X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/4263, või alternatiivselt elatise vähendamise nõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: v/adv Janne-Liisa Ottis Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X`i hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tunnisada lubamatuks X`i 022/2022/4263.
suhtes alustatud sundtäitmine täiteasjas nr
3.Menetluskulud jäävad kostja Y kanda. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.Tühistada käesolevas tsiviilasjas 01.02.2022 hagi tagamise korras täitemenetluse nr 022/2022/4263 peatamine.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused
1.X (edaspidi hageja) ja Y (edaspidi kostja) on Q vanemad. Pooled sõlmisid 23.05.2019 notariaalse elatise tasumise kokkuleppe ja kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma oma pojale Qle (edaspidi nimetatud ka laps) elatist 270 eurot kuus (elatis on muutuv ning see on vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära) ning lisaks kohustus X tasuma 25 eurot kuus lapse treeningute ja/või huviringide kulude eest.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2022/4262 ning edastas selle kohta hagejale 26.09.2022 teate. Täitemenetluse algatamise aluseks on poolte vahel sõlmitud kokkulepe ja kostja kui sissenõudja 05.07.2022 täitmisavaldus. Teate kohaselt moodustas kogu täitemenetluses sissenõutav rahasumma 1 892 eurot (sissenõudja nõue 1 460 eurot, kohtutäituri põhitasu 360 eurot ning menetluse alustamise tasu 36 eurot). 26.09.2022 seisuga oli täitemenetluses tasutud 1 564 eurot ning võlgnevuse jääk moodustas 26.09.2022 seisuga 328 eurot (sh täitekulud). Vastavad võlgnevused olid täitemenetluses tasutud, kuid täitemenetlus on jätkunud kuna täitedokument sisaldab lapse perioodilise ülalpidamise nõudeid.
3.Täitemenetluse alustamise ajendiks oli asjaolu, et hageja ei olnud väidatavalt kostjale kokkuleppe kohaselt tasunud elatist alates märtsist 2022 (s.o perioodil märts 2022 kuni juuli 2022). Eeltoodu ei vasta aga tõele, kuna hageja tasus elatist otse lapse arvelduskontole kokkuleppes märgitud ulatuses alljärgnevalt: 1) 14.03.2022 250 eurot; 2) 16.04.2022 250 eurot; 3) 10.05.2022 250 eurot; 4) 21.06.2022 350 eurot; 5) 11.07.2022 300 eurot. Hageja tasus seega perioodil 14.03.2022 kuni 11.07.2022 lapse arvelduskontole elatist kokku summas 1 400 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et elatis summas 1 395 eurot on arvelduskontolt 21.07.2022 sularaha väljamaksena välja võetud. Arvestades, et ligipääs pangakonto vahenditele omab vaid laps ja kostja (tema emana) ning tegemist on ühekordse väljamaksega, mis vastab tasutud elatise summale, on ilmne, et kostja on hageja poolt tasutud elatisraha kätte saanud ning algatanud täitemenetluse alusetult ja pahausklikult hageja suhtes.
4.Hageja rõhutab siinkohal, et teavitas kostjat 20.03.2022, et kuivõrd kostja ei hoolitse lapse eest, siis edaspidi kannab hageja elatise lapse arvelduskontole. Seega oli kostja teadlik, et hageja tasub lapsele elatist, kui ta teeb seda lapse arvelduskontole. Nimetatud asjaolule kostja vastuväidet ei esitanud ning aktsepteeris hageja tegevust 4 kuud, ehk kostjale oli teada, kuhu hageja lapsele elatist maksab.
