1.Lõpetada menetlus O.B. nõudes L.G. vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks seoses nõudest loobumisega.
2.Rahuldada O.B. hagi elatise nõudes osaliselt.
3.Mõista L.G.lt O.B. kasuks välja elatis 69,38 eurot (so augusti 2023 eest elatis summas 34,69 eurot ja septembri 2023 eest elatis summas 34,69 eurot) ning alates 01.10.2023 kuni O.B. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohustada L.G. tasuma väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest ette, 10. kuupäevaks N.E. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.O.B. esitas 16.08.2023 hagi L.G. vastu elatise nõudes, mida täpsustas 28.08.2023 ja 11.09.2023. Hagi kohaselt hageja seaduslik esindaja N.E. on alaealise lapse O.B. (edaspidi laps/hageja/ema). Kostja on hageja isa. Hageja seaduslik esindaja ja kostja lahutasid abielu xx.xx.xxxx Perekonnaseisuameti kaudu. Kuni aprillini 2023 maksti kostja poolt elatisraha seadusega ettenähtud viisil. Alates aprillist 2023 kostja keeldub maksmast elatisraha seadusega ettenähtud viisil, nimelt summas 260.33 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja seadusega sätestatud määras miinimumelatist. Hageja seaduslik esindaja on üritanud kostjale selgitada, et hageja näol on tegemist alaealise lapsega ning mõlemad vanemad on kohustatud hoolitsema lapse vajaduste rahuldamise eest ja tagama tema arenguks vajalikud materiaalsed vahendid. Ülaltoodust tulenevalt, O.B. läbi seadusliku esindaja N.E. esitab Viru Maakohtule elatishagi L.G. vastu elatise saamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 16.08.2023. Hageja kohta igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses (aastaringi võttes) kokku on järgmised: eluase (krediit - ja kommunaalkulud) 278 eurot, kulutused toidule 200 eurot (6.6 eurot päevas), kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, trenn 40 eurot, meelelahutused 40 eurot, kooli kulutused 15 eurot, sõidupilet 15 eurot, telefon 15 eurot. Kokku summas 663 eurot. Lapse ema ei nõua elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud ning juhindudes sellest ei ole ta kohustatud tõendama oma sissetulekuid ja lapse vajadusi. Hageja täpsustas tagasiulatuva elatise nõuet. Kostja maksis aprillis hagejale alimente suuruses 225,64 eurot, alates 1. aprillist 2023 oli alimentide suurus Eestis 260,33 eurot, seega kostja võlgnes hagejale 34,69 eurot. Mais maksis kostja alimente 225,64 eurot, jäädes võlgu hagejale 34,69 eurot. Juunis maksis kostja alimente 225,64 eurot, jäädes võlgu hagejale 34,69 eurot. Juulis maksis kostja alimente 225,64 eurot, jäädes võlgu hagejale 34,69 eurot. Seega on võlgnetav summa aprillist 2023 kuni juulini 2023 kokku 138,76 eurot. Hageja nõudeks on mõista L.G.lt alaealise lapse O.B. kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest, s.o 16.08.2023.a edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt, so igakuine elatis baassummas 249,78 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud
1⁄2 lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga elatise summa on 260.33 euro. Väljamõistetud elatis tuleb üle kanda iga kuu 10.kuupäevaks N.E. arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX selgitusega elatis. Lisaks mõista L.G.lt välja O.B. kasuks tagasiulatuv elatis alates 01.04.2023 kuni 31.07.2023 kokku 140 eurot.
