2-21-10125 ning vara müük ei sõltu Yst isiklikult. Y on hetkel töötu. Y on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma Xle ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist koos alaealise lapse S.R.ga ilma, et S.R. osutuks vähem kindlustatuks.
17.Y tasub X telefoni arveid ja toetab Xt esemeliselt ehk siis toidu, riiete, hügieenitarvetega, saates Xle igakuiselt postipakke. Lisaks on Y kandnud C arveldusarvele 200 €.
18.C on saanud X hooldusõiguse, mis hakkas kehtima 22.04.2024. Elatist saab nõuda alates hooldusõiguse saamisest.
4(11)
19.Tagasiulatuv nõue on üle 1000€ ja selle peaks tasuma koheselt lahendi jõustumisel ning on eluliselt usutav, et isegi töötavale isikule on sellise summa tasumise rahaliselt keeruline.
20.C ei ole talle määratud tähtajaks 19.04.2024 esitanud talle pandud kohustust tõendada oma sissetulekuid ega kulutusi, mis puudutavad Xt. C tunnistas kohtuistungil, et teised isikud kannavad tema eest kulutusi, mis puudutavad X ülalpidamiseks toiduostmist ja esemete soetamist.
21.SKA otsusega on peatatud lastetoetuse maksmine X eest.
22.Kulutusi peab kostja ebamõistlikeks ja osaliselt ka ebavajalikeks, näiteks Boltiga sõitmine st transpordi kulu. Samuti on ebamõislik 140 € elektrikulu, kuna tegu on ahiküttega majadega, muu hulgas on Xl võimalik elada teises majas koos Cga. Kiirtoidurestoranide eest on tasunud kolmandad isikud ja seda asjaolu C ka tunnistas. Lisaks 170 € beebitoidule on täiesti põhjendamatu kulutus.
23.Kostja toob välja oma kulude loeteluna: a. 90 € kodulaen Lisa nr 1 b. 50 - 60 € elekter Lisa nr 2 c. 40 € Tele2 d. 90 € kommunaalkulud Lisa nr 4 e. 80 € lasteaia arve Lisa nr 6
24.Elatise arvestamisel maha arvata igakuine 15 €, mis Y tasub X sidekulusid, ning lastetoetusest 80 € / 2 = 40 €, kuna see ei laeku enam Yle.
25.Yle laekuv toetus töötukassa poolt, S.R. elatis ja lastetoetus(ed), millest X eest laekumist enam mai kuus ei tule vastavalt Sotsiaalkindlustusameti otsusele jäävad Yi sissetulekud minimaalse toimetuleku piirile. 2024. aastal on toimetulekupiir pere esimesele või ainsale liikmele 200 eurot, igale järgnevale täiskasvanud pereliikmele 160 eurot ja igale alaealisele lapsele 240 eurot. Sellest lähtuvalt 360 € arvetele +200 € Yi eest ja 240 S.R. arvestades on 800 € igakuine toimetuleku miinimum Yi ja S.R. jaoks.
26.Yi kulud kuus on ligikaudu 200 €: a. 150 € toidukulu b. 20 € hügieenitarbed c. 30 € riietele d. 66 € küte (talveperioodil ligikaudu 5 rm küttematerjali kütteklotsid, ca 800 € aastas).
