lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11175/12

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 05.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-11175/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
800
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.09.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-11175

Tsiviilasi

XX hagi DD vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja WW

Asja läbivaatamine

04.09.2024 kohtuistungil kostja osavõtuta

Kostja DD (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lahutada XX (Eesti isikukood XXX) ja DD (Eesti isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x x x x x x x x, akt nr x.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hageja nõue ja poolte seisukohad

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.XX esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi DD vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled x abielu xx.xx.xxxx. Käesolevaks

ajaks abikaasade kooselu enam ei suju ja hageja ei näe võimalust abielu jätkata. Pooled elavad eraldi ja erinevates paikades. Poolte ühine laps elab hageja juures.

2.Kohus on kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud, kuid kostja ei ole hagile vastanud. Kostja on kohtumenetlusest teadlik.
3.04.09.2024 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mistõttu vaatas kohus hageja taotlusel asja läbi sisuliselt kostja osavõtuta. Kohtukutse oli kostjale TsMS § 325 alusel kätte toimetatud 22.08.2024 ja isiklikult allkirja vastu 27.08.2024. Hageja kinnitas istungil, et jääb nõude juurde ja soovib abielu lahutada. Suhete taastamine ei ole võimalik. Hagejal on uus elukaaslane ja uue elukaaslasega uus laps. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab hagejaga. Hageja ei soovi oma abielu eelset perekonnanime taastada. Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (eespool ja edaspidi TsMS) § 414 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus rahuldas 04.09.2024 istungil asja sisulise läbivaatamise taotluse, kuna leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt selged.
5.Kohus on hagi menetlusse võtmisel rahvastikuregistri andmete ja abielutunnustuse (dtl 5-6, tõlge dtl 7-10) alusel tuvastanud, et mõlemad abikaasad on x kodanikud. Seetõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995 Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu art 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Seega kohaldub abielu lahutamisele abikaasade kodakondsuse järgse riigi ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti Vabariigi kohus, kuna abikaasad elavad Eestis.
6.Ukraina perekonnakoodeksi (Сімейний кодекс України: kättesaadav: https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2947-14#Text) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise hagi esitada üks abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja abikaasade tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega, millel on oluline tähendus (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 2).
7.Hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx x x x x x x x x x x (dtl 5-6, tõlge dtl 710). Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade kooselu on pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata. Kostja pole ilmunud asja arutamisele. Kohtu hinnangul ei ole poolte abielulist kooselu võimalik taastada. Seda põhjusel, et pooled elavad eraldi ning hageja välistab abielu jätkamise kostjaga. Hagejal on uus elukaaslane ja uue elukaaslasega laps. Abielu säilitamine oleks vastuolus hageja huvidega. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

2 (3)

8.Ukraina perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise korral abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Ukraina perekonnakoodeksi § 113 lg 1 näeb ette, et isikul, kes on muutnud oma perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu lahutamist olla edaspidi nimetatud selle perekonnanimega või taastada oma abielueelne perekonnanimi. Hageja ei ole soovinud oma abielueelset perekonnanime taastada.
9.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja