Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09.juunil 2016.a., Tallinnas
Hagihind
2-15-2802 XxxxOÜ hagi XxxxKORTERIÜHISTU vastu XxxxKORTERIÜHISTU 18.12.2014.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks 3 500 eurot
nende Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja Alar Salu (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Vana-Viru 4, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: XxxxKORTERIÜHISTU (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23a, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 03.05.2016.a. Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Alar Salu Kostja seaduslik esindaja Xxxx Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni
Resolutsioon
1.Jätta XxxxKORTERIÜHISTU 23.10.2015.a. vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta XxxxOÜ hagi XxxxKORTERIÜHISTU vastu XxxxKORTERIÜHISTU 18.12.2014.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud XxxxOÜ kanda.
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxKORTERIÜHISTU kasuks menetluskulu summas 1 562 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XxxxOÜ esitas hagi XxxxKORTERIÜHISTU vastu XxxxKORTERIÜHISTU 18.12.2014.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 18.12.2014.a. kostja erakorraline üldkoosolek, millise toimumisest sai hageja teada koosoleku toimumise päeval. Hageja hinnangul on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu liikmeid (või liiget) teavitati koosoleku toimumisest alles selle toimumise päeval, mitte aga seadusest tuleneva kohustuse kohaselt vähemalt seitse päeva varem. Samuti puudus teavitus päevakorrast ja päevakorras olevate küsimuste alusdokumendid. Hagejale edastatud protokollist ei tulene, kas kõik korteriühistu liikmed võtsid koosolekust osa, kes konkreetselt kohal oli või kes oli volitanud selleks endale esindaja jms. Hageja ja ka teiste korteriühistu liikmete hinnangul ei toimunud koosoleku protokollis kajastatud küsimuste otsustamisel hääletamist. Toimus küll arutelu, kuid puuduliku informatsiooni jm ebatäpsuste puhul ei jõutud ühegi punkti puhul otsustamiseni. Hageja on seisukohal, et esinevad alused MTÜS § 241 lg 1-st tulenevalt otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu summas 1 218,75 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud seadusest ega põhikirjast tulenevat korda. Kuivõrd kostja põhikirjas on sätestatud üksnes erakorraliste koosolekute kokkukutsumise kord tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Üldkoosoleku kutsed edastati kõigi korteriomanike postkastidesse ning täiendavalt avaldati ka Xxxx, Tallinn asuva maja teadetetahvlil 2014.a. detsembri esimestel päevadel so enam kui 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kuna hagejal on majasse eraldi sissepääs, siis asetas kostja samaaegselt teate ka hageja postkasti. Lisaks suhtles kostja juhatuse liige Xxxx hageja juhatuse liikme Heikki Lindiga eelnevalt pea igal päeval. Isegi kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud (mida kostja ei tunnista) siis vaatamata kõigele võttis hageja üldkoosolekust osa. Kuna hageja osales üldkoosolekul ei saanud hageja õigused olla kuidagi kahjustatud põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Hagi esitamise tegelik huvi on muud põhjused, nimelt soovis hageja peale koosolekut lahendada küttesüsteemiga seonduvat kompensatsiooni küsimust. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 1 562 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 25.08.2015.a. kohtumääruses (t/l 60) kui ka 07.10.2015.a. kohtuistungil (t/l 90-92).
5.Vaidlust ei ole selles, et hageja on korteriomandite asukohaga XxxxTallinn ja XxxxTallinn omanik (t/l 6-7, 8-9). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus Xxxx, Tallinnas on asutatud korteriühistu.
6.Kostja poolt on kohtule esitatud 18.12.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teade, millise kohaselt toimub XxxxKORTERIÜHISTU üldkoosolek 18.12.2014.a. kell 17.00 aadressil Xxxxjärgmise päevakorraga: 1. küsimused seotud maja renoveerimisega; 2. jooksvad küsimused (t/l 46).
7.Kostja XxxxKORTERIÜHISTU 18.12.2014.a. toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. Maja renoveerimiseks teostada alljärgnevad tööd: 1) küttesüsteemi pumba või soojusvaheti vahetus koos termopeade paigaldusega korteritesse; 2) vihmaveesüsteemi paigaldus; 3) prügimaja ehitus; 2. Jooksvad küsimused. Järgmisel koosolekul – maja kindlustada koos kolme isiku vastutusega. Tõsta remondifondi tariifi erinevate asjade jaoks. Suurendada majahoidja tariifi parema koristamise kvaliteedi jaoks (t/l 10, 47-48).
8.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama seaduse esimese paragrahvi teise lõike järgi rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
9.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
10.Pooled on erimeelt selles, kas kostja on teavitanud hagejat 18.12.2014.a. toimunud üldkoosolekust seaduses ettenähtud korras. Hageja leiab, et sai 18.12.2014.a. toimuvast üldkoosolekust teada samal päeval, s.o 18.12.2014.a. Samuti leiab hageja, et 18.12.2014.a. toimunud koosoleku protokollis kajastatud küsimuste otsustamisel hääletamist ei toimunud. Toimus küll arutelu, kuid puuduliku informatsiooni jm ebatäpsuste puhul ei jõutud ühegi punkti puhul otsustamiseni. Kostja osundatud hageja seisukohaga ei nõustu.
11.MTÜS § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. XxxxKORTERIÜHISTU põhikirja punkt 5.2 kohaselt on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud ühistuseaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul ühistuseaduses sätestatud nõude saamise päevast arvates (t/l 18).
12.Kuivõrd 18.12.2014.a. toimunud kostja üldkoosoleku näol ei olnud tegemist erakorralise üldkoosolekuga, tuli lähtuda selle kokkukutsumisel MTÜS § 20 lg 5 sätestatust.