(brikett, puud, või
S.R. kulud kuus on ligikaudu 240 €: a. 100 € toidule (kuna laps pole lasteaias käinud ja sööb kodus kolm korda päevas) b. 50€ riided (laps on kasvavas eas ja vaja kõiki uusi õue riideid ja jalanõusid, pükse särke jms pidevalt) c. 20€ Hügieenitarbed d. 20€ Arendavad mänguasjad raamatud jms e. 50 € tervishoid (pidevalt haige laps antibiootikumid, eritoidud, pidevad külmetused ja kõrvapõletikud)
5(11)
27.Tuleb arvestada, et elektroonikaseadmeid kasutab ka C ning neid ei saa lugeda ainuisikuliselt X kuluks. Kulud veele, kanalisatsioonile ja prügiveole ei ole X ainuisikuline kulu. Oma väidetes toonud välja, et tal on üürnikud, kes suurendavad eelnimetatud kommunaalkulutusi. Antud hooned koos maaga on Q ehk siis C ema omandis ja igasugused Q eraomandile tehtavad täiendkulutused soojustamiseks ja parendamiseks ei kuulu elatise vaidluse konteksti, kuna kasusaaja on maja omanik. Samaväärselt ei kuulu elatise alla maamaks, mille tasumiskohustus on Ql. Kulutused tervishoiule - ravimite osas, mille kulu on 15 €, kostja nõustub. Kulutused hügieenitarvetele - tegelik kulu on 15 € kuus. Juuksevärv ja nahahooldusvahendid, mis on vägagi kallid, ei ole eluliselt vajalikud. Y on saatnud Xle 150 € kooli tarbeid (oktoober 2023), milles sisaldusid vihikud, kirjutus tarvikud ja valgendajad ja markerid mitmetes komplektides. Klassiõhtud ei toimu kindlasti iga kuu ja ei ole eluks vajalik kulutus. Samaväärsel on reiside, kino ja muude kooliväliste tegevustega. Riiete ja jalanõude põhjendatud kulu on 30 € ja lisab, et X vanuses on riiete ja jalanõude kestvusaeg ca aasta. C näited riiete kulumise koha ei ole eluliselt usutavad. Y leiab, et 300 € /2 150 € on tegelik summa, mis on eluks vajalik.
28.Kostja palub määrata elatise maksmise kuupäev iga kuu 15. kuupäevaks põhjusel, et tulevikus tööle asudes ei jääks elatise maksmise kuupäev varasemale ajale kui palga maksmise kuupäev.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
30.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab koos isaga.
31.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista: 6(11)
a. tagasiulatuva elatise perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest 1115.46 eurot (hageja vähendas eelistungil nõuet, kuna kostja tasus 200 eurot); b. elatise seadusjärgses miinimummääras alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
32.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja kulud on ülemäärased, põhjendamatud ning tõendamata; (ii) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (iii) tagasiulatuv nõue on esindusõiguse puudumise tõttu alusetu ja majanduslikult koormav; (iv) kostja majanduslik seisukord on halb ja hagi rahuldamisel kannataks kostja enese ülalpidamise võimekus; (v) hagi rahuldamine seaks kostja teise alaealise lapse ülalpidamise kontekstis ebavõrsesse seisu; (vi) hageja seaduslik esindaja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust; (vii) hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei võimalda kanda hageja kulusid hagis toodud ulatuses.
33.Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis seonduvad hageja tänase seadusliku esindaja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole hageja seadusliku esindaja vastu esitatud nõue, vaid kostja vastu esitatud nõue. Samuti ei ole käesoleva vaidluse esemeks varasema kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine.
34.Kostja on viidanud, et hageja seaduslikul esindajal puudus esindusõigus hagi esitamiseks. Kohus möönab, et hagi esitamise ajal ei olnud Cl hageja seadusest tulenevat esindusõigust. Tsiviilasjas nr 2-23-8835 menetleti Tallinna Linnavalitsuse avaldust Ylt hooldusõiguse täielikult ära võtmiseks tema laste X ja S.R. suhtes ning C hooldusõiguse taastamiseks tema tütre X suhtes ja R.R.le ainuhooldusõiguse andmiseks tema poja S.R. suhtes. Riigikohus jättis 22.04.2024 tsiviilasjas nr 2-23-8835 esitatud määruskaebused menetlusse võtmata. Seega tsiviilasjas nr 2-23-8835 tehtud lõpplahend, mille kohaselt taastati C hooldusõigus, on jõustunud 22.04.2024. Kohus on TsMS § 227 kohaselt lubanud Cl menetluses hageja seadusliku esindajana osaleda.
