Vandeadvokaat Margus Kiir, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Kostja:
V B (isikukood xxx elukohtxxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Robert Suir, VIRTUA Legal Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D Ba ja L Ba hagi.
2.Välja mõista V Bilt alates 11.01.2024. a kuni 31.03.2024. a elatis igakuise elatusrahana:
2.1.Tütre D Ba kasuks 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2024. a tütre D Ba kasuks igakuise elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni tütre D Ba täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
2.2.Tütre L Ba kasuks 221 (kakssada kakskümmend üks) eurot 28 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, vähendades summat 15% vastavalt PKS § 101 lg 7) ning alates 01.04.2024. a tütre L Ba kasuks igakuise elatusrahana 244 (kakssada nelikümmend neli) eurot 56 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, vähendades summat 15%). Elatise vähendamine lõpeb kui D Ba saab täisealiseks (xxx. a). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja J Ri (endine Ba) arveldusarvele nr xxx iga kuu 5. kuupäevaks selgitusega „L ja D elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
6.Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.D Ba ja L Ba esitasid 11.01.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V Bi vastu elatise 627,60 euro saamiseks. 12.01.2024. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 25.01.2024. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule.
2.D Ba ja L Ba esitasid maakohtule esindaja kaudu hagi V Bi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja täidab ülalpidamiskohustust ebapiisavalt. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis:
-tütre D Ba kasuks alates 11.01.2024. a igakuise elatusrahana 260,33 eurot kuni D täisealiseks saamiseni, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 01. aprillist 2024. a vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu viiendaks kuupäevaks J Ba arvelduskontole. - tütre L Ba kasuks alates 11.01.2024. a igakuise elatusrahana 221,28 eurot kuni L täisealiseks saamiseni, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 01. aprillist 2024. a vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5 ja lg-le 7. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu viiendaks kuupäevaks J Ba arvelduskontole. Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hagejate esindaja, et alusetu on väide, et 2022. a novembris hagejate ema hakkas hagejatega manipuleerima ning kostjalt raha lapse ülalpidamiseks nõudma, kuigi lapsed elasid praktiliselt 50% kostja juures. Laste ema ei ole lastega manipuleerinud ning lapsed ei ole kunagi alates lahkuminekust isa juures sellist olulist aega elanud. Laste ema ei ole vastu vaielnud, et osaliselt tasutakse elatist. Laste ema püüdis saavutada kokkulepet, kuid selle sõlmimiseni ei jõutud. Samuti ei vasta tõele väide laste jagatud elukoha kohta, so keskmiselt 7-10 ööpäeva kuus. Laste isa hakkas alles elatise hagi esitamisest aktiivselt lastega suhtlema. Eeltoodud ulatuses kohtumisi ei toimu. Laste ema kannab kõik lastega seotud kulud, mistõttu tulebki kostjal panustada vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Elatise maksmiseks kehtivat kokkulepet pole sõlmitud. Laste isa on ise otsustanud palju maksab elatist. Väidetavalt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hagejad rõhutavad, et nõude esitamisel on lastetoetustega arvestatud. Kostja viide, et PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit, lapse tegelikke vajadusi, samuti lapse vajaduste kaetust nt riiklike toetustega, jääb arusaamatuks. Ühtki asjaolu või eeldust ei ole kostja poolt välja toodud ja ka tõendatud, st kostja varalise seisundi kohta. Kostja omab kallihinnalisi transpordivahendeid, milliste omamise vajadus (st krediidid, liisingud) on seatud laste huvidest kõrgemale. Kostja väide kohtu poolt laste ema sissetuleku, varalise seisundi kindlakstegemine ning mõlema vanema sissetuleku teenimise võimalust lahendi tegemiseks jääb arusaamatuks. Mõistmatuks jääb kas kostja toetub asjaolule, et tal on vähene sissetulek. Kostja sissetulek on üle Eesti Vabariigi keskmise ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute kohta. Hagejad jäävad seisukoha juurde, et kehtib eeldus, et kuna elatishagis nõutakse ülalpidamist PKS §-s 101 määratud alammääras, puudub vajadus tõendada vajalike kulude ulatust. Tegemist on seadusandja poolt määratletud miinimum ülalpidamise vajadusega. Ekslik on kostja väide, et hagejate ema peab põhjendama ja tõendama oma väiteid, miks tema arvates ei ole piisav makstud ja makstav elatis. Hagejad rõhutavad, et elatiskokkuleppe sõlmimiseni ei jõutud ning hagejate ema teavitas kostjat, et tasutav summa on ebapiisav ning kostja ise suunas hagejad kohtu poole pöörduma. Arusaamatuks jääb väide, et alaealiste hagejate nimel esitatav elatishagi ei saa olla hagejate ema alusetu rikastumise vahendiks. Hagejate ema osaleb ka ise ülalpidamisel ning kostja hindab üle alammääras nõutava elatise ulatust. Kostja eelnevad maksed ei ole samuti asjakohased, so väidetav 4 189,00 eurot kalendriaasta eest. Kostja on lugenud lastele ülalpidamismakseteks ka koos elatud aja ning maksed ostetud koera eest. Hagejad on seisukohal, et kostja taotlused on põhjendamatud ning juhul, kui kohus peab vajalikuks tõendite esitamist on hagejad nõus kohtunõude saamisel tõendeid ka esitama. Taotlustest ei selgu, millise tõendiga ja mida soovitakse tõendada, st põhjus tõendite kogumiseks.
KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja V B märgib vastuses, et ta on hagejatest hoolinud ja jätkuvalt hooliv isa. Enne abielu lahutust pikka perioodi jooksul ehk kaks aastat tegeles lastega ainult kostja, seega ka pidas neid ülal, kuna hagejate ema keskendus oma eraelule, pidutses, käis välismaal ning ei ööbinud kodus, mistõttu jättis hagejate ema hagejad ainult kostja hoolde. Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust. 15.11.2022. a võttis hagejate ema ühist hooldusõigust rikkudes, st ilma kostja nõusolekuta, lapsi nende elukohast aadressilt xxx, kus olid kõik vajalikud tingimused laste jaoks, ning kolis nendega oma isa juurde. Alates novembrist 2022. a hakkas hagejate ema manipuleerima hagejatega ning nõudma kostjalt raha laste ülalpidamiseks, kuigi hagejad elasid praktiliselt 50% kostja juures. Kostja tegeles hagejate ülalpidamisega alates hagejate sünnist ning tegeleb sellega ka siiani ehk kannab hagejate ema arvele elatist ning võtab hagejaid enda juurde keskmiselt 7-10 ööpäevaks kuus ning ostab neile kõike vajalikku: toitu, riideid, kooli ja lasteaia tarbeks asju, mööbli ning pakub meelelahutust. Hagejate vanemate vahel on sõlmitud elatise tasumise kokkulepe ja kostja täidab seda kokkulepet. Enda ja hagejate kaitseks pakkus 21.12.2022. a kostja sõlmida vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt kinnitas kostja, et ta on nõus edaspidi ülal pidama ning osalema laste elus (kasvatama, hoolitsema nende eest). Samuti kinnitas kostja, et lapsed elavad vaheldumisi mõlema vanema juures, kuna mõlemad vanemad töötavad vahetustega. Hagejate ema ei soovinud allkirjastada antud lepingut, kuid leppis kostjaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kostja kannab hagejate ema arvele 300 eurot selgitusega “elatis” ning kostja võtab lapsed enda juurde ööbimistega. Samuti palus hagejate ema kanda raha lasteaia eest tema arvele, et hagejate ema maksaks ise lasteaia arved. Hetkeseisuga kannabki kostja igakuiselt hagejate ema arvelduskontole 300 eurot laste ülalpidamiseks. Kostja on seisukohal, et laste ema eeldus, et kuna elatishagis nõutakse elatist seadusega sätestatud määras, siis puudub vajadus tõendada vajalike kulude ulatust, on ebaõige. Kuna elatishagis nõutakse vanemate 2023. a sõlmitud kokkuleppest erineva elatise väljamõistmist, hagejate ema peab põhjendama ja tõendama oma väiteid, miks tema arvates ei ole enam piisav kokkuleppeliselt makstud ja makstav elatis. Hagejate ema käitub vastuoluliselt ja halvas usus kui jätab esitatud elatishagi tõendamata olukorras, kus hagejate vanemate vahel on sõlmitud ja korrapäraselt täidetud konkreetne elatiskokkulepe. Elatishagi peab olema laste vajaduste keskne, arvestades vanemate varalist seisundit ning võimet teenida sissetulekut. Hagiavaldus on täielikult tõendamata. Kostja palub seega kohustada hagejate ema tooma kohtu ette tõendid hagejate vajaduste kohta konkreetselt hageja 1 ja hageja 2 osas. Kostja palub lisaks välja nõuda asjakohane teave hagejate ema varalise seisundi hindamiseks Sotsiaalkindlustusametilt, Maksuja Tolliametilt ning Eesti Vabariigi krediidiasutustelt. Kostja peab oluliseks, et on varasemalt maksnud elatist 150 eurot lapse kohta toimub vastavalt kehtivale ja hagejate emaga sõlmitud kokkuleppele. Lisaks on kostja kandnud lastega seotud vahetuid kulusid. See tähendab, et mõlemad vanemad on lähtunud sellest, et sellega on hagejate vajadused olnud kaetud. Nimelt, perioodil 10.01.2023. a kuni 10.01.2024. a on kostja kokku tasunud hagejatele elatist summas 4 189 eurot s.o keskmiselt 174,54 eurot lapse kohta kalendrikuus. Arvestades hagejate viibimist kostja juures keskmiselt 9 ööpäeva kuus ületab arvutatud summa 174,54 eurot lapse kohta kalendrikuus isegi justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi, s.o seaduse alusel, saadavat summat. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUISTUNG
5.06.08.2024. a kohtuistungil selgitas hagejate lepinguline esindaja, et hagejate seisukohad on hagis põhjendatud. Elatisenõue on miinimum ja selle vähendamiseks erisusi ei ole, jagatud elukohta ei ole. Laste huvialad ja ülalpidamiskulud kannab laste ema. Nõue on põhjendatud. Kostja maksab iga kuu 300 eurot alates jaanuarist. Kohus peaks arvesse võtma menetluse ajal tasutud elatise summad. Lapsed viibivad isa juures vastavalt kostja võimalustele. Juulis olid lapsed kostja juures 7,5 päeva, juunis 6,5 päeva ja mais 6,5 päeva. Lastevanemate vahel ei ole
elatise maksmise kohta kirjalikku kokkulepet. Hagejad on seisukohal, et kostja sissetulek on piisav, kostja sissetulek on 2 200 eurot ja kohustused kuus 848 eurot. Kostja tasus mõni kuu laste muusikakooli eest, suvel ei ole vaja seda maksta. Laste ema on ise nõus tasuma muusikakooli eest. Hagejad leiavad, et ükski vastuväide ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja ja kostja esindaja selgitasid, et kostja tegeleb lastega nagu laste emagi. Muusikakooli eest maksab kostja ja ta viib ise lapsed sinna või siis kostja vanemad. Kostja kannab iga kuu lastele 300 eurot, mis on laste ema poolt ise välja pakutud. Kostja töötab kahel töökohal ja lapsi võtab enda juurde nii palju kui võimalik. Soov on muidugi rohkem aga laste ema annab lapsi nii palju kui annab. Kostja soovib lastega palju rohkem suhelda ja lapsed soovivad isaga rohkem kohtuda ja suhelda. Kuid laste ema siin käesolevas asjas, teades, et seaduses on see piir mis mõjutab elatise suurust 7 päeva kuus ja rohkem, ta ei luba isal lastega kohtuda. Õiguslik aspekt on siin seotud hea usu põhimõttega. Laste vajadused on kõik kaetud, kostja maksab 300 eurot kuus ja katab ka neid kulusid mis on seotud laste ülalpidamisega siis kui lapsed on temaga. Hagi on täies ulatuses põhjendamatu, paralleelselt on kohtus ka vaidlus suhtluskorra määramise osas, mis ei ole veel lahendust leidnud. Kostja peab seda nõuet mis on esitatud st. 600 eurot liiga suureks. Kostjal on võetud kolm laenu: autoliising kuumaksega 500 eurot, mootorratta liising 180 eurot ja remondilaen 160 eurot. Remondilaenu kasutas kostja laste tubade renoveerimiseks. Palka saab kostja kokku kahest töökohast 2 230 eurot. Kostja annab lastele ülalpidamist mitte vaid otseselt elatise näol vaid rahuldades laste otseseid vajadusi. Ta ostab lastele asju, mis on mõeldud laste vajaduste rahuldamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
11.D Ba ja L Ba on V Bi lapsed.
12.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
13.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13).
14.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
15.PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
16.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
17.Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt alates 11.01.2024. a igakuise elatusrahana seadusega kehtestatud määras.