13.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses väitnud, et ta sai 18.12.2014.a. kostja üldkoosolekust teada telefonivestluse käigus samal päeval, s.o. 18.12.2014.a. Hageja oma väidet millegagi asja kohtulikul arutamisel ei tõendanud, kuigi kohus on teinud 07.10.2015.a. kohtuistungil hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks (t/l 91).
14.Kostja seadusliku esindaja Xxxxi poolt kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt teavitas kostja oma liikmeid üldkoosolekust trepikodadesse teadetetahvlile kutse ülespanekuga umbes 3 nädalat varem ning kuna hagejal on eraldi sissepääs pandi temale kutse eraldi postkasti (t/l 146). Seega on hageja väide tema üldkoosolekust
mitteteavitamise kohta ümberlükatud kostja seadusliku esindaja eelpool viidatud seletusega.
15.Kohtule esitatud fotode kohaselt on hagejale kuuluvatesse korteriomanditesse eraldi sissepääs ning sissepääsu juures asub postkast (t/l 55-57). Postkasti olemasolu on hageja tõendanud xxxx OÜ 14.10.2014.a. arvega nr. 140815 ning kohtule esitatud fotodega (t/l 55-57, 111).
16.Kostja seaduslik esindaja andis kohtuistungil seletuse ka selle kohta, et hageja oli teadlik juba aegsasti üldkoosoleku toimumisest, kuivõrd ta suhtles antud perioodil hageja seadusliku esindaja Heikki Lindiga 2-3 päeva tagant (t/l 146). Nimetatut kinnitab ka kohtule esitatud pooltevaheline 20.11.2014.a. e-kirjade väljavõte, millise kohaselt on hageja olnud rahulolematu seoses küttesüsteemiga ning kostja on omakorda sellele vastanud, et küttega seotud probleeme on plaanis arutada üldkoosolekul, mis peaks toimuma enne jõule (t/l 99).
17.Seega ei ole kohtu ette toodud asjaoludega kooskõlas hageja väide selle kohta, et ta sai teada üldkoosoleku toimumisest samal päeval. Vastupidi, hageja oli ise huvitatud üldkoosoleku toimumisest ning ka sellel osalemisest, kuivõrd ta soovis enda küttekulude vähendamist (t/l 99).
18.Hageja on ka väitnud, et ta ei ole saanud detsembrikuus kostja 18.12.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, kuivõrd hageja oma ametiülesandeid täites registreerib kogu sissetuleva posti sellekohases žurnaalis (t/l 52 pöördel, t/l 115). Kohus leiab, et antud juhul ei ole eelpool nimetatud hageja seisukoht asjakohane, kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole selline dokument, mis tuleb sissetuleva kirjana registreerida. Tegemist on informatiivse teatega, millisele ei ole vaja anda omapoolset vastust.
19.Samuti on kostja seaduslik esindaja andnud seletuse selle kohta, et ta pani kutse hageja postkasti novembrikuu lõpus (t/l 147). Hageja on esitanud väljavõtte üksnes 3-16. detsembrikuu 2014.a. sissetulnud kirjade kohta (t/l 115).
20.Asjaolu, et kostja on hilisemalt hagejale edastanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate elektrooniliselt (t/l 81-84), ei tähenda veel seda, et kostja ei pannud 18.12.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teadet hagejale postkasti. Kohus leiab, et selline üldkoosolekust teavitamise viis on tingitud soovist vältida edaspidi vaidlusi seoses koosolekutest etteteavitamisega.
21.Samuti on hageja rahulolematu seoses sellega, et puudus teavitus päevakorrast ning päevakorras olevate küsimuste alusdokumendid. Kohus leiab, et kuivõrd päevakord on kajastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates (t/l 46) ning arutamise all planeeritavad teemad on olnud üldised ja korralduslikku laadi, on hageja väide alusdokumentide puudumise kohta antud juhul alusetu.
22.Ka hageja etteheide selle kohta, et hagejale edastatud protokollist ei tulene kas kõik korteriühistu liikmed võtsid koosolekust osa, kes konkreetselt kohal oli või kes oli volitanud selleks endale esindaja, on põhjendamata. Kohus leiab, et sellekohane teave on esitatud ning kajastub 18.12.2014.a. üldkoosolekul osalejate registreerimislehel (t/l 4748). Sellekohane info oli hagejale kättesaadav juba 18.12.2014.a. koosolekule registreerimisel. Kohus märgib, et hageja on ise koosolekul osalenud ning andnud registreerimislehele allkirjad (t/l 48). Seega oli hagejal võimalus seda infot kohapeal 18.12.2014.a. kontrollida.
23.Hageja etteheited selle kohta, et nii hageja kui ka teiste korteriühistu liikmete hinnangul ei toimunud koosoleku protokollis kajastatud küsimuste otsustamisel hääletamist, toimus küll arutelu, kuid puuduliku informatsiooni jm ebatäpsuste puhul ei jõutud ühegi punkti puhul otsustamiseni, on ainetud, kuivõrd hageja tugineb oma hagis üldkoosoleku otsuste
tühisusele seetõttu, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd XxxxKORTERIÜHISTU 18.12.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
26.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
27.Kostja esitas 23.10.2015.a. vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus on jätnud 07.10.2015.a. toimunud kohtuistungil rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks (t/l 94-97).
28.TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
29.Kohus leiab, et kostja poolt 23.10.2015.a. esitatud vastuväide kohtu tegevusele rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus ei ole 07.10.2015.a. toimunud kohtuistungil rikkunud kostja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmisel menetlussätteid. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
30.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
31.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
32.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1 562 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 143-144, 148). Hageja nimetatud summale vastuväiteid ei esitanud (t/l 148). Kohus leiab, et kuivõrd kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 562 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.