35.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 644 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, ei lasu tal kohustust kulude suurust tõendada. Kõik kostja väited, mis puudutavad kulude tõendamatust, jätab kohus tähelepanuta. Kostja on märkinud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisukord pole sedavõrd hea, et võimaldaks menetluses esile toodud kulusid kanda. Kohus märgib, et käesoleval juhul omab tähtsust, millised on hageja vajadused ja tema tavaline elulaad. Hageja seaduslik esindaja on põhistanud, mille arvelt hageja kulusid kantakse. Kulusid ei muuda olematuks asjaolu, et nende kandmiseks kasutatakse kolmandate isikute abi. Kostja 7(11)
ülalpidamiskohustuse suurus ei sõltu sellest, kui suures osas katab hageja kulusid tema seaduslik esindaja isiklikult. Kostja on märkinud, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud esemeliselt ehk siis toidu, riiete, hügieenitarvetega, saates Xle igakuiselt postipakke. Kohus märgib, et eeltooduga ei saa lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui lahuselav vanem on elatise rahas maksnud lapsega kooselava vanema pangakontole, misjärel on lapsega kooselaval vanemal võimalik vahetult korraldada lapse vältimatult vajalike kulutuste kandmine. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt võiks ülalpidamist anda muul moel kui raha maksmise teel.
36.Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Hagis toodud suurus
Kohtu hinnang
Kohtu kommentaar
Eluasemekulud
30,77
Kulud toidule
Kulud transpordile
Kohus leiab, et maamaksu ja majale tehtavate parendustega seotud kulu ei ole elatise kontekstis asjakohane ja jätab selle tähelepanuta. Muus osas on hageja veenvalt põhistanud kulude suuruse ja olemasolu. Põhjendatud aastane eluasemekulu on seega 1477 eurot (1779 - 302). Hageja on märkinud, et aasta lõikes elab kinnistul keskmiselt 4 inimest. Ühe inimese kulu on seega 369,25 eurot (1477/4), mis jagatuna 12 kuu peale on 30,77 eurot. Kostja on vaidlustanud kulu suuruse ja osaliselt ka põhjendatuse. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust täisväärtuslikule toidule, samuti toidukaupade maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Alla 7 euro päevas täisväärtusliku toidu eest ei ole ülemäärane kulu. Transpordikulude suuruse on hageja veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased.
8(11)
Sidekulu
Kulud tervishoiule
Kulud hügieenitarvetele
Kulud koolikohustuste täitmiseks
22,91
Kulutused riietele 88 ja jalanõudele
Muud vältimatud 61 püsikulutused
Kokku:
Sidekulu kannab hetkel kostja, kuid kuivõrd kostja poolse ülalpidamiskohustuse saab täidetuks lugeda vaid raha maksmisega last kasvatava vanema pangakontole, võtab kohus kulu elatise suuruse määramisel siiski arvesse. Asjakohatu on kostja viide, et hageja telefoninumber peab muutuma, kui leping hageja seadusliku esindaja nimele üle viiakse - kohtule teadaolevalt on erinevate operaatorite vahel võimalik liikuda olemasoleva telefoninumbriga. Tervishoiukulude suuruse on hageja valdavalt veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased. Kohus siiski leiab, et valuvaigistite ja hooajaliste apteegitoodete kulu ei ole igakuiselt nii suur, mistõttu vähendab kohus kulu suurust mõnevõrra. Hügieenikulude suuruse ja koosseisu on hageja valdavalt veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased. Põhjendatud on järgmised hageja poolt esile toodud kulud: pastakad - 15 tk 10 eurot, valgendajad 6 tk 10 eurot, vihikud/kaustikud 20 tk 15 eurot, markerid, pliiatsid, vesivärvid, guaššid - 15 eurot, kokandustund - 15 eurot, kodundustund - 10 eurot, kehaline kasvatus - 35 eurot, sisejalanõud - 15 eurot, klassiõhtud – 20 eurot, jõulukingid – 10 eurot. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kooliga seotud meelelahutuslike ürituste kulu oleks aasta lõikes nii suur kui on märgitud. Põhjendatuks loeb kohus 50 eurot. Telefonide ostmise kulu on põhjendatud 70 euro ulatuses aastas (hageja hooletus oma telefonide kasutamisel ei tähenda, et tuleks aastas 3 seadme soetamise kulu põhjendatuks pidada). Kulu kokku on 275 eurot aasta peale, ühes kuus kulub 22,91 eurot. Kostja on vaidlustanud kulu suuruse. Arvestades hageja põhistusi, vanust ja tema vajadust uutele riietele-jalanõudele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud 50 euro ulatuses. Kohus loeb põhjendatuks taskuraha 40 eurot kuus, kuna see võimaldab hagejal endal õppida rahaga ümberkäimist, sh on selle eest võimalik soetada hageja poolt mainitud kõrvaklappe või telefone. Meelelahutusega seotud kulu on põhjendatud 10 euro ulatuses kuus. Muude kulude suurus on põhistamata.