18.Kostja on seisukohal, et antud menetluses tuleb analüüsida mõlema vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu otsus 2-16-135/95 17.01.2018. a, p 13). Seega peab kohus asja lahendamiseks tegema lisaks kostja sissetulekule ja varalisele seisundile kindlaks ka hagejate ema sissetuleku ja varalise seisundi, samuti hindama mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jms sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid.
19.Kohus märgib, et antud hetkel ei ole vaidlust selles, et lapsevanemad ei ole suutelised sissetulekut teenima, mõlemad vanemad omavad töökohta.
20.Vaidlust ei ole selles, et kostja on käesoleva ajani tasunud lastele igakuiselt elatist, kuid vaidlus on selles, et kostja tasub elatist väiksemas summas, kui seadusega kindlaks määratud.
21.Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
22.Kohus märgib, et vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15; 13.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
23.Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta töövõime on piiratud või et tema ülalpidamisel on veel alaealine laps/lapsed, kes jääksid elatise väljamõistmisel nõutud ulatuses vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes. Ebapiisav sissetulek või muude rahaliste
kohustuste olemasolu ei ole mõjuvad põhjused, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära.
24.Kohus on kontrollinud täiendavalt kostja ja hagejate seadusliku esindaja vara elektroonilisest kinnistusraamatust, töötamise registrist, äriregistri teabesüsteemist ja liiklusregistrist. Elektroonilise andmebaaside andmetel: - V B töötab xxx ja xxx; - Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on V Bile perioodil 01.08.2023. a kuni 31.07.2024. a tehtud väljamakseid 31 445,59 eurot mis jagatuna 12 kuule teeb keskmiselt 2 620,46 eurot; - kinnistusraamatu andmetel on V B korteri xxx (registriosa nr xxx) omanik; - äriregistri andmetel kuulub V Bile liikmesus/hooneosa xxx; - transpordiameti liiklusregistri andmetel on V B 3 sõiduki ja 1 mootorratta kasutaja. - J R töötab xxx; - Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on J Rile perioodil 01.08.2023. a kuni 31.07.2024. a tehtud väljamakseid 31 854,67 eurot mis jagatuna 12 kuule teeb keskmiselt 2 654,55 eurot; - kinnistusraamatu andmetel on J R korteri xxx (registriosa nr xxx) omanik; - transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub J Rile 1 sõiduk.
25.V Bi majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohtu hinnangul ilmne, et kostja varaline seisund võimaldab elatist tasuda PKS § 101 sätestatud määras kahjustamata seejuures tema enda igapäevast toimetulekut.
36.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna laste kulusid.
26.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2023. a on 249,78 eurot ja alates 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot.
Alates 01.04.2024. a baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot.
27.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust. 01.04.2023. a kuni 01.04.2024. a arvestatakse elatis 249,78+50,55-40=260,33 eurot kuus, ning alates 01.04.2024. a on igakuine elatis 287,72 eurot kuus (272,76+54,96-40=287,72).
28.Vastavalt PKS § 101 lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. D ja L vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Lle makstav elatis on 260,33 x 0,85=221,28 eurot ning alates 01.04.2024. a 287,72x 0,85= 244,56 eurot.
29.Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike Rendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi.