5.27.05.2023 juhtus hagejal õnnetus, mille tagajärjel hüppas ta paari meetri kõrguselt parema jalatallaga terava serva peale. Nimetatud õnnetuse tagajärjel teostati hagejale 20.07.2023 parema sääre ampulatsioon. Teostatud operatsiooni tagajärel lõpetati hageja töösuhe XXX OÜga. Viimane töötasu tasuti hagejale 15.08.2023. Uue töökoha leidmine ja tööturule naasemine on raskendatud vastava tervisliku seisundi tõttu, eelkõige arvestades, et hageja töötas xxx (xxx) ning uue töökoha leidmine eeldab ameti vahetust. Uue töökoha leidmiseks peab hageja saama esmalt parema jala proteesi, kuid
19.12.2023 seisuga ta seda saanud ei ole, sh ei ole teada, millal ta selle ka saab. Seega on hagejal liikumine piiratud ning tal ei ole võimalik teenida sissetulekut. 20.07.2023 teostatud operatsiooniga puudub hagejal alates 2023. aasta augustist püsiv sissetulek, mis võimaldaks tal tasuda igakuist elatist kokkuleppes sätestatud ulatuses ja viisil.
6.Kuivõrd hagejal ei ole võimalik täita elatise maksmise kokkulepet, esitas ta kostjale 12.12.2023 elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise avalduse. Nimetatud avalduse edastas hageja ka kohtutäiturile, kes kinnitas 18.12.2023, et kostja ei ole vabatahtlikult täitemenetlust lõpetanud.
7.Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda 23.05.2019 kokkuleppes sätestatud elatise tasumist täitemenetluse raames, kuivõrd kostjal puudus hageja vastu rahaline nõue, mida täitemenetluse nr 022/2022/4263 raames nõuda. Hageja oli täitnud elatise tasumise kohustust.
8.Alternatiivselt palub hageja vähendada elatist arvestades PKS § 101 lg-tes 1-5 sätestatud miinimumelatise summat. Kostja seisukoht
9.04.02.2024 vastuses on kostja nõus lõpetama vaidluse kokkuleppega, millega tühistada 22.12.2023 hagi tagamise määrus ning sõlmida elatise maksmise osas kohtulik kompromiss, mille kohaselt hageja maksab alates 1.03.2024. a lapsele elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras. Kohtu varasem menetlus
10.Kohus tegi 19.02.2024 pooletele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi kokkuleppega kohtu pakutud tingimustel (dtl 159). Hageja lisas kompromissi ettepanekule omapoolsed tingimused (dtl 161), millega kostja nõustus osaliselt (dtl 165). Kohus selgitas 21.03.2024 e-kirjaga pooltele elatise maksmise korda ja eesmärki ning määras pooltele tähtaja 26.03.2024 (k.a) jõuda kompromissile (dtl 166). Pooled kohtu määratud tähtajaks kokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine
ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
13.TMS § 2 lg 1 p 18 1 järgi on täitedokumendiks elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
14.Hageja on esitanud tõendid, mille üle vaidlus puudub: - 23.05.2019 sõlmitud notariaalse elatise maksmise kokkulepe (dtl 11) - täitemenetluse nr 022/2022/4262 algatamise teade (dtl 20) - Xi arvelduskonto väljavõte seoses Elin Vilippusele tehtud maksetega 2022 - aastal (dtl 23 jj) - Xi arvelduskonto väljavõte seoses Elin Vilippusele tehtud maksetega 2023 - aastal (dtl 25 jj) - Q arvelduskonto väljavõte (dtl 26) - Xi 20.03.2022 sõnum Y seoses Q arvelduskontole - elatise tasumise osas (dtl 27) - Xi epikriisi väljavõte (dtl 28) - Xi tööandjalt XXX OÜ laekunud töötasu maksed perioodil - 01.08.2023 kuni 02.12.2023 (dtl 32 jj) - 12.12.2023 esitatud elatise kokkuleppe ülesütlemise avaldus (dtl 36) - kohtutäitur Elin Vilippuse esindaja 18.12.2023 e-kiri (dtl 39)
15.Kohtule on esitatud Tallinna notar Triin Silla (Sild) poolt tõestatud kokkulepe 23.05.2019 reg nr 1290 hageja ja kostja vahel selle kohta, et hageja tasub kostjale lapse ülalpidamiseks elatist ja lepingu p-s 1.5. on hageja andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele käesolevast elatise maksmise kokkuleppest tuleneva elatise nõude rahuldamiseks (dtl 11 notariaalne kokkulepe). Seega on tegemist täitedokumendiga TMS § i 2 lg-e 1 p -i 181 järgi.
16.Vaidlust ei olnud selle üle, et kostja esitas kohtutäiturile E. Vilippusele märgitud kokkuleppe alusel 05.07.2022 täitmisavalduse. Teate kohaselt (dtl 20) moodustas kogu täitemenetluses sissenõutav rahasumma 1 892 eurot (elatise nõue 1 460 eurot, kohtutäituri põhitasu 360 eurot ning menetluse alustamise tasu 36 eurot). 26.09.2022 seisuga oli täitemenetluses tasutud 1 564 eurot ning võlgnevuse jääk moodustas 26.09.2022 seisuga 328 eurot (sh täitekulud).
17.Ülalviidatud pooltevahelises kokkuleppes on pooled kokku leppinud järgmistes tingimustes. - hageja tasub elatis 270 eurot kuus ning lisaks tasub hageja 25 eurot kuus Q ́i treeningute ja/või huviringide kuludest. Juhul kui enne lapse täiselaiseks saamist kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus kuupalga alammäära suuruseks rohkem kui 540 eurot kuus, siis
-
kohustub hageja tasuma Q`ile PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuist elatist vähemalt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (lepingu p 1.2.). hageja tasub elatise ning treeningute ja/või huviringide kulu Y kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is iga kalendrikuu (12.) kuupäevaks ning esimese makse tähtaeg on 12.06.2019. Juhul kui hageja ei tasu kokkulepitud summasid lepingu kohaselt, siis loetakse esmalt tasutuks igakuine treeningute ja/või huviringide kulu ning seejärel elatis. Juhul kui hageja tasub treeningute ja/või huviringide eest otse teenuse pakkujale, siis loevad lepinguosalised hageja punktis 1.2 tuleneva treeningute ja/või huviringide maksmise kohustuse täidetuks vastava summa ulatuses (lepingu p 1.3.).
18.Vaidlus ei olnud lepingu p 1.2., 1.3. sisu ja nende kulude üle.
19.Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda 23.05.2019 kokkuleppes sätestatud elatise tasumist täitemenetluse raames, kuivõrd kostjal puudus hageja vastu rahaline nõue, mida täitemenetluse nr 022/2022/4263 raames nõuda.
20.Kohus tuvastas teatest (dtl 20), et 26.09.2022 seisuga oli täitemenetluses tasutud 1 564 eurot ning võlgnevuse jääk moodustas 26.09.2022 seisuga 328,00 eurot (sh täitekulud). Kohtutäitur Elin Vilippus on hagejat kohustanud tasuma võlgnevuse 328,00 eurot. Samuti tuvastas kohus, et hageja tasus 26.09.2022 kohtutäiturile võlgnevuse 328,00 eurot, mida tõendab hageja esitatud SEB pangakonto väljavõte (dtl 23). Seega kostjal puudus hageja vastu rahaline nõue, mida täitemenetluse nr 022/2022/4263 raames nõuda. Seega on täidetud TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ja täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/4263 tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus rahuldab hagi põhinõudes. Seoses põhinõude rahuldamisega kohus ei lahenda alternatiivseid nõudeid.
21.Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja on elatiskokkuleppe üles öelnud, on kostjal õigus esitada hageja vastu elatishagi (PKS § 97 lg 1, § 100 jj) (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 14).
22.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tühistab 22.12.2023 hagi tagamise korras täitemenetluse nr 022/2022/4263 peatamise, kuivõrd täitemenetluse lubamatuks tunnistamisel täitemenetlus lõpeb. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on andnud kostjale võimaluse täitemenetluse nr 022/2022/4263 lõpetada kohtuväliselt (dtl 91), kuid hoolimata hageja esindaja korduvatest kirjadest ei ole kostja vabatahtlikult täitemenetluse loobumise avaldust esitanud. Kostja vastu kohtusse pöördumine ja sellega kaasnevad menetluskulud on põhjustatud kostja enda käitumisest.
24.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25.Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.