450,68
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 450,68 eurot kuus (PKS § 99), millest lapsetoetuse 80 eurot mahaarvamisel on kummagi vanema osa on 185,34 eurot (370,68 / 2).
37.Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud 9(11)
hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. Kostja on küll töötu, kuid ei ole näha, et see staatus oleks igavene. Kostjal on võimalik leida omale töökoht ning teenida sissetulekut – ka varasemalt on kostja seda teinud. Lasteaiaealisele lapsele lapsevanemaks olemine ei ole põhjendus, miks tööturult pidevalt või jäädavalt eemal olla. Kostjaga samalaadses perekondlikus seisundis lapsevanemaid on teisigi ning lapse haigestumise korral on võimalik kasutada selle jaoks riigi poolt ette nähtud kompensatsioonimehhanisme. Kostja on ka ise ligilähedases summas olnud nõus elatist tasuma, seda küll alates tööleasumisest. Kohus märgib, et elatise tasumist ei ole võimalik panna sõltuma kostja tööhõivest – lapse vajadus ülalpidamise järele on pidev ja kohene. Kostja sissetulek on keskmiselt ca 750 eurot kuus (dtl 303 – konto väljavõte; summast arvestatud maha hagejale makstav lapsetoetus). Kostja igakuised kulud on kostja endi väitel 200 eurot ja S.R. kulud kuus on ligikaudu 240 eurot, st kokku 440 eurot. Hageja kulude koosseisu ja suurust vaidlustanud ei ole. Seega jääb kostjal pärast enda ja oma teise alaealise lapse kulude kandmist üle ca 310 eurot (750 - 440), mis on hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on nõus hagejale tasuma 150 eurot kuus, ei ole võimalik väita, et S.R. jääks majanduslikult halvemasse seisukorda – otse vastupidi. S.R. ülalpidamiseks on hageja nõus panustama igakuiselt ca 100 eurot enam, seades hageja ebavõrdsesse olukorda.
38.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus haginõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 185,34 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
39.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest 1115.46 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et 10(11)
vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 249,78 eurot kuus (alla sel ajal kehtinud miinimummäära, mis oli 260,33 eurot). Seetõttu ei saaks nõue olla üllatav – kostja pidi vähemalt vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Samuti on hageja tõendanud, et ta on kostjalt ligilähedases summas ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud, kuid edutult (dtl 50-55 – e-kirjad). Objektiivselt on siiski tegu võrdlemisi suure summaga, arvestades siinjuures ka kostja majanduslikku seisundit. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise suurust tuleb vähendada 30%. Kohus mõistab tagasiulatuva elatise välja vähendatud suuruses, s.o perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest summas 780,82 eurot (70% x 1115.46).
40.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt poolte taotlustele. Elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette jooksva kuu 15. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
41.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
44.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.