30.Kostja märgib lõplikus seisukohas, et ta on perioodil 2024. a jaanuar kuni juuni 2024. a kandnud hagejate ülalpidamiseks kulu 3 572,06 eurot. jaanuar 2024. a (1 077,96 eurot kokku) 19.01.2024. a mööbel 88 eurot; 21.01.2024. a kaup24.ee kulu (mööbel) 775,90 eurot; 24.01.2024. a ehituskaup 202,06 eurot; 24.01.2024. a batuudikeskus 12 eurot; veebruar 2024. a (328,06 eurot kokku) 05.02.2024. a kunstikool 30 eurot; 07.02.2024. a mööbel 89 eurot; 15.02.2024. a mööbel 115 eurot; 09.02.2024. a ehituskaup 21,65 eurot; 17.02.2024. a kino 18,74 eurot; 17.02.2024. a kino 17,67 eurot; 26.02.2024. a SPA külastus 24 eurot; 29.02.2024. a batuudikeskus 12 eurot. märts 2024. a (279,43 eurot kokku) 03.03.2024. a ehituskaup 121,43 eurot; 08.03.2024. a sisustuskaup 128 eurot; 08.03.2024 . akunstikool 30 eurot. aprill 2024. a (177,79 eurot kokku) 06.04.2024. a sisustuskaup 147,79 eurot; 10.04.2024. a kunstikool 30 eurot. mai 2024. a (1 686,82 eurot kokku) 11.05.2024. a kunstikool 30 eurot; 19.05.2024. a batuudikeskus 12 eurot;
29.05.2024. a kaup24.ee kulu (mööbel) 448,88 eurot; 29.05.2024. a mööbel 100 eurot; 29.05.2024. a kaup24.ee kulu (mööbel) 352,94 eurot; 31.05.2024. a mööbel 723 eurot; 31.05.2024. a kunstikool 30 eurot. juuni 2024. a (12 eurot kokku) 22.06.2024. a batuudikeskus 12 eurot. Kostja kinnitab, et ülalnimetatud kulud 3 572,06 eurot on kantud ainult hagejate ülalpidamiseks. Tulenevalt PKS §-st 100 lg 2, kostja ei ole kohustatud täitma hagejate ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel, sest ta osaleb laste kasvatamises. Ülalnimetatud ehituse, sisustuse ja mööblikulud on kõik seotud hagejatele laste tubade remontimisega ja sisustamisega. Kostja palub hagejate elatise nõudest maha arvata 3 572,06 eurot.
31.Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et kostja on kandnud laste ema arvele perioodil 13.01.2023. a kuni 10.01.2024. a raha summas 4 189 eurot.
32.Kohus juhib kostja tähelepanu, et hagejad paluvad elatise välja mõistmist alates 11.01.2024. a. Raha ülekanded on jäänud kõik perioodi, mille eest elatist ei nõuta, seega ei arvesta kohus kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtteid.
33.Kostja on seisukohal, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust 174,54 eurot lapse kohta kalendrikuus. Lisaks on kostja kandnud lastega seotud vahetuid kulusid. Kostja on laste ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka mööbli- sisustuskauba, ehituskauba, batuudikeskuse, spa ja kino külastuse ja kunstikooli kulud.
34.Kohus nõustub hagejate esindajaga, et mööbli, sisustuskauba ja ehituskauba eest maksmisega ei täideta ülalpidamiskohustust. Nimetatud kuluartiklid ei kohaldu ülalpidamiskohustuste standardvajaduste hulka. Laste ülalpidamiskuludeks arvestatakse eelkõige eluaseme- ja toidukulud, riided, jalanõud, haridus, tervishoid, transpordikulud, vabaaja kulu, hügieen. Kohus ei jaga kostja seisukohta, et enda korterisse mööbli ostmine, ehituspoes ostude tegemine on ülalpidamiskohustuse täitmine. Samuti märgib kohus, et kostja külastab lastega kino ja spaad, veedab isa lastega kvaliteetaega, kuid siis see kvaliteetaeg arvestada elatise maksmise summast maha on kummastav. Asjaolu, et laste isa maksis märts, aprill ja mai kuus huvikooli (kunstikooli) eest kokku 90 eurot on pigem tervitatav ja näitab kostjapoolset huvi lapse arengu ja silmaringi avardamise osas. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
35.Arvestades laste ema sissetulekut mis moodustab keskmiselt 2 654,55 eurot kuus ja jagades see 3 liikmega teeb liikme kohta 884,85 eurot. Antud asjas on mõlemal lapsevanemal töökoht ja nad omavad võrdselt igakuist sissetulekut. Kohus rõhutab, et ülalpidamiskohustus on rahaline nõue vanema vastu, kelle juures laps ei ela või ei osale lapse kasvatamises. Hagejate seaduslik esindaja kasutabki enda käsutuses olevaid rahalisi vahendeid laste igapäeva vajaduste rahuldamiseks.
36.Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
37.Kohus märgib, et tuleb arvestada, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Eelnimetatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatist alla PKS § 101 arvestatud miinimummäära. Kostja töövõime ei ole piiratud, mis takistaks laste ülalpidamises osaleda. Tõendid kostja majandusliku seisundi kohta kinnitavad, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist PKS § 101 sätestatud määras.
38.Hagejad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 11.01.2024. a, seega vastavalt TsMS § 486 lg 2 on hagejad esitanud hagiavalduse kohtule 11.01.2024. a.
39.Võttes arvesse poolte seisukohti, menetluses kogutud tõendeid, ka vanema senist panust (makseid), mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 11.01.2024. a. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatisemakseid.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
41.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
42.Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.