2.13.10.2023 seisukoha kohaselt, analüüsis hageja kostja poolt pakutud kompromissi. Hageja ei nõustu 150 euro suuruse elatisega ega sellega, et kostja ostab lapsele riideid vastavalt võimalustele. Praegu on elatise miinimumsumma 249.78 eurot. Kostja väidab, et ta andis lapsele 1000 eurot, mis ei vasta tegelikkusele. 1000 eurot pärandas lapsele kostja vanaema poolt. Hageja on seisukohal, et kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale elatist maksta. Kostja vastuväited
3.20.09.2021 vastuse kohaselt ei vaidle kostja vastu, et on O.B. isa. Alatest 2021 aastast, kui endise elukaaslasega koos ei elanud, hakkas maksma lapsele elatist. Esimene kanne oli 10.10.2021.a N.E. arvele, ilma kohtuotsuseta maksis 300 eurot iga kuu, samuti suhtles koguaeg lapsega, andis talle taskuraha, viis autoga trenni, poodi, jalutama. Käis lapsega Tallinnas riideid ja jalanõusid ostmas, enne kooli alati ostis koolitarbeid. Laps elas mitu kuud tema juures, suvel ka. Laps sõitis koos isaga kruiisile, Atlandi saartele, Rootsi, samuti käis ta lapsega tihti spaas. N.E. esitas kulude nimekirja, mis on ebamõistlik. Näiteks: eluase (krediit-ja kommunaalkulud) 278 eurot, on liiga suur; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot- riided ostab isa; trenn- laps hetkel trennis ei käi, vaid käib iseseisvalt Jõhvi jõusaalis, mis ei maksa 40 eurot kuus; meelelahutused 40 eurot - isa annab raha; kooli kulutused 15 eurot, ei ole mõistlik; sõidupilet 15 eurot, laps elab ja õpib samas linnas. Kokku 663 eurot, ei ole usutav kulu lapse peale. Juunini 2022.a maksis iga kuu 300 eurot arvele, lisaks ostis riided, andis taskuraha ja laps elab tihti isa juures. Ei nõustu sellega, et ta ei täitnud oma lapsevanema kohustusi, vaatamata sellele, et on töötu ja hetkel on ka tugevad tervisehäired ning läbib arstikontrolli, alati leidis võimaluse maksta elatisraha. Ametlik sissetulek on 35 eurot, on tugiisik. On nõus tasuma edasiulatuvat elatist 150 eurot kuus. Tagasiulatuva elatisega ei nõustu, kuna eelnevalt maksis suuremat summat, 300 eurot ja kandis lapsele ka lisaraha.
4.02.10.2023 esitas kostja kompromisspakkumise, milles avaldas, et tema majandusseisund on hetkel ja samuti terviseseisund on väga halb, on töötu ja tal on võimalus maksta elatist mitte suuremas summas kui 150 eurot kuus. Võimalusel jätkab lapse toetamist sellega, et ostab riideid ja annab taskuraha. Samuti võib laps tema juures viibida siis kui soovib. Täiendavalt märkis kostja, et kaks nädalat tagasi andis ta lapsele enda viimased hoiused 1000 eurot, kuna laps helistas ja ütles, et tal läks arvuti katki, aga arvutit on õppimiseks vaja.
5.16.10.2023 seisukohas avaldas kostja, et N.E. väidab, et 1000 eurot on vanaema pärandus. See ei vasta tõele. Nii isa kui ka ema peab tegema kõik võimaliku lapse ülalpidamiseks. Seega, võib ema samuti minna tööle kasvõi osaliselt. Isa on seni kõik endast oleneva teinud lapse ülalpidamiseks, ta suhtleb iga päev lapsega, kas telefoni teel või füüsiliselt. Kostja kinnitas endiselt, et on võimeline lapsele maksma elatist summas 150 eurot ja võimalust taskuraha andmisel või riiete soetamisel. Kostja leidis, et kui emal on raske last ülal pidada, siis nõustus sellega, et laps elab temaga. Kohtuistung
6.12.12.2023 kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest ja jäi nõude juurde välja mõista kostjalt hageja kasuks miinimumelatis alates hagi esitamisest. Hageja seaduslik esindaja selgitas täiendavalt, et ta on töövõimetuspensionil ja ei tööta, kuu sissetulekuks on 318 eurot. Kostja ei ole alates 2023.a septembrist elatist maksnud. Kostja on alati mitteametlikult töötanud. Ei ole
tõenäoline, et kostja elab ära 35 euroga kuus. Tal on pool maja ja kolm autot. Kostja jäi selle juurde, et tal ei ole võimalik maksta elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja selgitas täiendavalt, et töötab siin-seal, jalad ja käed on haiged ja ei saa tööd teha. Töövõimetust tänaseks hetkeks tuvastatud ei ole. Töötuna arvel ka ei ole, on ühe naisterahva hooldaja. Varem töötas mitteametlikult autojuhina. Kui oli võimalik maksis elatist 300 eurot ning ta on last aidanud niipalju kui on saanud, st kandnud pangakaardile ja andnud ka niisama raha. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud poolte kirjalikult ja kohtuistungil avaldatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et O.B. nõudes L.G. vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb menetlus, seoses nõudest loobumisega, lõpetada. Ülejäänud osas, so edasiulatuva elatise nõudes, tuleb hagi rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja 2 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Viidatud sätet saab kohaldada ka nõudest osalise loobumise korral. Kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest. Kostja loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab nõudest loobumise vastu arvestatuna mh ka asjaolu, et kostja on enne hagi esitamist hagejale elatist andnud, seega ei ole nõudest loobumine ka ilmses vastuolus hageja huvidega (TsMS § 429 lg 4). Seega, kohus lõpetab menetluse O.B. nõudes L.G. vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas.
