lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8450/20

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-8450/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Energia AS10421629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Ülle Nõu

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8450

Tsiviilasi

Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

Riigi õigusabi taotluse lahendamine Taotleja Xxxx (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Määrus saata teadmiseks Xxxx. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja maakohtu põhjendused Xxxx(taotleja) esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on Xxxxpensionär, kelle sissetulekuks on pension 338,12 eurot kuus. Taotlejale kuulub tema eluasemeks olev korter aadressiga Xxxx, Tallinn. Taotleja on märkinud, et talle kuulub ka krunt asukohaga Xxxx. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt omab taotleja vaid korteriomandit aadressiga Xxxx, Tallinn. Taotleja on avaldanud, et talle kuulub Nordea Bank AB Eesti filiaalis arveldusarve XXXXXXXXXXXXXXX, mille jääk on 6 416 eurot. Krediidiasutustele tehtud päringu vastustest nähtuvalt omab taotleja lisaks taotluses märgitule Nordea Bank AB Eesti filiaalis veel ka arveldusarveid: nr XXXXXXXXXXXXXXX jääk 16 170,01 eurot; XXXXXXXXXXXXXXX jääk 0,75 eurot; XXXXXXXXXXXXXXX jääk 1 951,72 eurot (jäägid 02.06.2016 seisuga). Lisaks nähtub kohtu poolt kogutud andmetest, et taotleja omab arveldusarvet nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, mille jääk 31.05.2016 seisuga oli 183,33 eurot. Kohtule esitatud taotluse kohaselt omab taotleja sõidukõlbmatut autot registreerimismärgiga XXXX . Taotlejale ei kuulu väärtpabereid ega muud olulist vara. Taotleja igakuised vältimatud püsikulutused on taotluses esitatud andmete kohaselt 325 eurot, millele lisanduvad liikluskindlustusmaksed.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi ei anta RÕS § 7 lg 1 nimetatud juhtudel. RÕS § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. RÕS § 14 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama § lg 2 alusel taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohus vaadanud läbi kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse ning teatise taotleja majandusliku seisundi kohta, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi ning krediidiasutustelt saadud teabepäringu vastused ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et XXXX on võimalik tasuda asjatundliku õigusteenuse eest tema arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvelt, mistõttu ei vaja taotleja riigi õigusabi ning tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik Kohtujurist

Nele Seping Ülle Nõu

Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-1002

Tsiviilasi, avaldaja nõue

Eesti Energia AS hagi Inger Pukk vastu võla saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja Kaili MuruMölder (Ilmatsalu 5, 15014 Tartu, e-post [email protected]) Kostja Inger Pukk (isikukood 47303270386, elukoht Karjatsesauna talu, Sõrve küla, 76908 Harku vald, Harju maakond)

RESOLUTSIOON

Jätta kostja Inger Pukk taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Inger Pukk esitas 03.02.2015 Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soovib riigi õigusabi kuna ei nõustu hagis esitatud viivisenõudega. Taotleja on nõus võlgnevuse summaga. Taotleja töötab sekretärina äriühingus OXXO Optikatarvete OÜ töötasuga 771 eurot, millele lisandub sotsiaaltoetus 45 eurot. Taotlejaga elab koos alaealine poeg ja täisealine tütar. Taotlejale kuulub kinnistu asukohaga Karjatsesauna, Sõrve küla, Harku vald, Harju maakond, mis on perekonna elukohaks ja sõiduauto Peugeot 206 1999. a. Taotlejal on kohustused krediidiasutuste eest: Koduliising OÜ 16,65 eurot, jääk 166,50 eurot, Sampo Pank 40 eurot kuus, eluasemelaen umbes 140 eurot, õppelaen umbes 92 eurot ja väikelaen umbes 50 eurot. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühes kuus on umbes 392 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse, on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kohus märgib, et riigi õigusabi taotluse esitamisel tuleb taotlejal arvestada sellega, et avalike vahendite otstarbeka kasutamise vajaduse tõttu peab kohus võimalikult suures ulatuses veenduma riigi õigusabi andmise põhjendatuses. Taotlusest nähtuvalt tunnistab kostja põhivõlgnevust, kuid ei tunnista viivisenõuet, mistõttu on kostja seisukohal, et kostja ei suuda ennast ise kaitsta ja soovib saada riigi õigusabi. Kohus on seisukohal, et kostja on ise suuteline enda õigusi käesolevas vaidluses kaitsma. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ning olukorras, kus kostja tunnistab põhivõlgnevust, on kohus seisukohal, et kostja on suuteline ise esitama vastuväiteid viivise suurusele. Arvestades kostja majanduslikku seisu, ei oleks kohtu hinnangul võimalik kostjat vabastada täielikult riigi õigusabi kulude tasumist, mis tähendaks, et kostjal tuleks kulud, lahendi tegemisel tema kahjuks, riigile hüvitada. Seega leiab kohus, et olukorras, kus kostja on ise suuteline enda õigusi kaitsma, ei oleks põhjendatud kostjale lisakulude tekitamine riigi õigusabikulude näol. Lisaks arvestades kostja taotluses esitatud seisukohti vaidlusaluse nõude osas, on kohus ka seisukohal, et kostja võimalus oma õiguse kaitseks oleks ilmselgelt vähene. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus juhib kostja tähelepanu, et kostjale on hagimaterjalid koos määrusega, millega kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama, kätte toimetatud 29.01.2015 seega saabub kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 12.02.2015. Kui kostja ei suuda tähtaegselt kohtule vastata, siis on kostjal võimalus esitada põhistatud avaldus tähtaja pikendamiseks juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 64 lg 1. Kohus märgib, et menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist (TsMS § 187 lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium