Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

meelelahutused 40 eurot, kooli kulutused 15 eurot, sõidupilet 15 eurot, telefon 15 eurot, kokku 663 eurot. Lapse ema ei nõua elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud ning seetõttu ei ole ta kohustatud tõendama oma sissetulekuid ja lapse vajadusi. Hageja ei nõustu 150 euro suuruse elatisega ega sellega, et kostja ostab riideid vastavalt võimalustele. Kostja väidab, et ta andis lapsele 1000 eurot, mis ei vasta tegelikkusele. 1000 eurot on pärandus. Hageja on seisukohal, et kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale elatist maksta. Hageja seaduslik esindaja selgitas istungil, et ta on töövõimetuspensionil ja ei tööta, kuu sissetulekuks on 318 eurot. Kostja ei ole alates 2023. a septembrist elatist maksnud. Kostja on alati mitteametlikult töötanud. Ei ole tõenäoline, et kostja elab ära 35 euroga kuus. Tal on pool maja ja kolm autot.

MAAKOHTU LAHEND

Maakohtu otsuse kohaselt on hageja nõudeks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimummääras ja muutuvas suuruses alates hagi esitamisest, s.o 16. augustist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtuistungil jäänud enda nõude juurde. Kostja on avaldanud, et saab maksta elatist 150 eurot kuus, kuna tema sissetulek on 35 eurot ja tervis on halb. Hageja on alaealine ja elab koos emaga. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras (sh muutuvas suuruses), siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus ei ole tuvastanud miinimumelatise vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid. Kostja on enda kirjalikes seisukohtades avaldanud, et tema majanduslik ja tervislik seisund on hetkel väga halb, ta on töötu, ametlik sissetulek on 35 eurot, ta on tugiisikuks. Kostja on enda väidete tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted ja epikriisid. Kohtuistungil selgitas kostja täiendavalt, et ta siiski töötab siin-seal, jalad ja käed on haiged ega saa tööd teha. Töövõimetust tänaseks kostjal tuvastatud ei ole. Töötuna arvel kostja ka ei ole, on ühe naisterahva hooldajaks. Varem töötas kostja mitteametlikult autojuhina. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõenditest tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema avaldatud 35 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et töötas autojuhina. Esitatud epikriisidest ei ole tuvastatav, et kostja haigusseisund takistaks tal endiselt autojuhina töötamast. Pangakonto väljavõttest nähtub rahaliste vahendite liikumine, seega ei ole usutav, et kostja ainukeseks sissetulekuks on 35 eurot kuus. On usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut. See on kohtu hinnangul põhjendatav ka sellega, et vaatamata avaldatud sissetulekule on kostja nõus elatist maksma 150 eurot kuus. Siinkohal märgib kohus, et lapse enda arvele mitteregulaarsete väiksemate ülekannete tegemine ja/või lapsele taskuraha andmine, riiete ostmine, ei ole samastatav elatise kohustuse täitmisega. PKS § 101 lg 6 käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu. Kuigi kostja on oma menetlusdokumentides avaldanud, et laps on ka tema juures viibinud, ei ole kostja viidatud sätte kohaldamiseks vajalikke asjaolusid konkreetselt esile toonud ega ka tõendanud. Elatise maksmise kohustust ei muuda lapsega suhtlemine. Hooldusõiguse üle vanemate vahel vaidlust ei ole. Asjas vaidluse all oleva 1000 euro päritolu osas pooled tõendeid esitanud ei ole. Avaldatud on, et selle raha eest osteti lapsele arvuti. Kostja ei ole taotlenud, et seda tuleks arvestada ülalpidamise andmisena muul viisil (PKS § 100 lg 1 teine lause). Hagi esitamisest, s.o 16. augustist 2023 on igakuine miinimumelatis 260 eurot 33 senti (baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja hagejale 10. augustil 2023 elatist 225 eurot 64 senti ja 10. septembril 2023 elatist 225 eurot 64 senti. Maakohus arvestas eeltoodut ja sellest lähtuvalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 69 eurot 38 senti (s.o augusti 2023. a eest elatis 34 eurot 69 senti ja septembri 2023. a eest elatis 34 eurot 69 senti) ning alates 1.

oktoobrist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 260 eurot 33 senti (baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus rahuldas hageja taotluse ja määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis oleks käsitatavad mõjuva põhjusena ja mis võimaldaks elatisesummat vähendada. Nagu nähtub maakohtu lahendist ja maakohtu istungi protokollist, pole kostjal töövõimetust tuvastatud (dtl 114), kostja pole ka töötuna arvel (dtl 116). Kostja on istungil avaldanud, et on ühe naisterahva hooldajaks, varem töötas mitteametlikult autojuhina (dtl 116). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud tõenditest (epikriisidest) tulenevalt ei ole tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema avaldatud 35 eurot kuus. Maakohus viitas muu hulgas, et on usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut. Kostja on märkinud, et on nõus, et laps elab pool kuud tema juures. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et laps elaks tegelikult pool kuud kostja juures. Ringkonnakohtule jääb ka arusaamatuks, et kui kostja ei jõua praegusel hetkel elatist maksta PKS §-s 101 sätestatud ulatuses, siis kuidas on kostja võimeline hagejale tagama kõik eluks vajaliku siis, kui laps elaks pool kuud tema juures. Kostja viited selle kohta, et hageja ema müüb oma korterit 18 000 euro eest ja elab koos oma vanema pojaga, kes teda aitab, ei ole aluseks, et vähendada kostja makstavat elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kuna hageja nõudis elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, ei pidanud hageja tõendama oma igakuiseid kulusid. Vastupidised kostja väited ei ole põhjendatud. Eeltoodut arvestades ei ole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.