9.Kohus lahendab hageja edasiulatuva elatise nõude. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis miinimummääras ja muutuvas suuruses alates hagi esitamisest, so 16.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtuistungil jäänud enda nõude juurde. Kostja on avaldanud, et saab maksta elatist 150 eurot kuus, kuna tema sissetulek on 35 eurot ja tervis on halb.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 jõustus Perehüvitiste seaduse (PHS) redaktsioon, mille § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 28.12.2022) § 4 lg 2 kohaselt rakendatakse sama seaduse § 1 p 3, millega muudeti PHS
§ 17 teksti tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja vanemateks N.E. ja L.G. Vaidlust ei ole selles, et hageja on alaealine ja elab koos emaga, so N.E.ga. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras (sh muutuvas suuruses), siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei ole tuvastanud miinimumelatise vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid. Kostja on enda kirjalikes seisukohtades avaldanud, et tema majanduslik ja tervislik seisund on hetkel väga halb, on töötu, ametlik sissetulek on 35 eurot, ta on tugiisikuks. Kostja on enda väidete tõendamiseks esitanud pangakontoväljavõtted ja epikriisid. Kohtuistungil selgitas kostja täiendavalt, et ta siiski töötab siinseal, jalad ja käed on haiged ja ei saa tööd teha. Töövõimetust tänaseks hetkeks tuvastatud ei ole. Töötuna arvel ka ei ole, on ühe naisterahvale hooldajaks. Varem töötas mitteametlikult autojuhina. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõenditest tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema poolt avaldatud 35 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et töötas autojuhina. Esitatud epikriisidest ei ole tuvastatav, et kostja haigusseisund takistaks tal endiselt autojuhina töötamast. Pangakonto väljavõttest nähtub rahaliste vahendite liikumine, seega ei saa ka olla usutav, et kostja ainukeseks sissetulekuks on 35 eurot kuus. Seega on usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut. See on kohtu hinnangul põhjendatav ka sellega, et vaatamata avaldatud sissetulekule, on kostja nõus elatist maksma 150 eurot kuus. Siinkohal märgib kohus, et lapse enda arvele mitteregulaarsete väiksemate ülekannete tegemine ja/või lapsele taskuraha andmine, riiete ostmine, ei ole samastatav elatise kohustuse täitmisena. PKS § 101 lg 6 käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu, kuigi kostja on oma menetlusdokumentides avaldanud, et laps on ka tema juures viibinud, ei ole kostja viidatud sätte kohaldamiseks vajalikke asjaolusid konkreetselt esile toonud ega ka tõendanud. Elatise maksmise kohustust ei muuda lapsega suhtlemine. Hooldusõiguslikku vaidlust vanemate vahel ei ole. Asjas avaldatult vaidluse all oleva 1000 euro päritolu osas pooled tõendeid esitanud ei ole. Avaldatud on, et selle raha eest osteti lapsele arvuti. Kostja ei ole taotlenud, et seda tuleks arvestada ülalpidamise andmisena muul viisil (PKS § 100 lg 1 teine lause). Hagi esitamisest, so 16.08.2023 on igakuine miinimum elatis suuruses 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest). Kostja pangakontoväljavõttest nähtuvalt tasus kostja hagejale 10.08.2023 elatist summas 225,64 eurot ja 10.09.2023 elatist summas 225,64 eurot.
Kohus arvestab eeltoodult kostja poolt tasutud elatist ja sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 69,38 eurot (so augusti 2023 eest elatis summas 34,69 eurot ja septembri 2023 eest elatis summas 34,69 eurot) ning alates 01.10.2023 kuni O.B. täisealiseks saamiseni igakuise elatise 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12.Hageja on taotlenud, et väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda kalendrikuu eest ette 10. kuupäevaks N.E. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud elatise iga kalendrikuu eest ette, 10. kuupäevaks N.E. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise nõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-16513, p 19). Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2342,97 eurot (9 x 260,33= 2342,97 eurot).
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus kohaldab TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega, kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.