lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11475/15

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-11475/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
869
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-11475

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. S. hagi S. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

02.09.2024.a. ja 30.09.2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

A. S. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post XXX)

Kostja:

S. S. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post XXX)

september 2024.a, Jõhvi

RESOLUTSIOON

Rahuldada A. S. hagi.

2.Lahutada A. S. ja S. S. abielu, mis on sõlmitud 13.10.2014.a. Tartu Maavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Jätta A. S.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „S.“.

4.4.1

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta hageja A. S. kanda.

4.2 Välja mõista S. S.lt riigituludesse sundtoomise kulud 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot 40 senti. 4.2.1 sundtoomise kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Selgitusse tuleb märkida S. S. nimi ja tsiviilasja number.

4.2.2 Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). 4.2.3 Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.A. S. esitas 29.07.2024.a. Viru Maakohtule hagi S. S. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks S. S. alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamise tõttu kaotas kostja töö. Pooltel on kaks alaealist last. Kohtuistungil 02.09.2024.a. selgitas A. S., et 31. juulist 2024.a. alates elab S. S. oma ema juures xxx. Abielusuhted lõppesid varem, käesoleva aasta veebruarikuus. Algas sellest, et kostja hakkas tarvitama alkoholi, siis kaotas töö, siis tekkisid suhtes probleemid ja nii see läks. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud kuna puudub lootus, et kostja ennast parandab või oma alkoholismi ravib. Ta ei tunnista oma probleemi.

KOSTJA SEISUKOHT

2.S. S. 02.09.2024.a. kohtuistungile ei ilmunud ning mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks kohut ei teavitanud.
3.30.09.2024.a. istungile ilmumiseks rakendas kohus kostja suhtes sundtoomist. S. S. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega. Kostja selgitas, et suhtleb abikaasa ja lastega, kuid abielusuhteid ei ole. Kostja kinnitas, et abikaasad elavad eraldi poolteist kuud, kuid suhted lõppesid varem, pool aastat tagasi. Tekkis igasuguseid probleeme, olid pidevad konfliktid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
5.A. S. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning lootust selles, et kostja oma probleemi tunnistaks ja seda raviks, samuti ei ole. S. S. nõustus abielu lahutamise nõudega.

Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike – paar kuud. Kohtuistungil ei jäänud kohtunikule aga kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse tuleviku suhtes teinud ning oma otsuses kindel. Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus mõlemad pooled soovivad abielu lahutada, ei ole kohtu hinnangul leppimisaja andmine mõistlik ega vajalik.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

7.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda.
8.Viru Maakohtu 23.09.2024 määrusega kohaldas kohus S. S. suhtes sundtoomist 30.09.2024.a. kell 11.00 toimunud kohtuistungile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 30.09.2024.a. sundtoomise kulude õiendi, milles taotleb sundtoomise kulude hüvitamist summas 78,40 eurot (sundtoomine teostati väljaspool PPA struktuuriüksuse asukohajärgset linna). TsMS ei sätesta reegleid sundtoomise kulude osas. TsMS § 8 lg 2 ja § 47 lg 5 juhindudes kohaldab kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 ja KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on sundtoomise kulud kriminaalmenetluse erikulud. Lähtuvalt KrMS § 173 lg 3 hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega mõistab kohus KrMS § 173 lg 3 ja TsMS 179 lg 1 alusel kostjalt S. S.lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundtoomise kulud summas 78,40 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus