Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9386
Tsiviilasi
OÜ KEKKILÄ EESTI hagi VIPexport OÜ vastu nõude tunnustamiseks
RANNAKÜLA
KV OÜ pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.12.2015 otsus
Tsiviilasja hind 3500 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse VIPexport OÜ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ KEKKILÄ EESTI (registrikood 10980212), lepinguline esindaja esindajad advokaat Ronald Riistan Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): VIPexport OÜ (registrikood 12340758), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kohtuistungi toimumise aeg
17.05.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 09.12.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta VIPexport OÜ kanda.
3.Määrata kindlaks OÜ KEKKILÄ EESTI ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus ja mõista VIPexport OÜ-lt välja OÜ KEKKILÄ EESTI kasuks menetluskuluna 825 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb VIPexport OÜ-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing KEKKILÄ EESTI (hageja) esitas 19.06.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse nõude tunnustamiseks RANNAKÜLA KV OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 26.11.2014 Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-14-61567. Pärnu Maakohtu 11.02.2015 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.
3.10.03.2015 esitas hageja oma nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 31 403,21 eurot.
4.25.05.2015 esitas VIPexport OÜ (kostja) vastuväite hageja nõudele.
5.10.03.2015 nõudeavalduse kohaselt koosneb hageja nõue: 1) üürilepingust tulenevast nõudest 22 539,21 eurot, millest põhivõlg on 20 000,04 eurot ja viivis 2539,17 eurot; 2) täiendavate kulude hüvitamise nõudest 8864 eurot, millest õigusabikulud on 7524 eurot ja ajutise halduri tasu 1340 eurot. Lisaks omab hageja üürilepingust tulenevale nõudele pandiõigust võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 alusel.
6.Hageja ja võlgnik sõlmisid 10.07.2013 üürilepingu, mille kohaselt oli võlgnikul õigus kasutada hageja kinnistut asukohaga Läänemaa, Nõva vald, Rannaküla küla, Sadama koos sellel asuva hoonega. Võlgnik kohustus tasuma selle eest üüri 1666,67 eurot kuus. Lisaks üürile kohustus võlgnik tasuma kõik üüriobjektiga seotud kommunaalkulud. Üürileping oli sõlmitud kuni 09.07.2014. Kuna üürnik jätkas asja kasutamist ka pärast 09.07.2014, siis muutus üürileping kooskõlas VÕS § 310 lg-ga 1 tähtajatuks, s.t, et üürileping pikenes.
7.Alates 02.01.2014 ei tasunud võlgnik enam üürilepingus kokkulepitud üüri. 06.11.2014 saatis hageja esindaja võlgnikule üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et üürileping on üles öeldud alates 11.12.2014 ning palus üürivõlgnevuse ja tekkinud viivise tasuda hiljemalt 20.11.2014. Võlgnik tekkinud võlgnevust ei likvideerinud.
8.Üürilepingu lõppemise seisuga oli võlgniku põhivõla suuruseks 20 000,04 eurot (12 x 1667,67 eurot) ja põhivõlalt arvestatud viivise suuruseks 1919,17 eurot (0,05%
2(9)
päevas). Pankroti väljakuulutamise seisuga, s.o 11.02.2015 oli hageja üürilepingust tulenev nõue võlgniku vastu kokku 22 539,21 eurot, millest 20 000,04 eurot on põhivõlg ja 2539,17 eurot viivis põhivõlgnevuselt alates 03.02.2014 kuni 11.02.2015 0,05% päevas.
9.Lisaks on hagejal kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude ja tsiviilasjas nr 214-61567 menetluskulude kandmisega seotud nõue kokku 7524 eurot. Nimelt esindas hagejat üürilepingu ülesütlemisavalduse ja pankrotihoiatuse edastamisel, sh pankrotiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel KPMG Advokaadibüroo OÜ. Samuti on hageja täiendavaks kuluks ajutise halduri tasu summas 1340 eurot, mille hageja on hüvitanud.
10.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hagiavalduse lisana esitatud tabel kajastab võlgniku igakuiste lepingulisi kohustuste suurust, hageja poolt määratud täitmise aega ning võlgniku täitmisi. Nõude aluseks olev arvestus on koostatud hageja seaduslike esindajate poolt.
11.Kuna kumbki lepingupool ei teatanud oma soovist jätta üürisuhe pikendamata, siis tuleb lepingulised kohustused lugeda lõppenuks lepingu ülesütlemisega alates 11.12.2014. Võlgnik ei vaidlustanud üürilepingu lõpetamist, mis tähendab, et võlgnik nõustus, et leping lõppes 11.12.2014. Hageja tõesti ei esitanud üürnikule arveid alates juuli 2014, mis aga ei tähenda, et võlgnik ei oleks pidanud lepingu alusel üüri tasuma. Riigikohus on asunud seisukohale, et üüriarvete esitamata jätmine ei vabasta üürnikku kohustusest tasuda üüri (RKTKo nr 3-2-1-40-01). Lisaks on praktikas leitud, et arvete esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel (RKTKo nr 3-2-1-5-08).
12.Võttes arvesse, et üürilepingus olid pooled igakuises üürisummas kokku leppinud, siis ei olnud võlgnikul mingeid takistusi oma lepingulisi kohustusi täita ka ilma arvet saamata. Samuti lasus üürnikul lepingu järgi kohustus teatada arvete mittesaamisest. See, et võlgnik ei tundnud alates 2014. aasta juulist huvi arvete vastu ega täitnud omapoolset teavitamise kohustust, ei tähenda, et arvete esitamata jätmise tõttu vabanes ta lepingulistest kohustustest.
13.20.11.2015 esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 5200,07 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 4900,07 eurot on õigusabikulud (koos käibemaksuga). Hagejale on maakohtu menetluses osutatud õigusabi kokku 29 h. Hageja esindaja poolt tehtud toiminguteks on: 1) 25.05.2015 telefonivestlus pankrotihalduriga ja asja analüüs seoses kostja vastuväitega hageja nõudele – 1 h; 2) 01.06.2015 – 20.06.2015 nõude tunnustamise hagi aluseks oleva olukorra analüüs, hagi koostamine – 13,5 h; 3) 14.07.2015 kohtu poolt tehtud lahendi ülevaatus nõuete kaitsmise osas, edasise strateegia kujundamine – 0,25 h; 4) 23.07.2015 edasise strateegia kujundamine hagi osas – 0,25 h; 5) 03.08.2015 edasise tegevuskava kohta kliendile saadetava kokkuvõtte ülevaatus, kirjavahetus samal teemal – 0,25 h; 6) 03.08.2015 halduri e-kirjaga tutvumine ja kliendile nõude tunnustamise kohta edasise tegevuskava ülevaate koostamine – 0,75 h; 7) 17.08.2015 kostja vastuväitega tutvumine ja põhilistest vastuväidetest kliendile kokkuvõtte koostamine – 1 h; 8) 18.08.2015 kohtupraktika analüüs seisukoha koostamiseks kostja vastusele – 1,5 h; 9) 28.08.2015 hageja poolt koostatud tabelis esitatud andmete kõrvutamine kostja nõudeavalduse lisaks olevate arvetel olevate selgitustega – 1 h; 10) 31.08.2015, 07.09.2015 – 14.09.2015 kostja vastusele seisukoha koostamine ja kliendile ülevaatamiseks saatmine – 9,5 h.
3(9)
Kostja vastuväited hagile
14.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
15.Kostja märkis, et hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud tabeli, kuid kostjale jääb mõistmatuks, kelle poolt on nimetatud tabel koostatud ning mis andmeid tabel sisaldab. Esitatud tabelist nähtuvalt esitati viimane arve 02.06.2014, pärast seda ei ole viidet enam ühelegi arvele. Seega ei ole välistatud, et poolte vahel lõppes üürisuhe lepingu p-s 2.1. toodud tähtajal 09.07.2014. Hageja poolt vastavate arvete esitamisel saab kostja võtta seisukoha nii põhinõude kui ka viiviste nõude suuruse osas.
16.Kostja leidis ka, et õigusabikulud ja ajutise halduri tasu ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud õigusabikulude tõendamiseks 01.03.2015 väljastatud arve nr 2500097A. Kostja arvates ei ole sellises mahus õigusnõustamine põhjendatud ning väidetavalt üürivõlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulud ei ole proportsioonis üürivõlgnevuse enda suurusega. Samuti viitab arve hilisem väljastamine, et hageja poolt väljastatud arve sisaldab ka muid õigusabiteenuseid.
17.Kostjale jääb arusaamatuks, miks soovib hageja sisse nõuda võlgnikult seadusega võlausaldajatele pandud ajutise halduri tasu maksmise kohustuse. Kostja arvates on tegemist kuludega, mis peavad jääma hageja enda kanda.
18.Kostja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 07.12.2015, kuid vastust menetluskulude nimekirjale ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
19.Pärnu Maakohtu 09.12.2015 otsusega hagi rahuldati ja tunnustati võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet kogusummas 31 403,21 eurot, mis koosneb: 1) pankroti väljakuulutamise seisuga (11.02.2015) hageja üürilepingust tulenev nõue võlgniku vastu kokku 22 539,21 eurot, millest 20 000,04 eurot on põhivõlg ja 2539,17 eurot viivis, arvestatuna põhivõlgnevuse tasumata osalt 0,05% päevas alates 03.02.2014 kuni 11.02.2015; 2) täiendavate kulude hüvitamise nõue summas 8864 eurot, millest õigusabikulud on 7524 eurot ja ajutise halduri tasu 1340 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4383,39 eurot (s.o 300 eurot riigilõiv ja 4083,39 eurot õigusabikulud) ja mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
20.Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud hageja ja võlgniku vahel 10.07.2013 üürilepingust tuleneva üürivõlgnevuse olemasolu ja suurust.
21.Üürilepingu p-s 2.2. leppisid hageja ja võlgnik kokku lepingu automaatses pikenemises ühe aasta võrra, kui üks pool ei teata teisele poolele kolm kuud enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kostja kahtlused, et leping võis lõppeda lepingus näidatud ajal, s.o 09.07.2014, ei ole menetluses kinnitust leidnud. Hageja esitatud tõendid tõendavad üürisuhte olemasolu hageja poolt näidatud perioodil.
22.05.11.2014 üürilepingu ülesütlemise avaldusega on tõendatud, et üürisuhe jätkus ka pärast lepingus sätestatud tähtaega. Koos lepingu ülesütlemisega on hageja andnud võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teinud pankrotihoiatuse. Üürilepingu ülesütlemisteates sisalduvale pankrotihoiatusele tuginedes esitas hageja hiljem kohtule pankrotiavalduse võlgniku vastu. Üürilepingu ülesütlemise teade on võlgnikule kätte toimetatud. Ka võlgniku esindaja nõustus, et üürileping on üles öeldud. Seega ei ole üürilepingu poolte endi vahel vaidlust, et üürileping kehtis edasi pärast 09.07.2014 ning lõppes 05.11.2014 hageja avalduse alusel ülesütlemisega alates 11.12.2014. Eeltoodust tulenevalt oli võlgnik kohustatud tasuma üüri kuni üürilepingu ülesütlemiseni (VÕS § 186 p 6, § 195 lg 2).
4(9)
23.Kohus nõustus hageja seisukohaga, et üürileandja poolt üürnikule arvete esitamata jätmine alates 2014. aasta juulikuust ei vabastanud üürnikku üüri maksmise kohustusest. Üürilepingu p-s 3.1. on kokku lepitud üürisummas 1666,67 eurot kuus. Seega ei vajanud üürnik üürisumma teadasaamiseks arvet. Varasematest arvetest olid üürnikule teada ka üürileandja pangarekvisiidid.
24.Lisaks on lepingu p-s 3.4. sätestatud üürniku kohustus üürileandjat teavitada, kui ta ei ole saanud üüri või kommunaalkulude tasumise kohta üürileandjalt arvet hiljemalt 15. kuupäevaks. Üürniku kohustus üüri tasuda ei tulene arvete esitamisest, vaid üürilepingust. Arvete esitamata jätmise korral võinuks üürnikul teoreetiliselt tekkida õigus kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel ajutiselt keelduda kuni üürileandja poolt arve esitamiseni, kuid maakohtu hinnangul välistab VÕS § 111 lg 3 praeguses asjas üürniku õiguse keelduda, sest asjaolusid arvestades ei oleks see mõistlik ning oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üüri tasumiseks üürnik tegelikult arvet ei vajanud.
25.Hageja esitatud arved tõendavad, et kuni 02.06.2014 esitatud arvete alusel oli üürnikul tekkinud 7 kuu üüri võlgnevus summas 11 666,69 eurot, millele lisandus viie kuu tasumata üür perioodil juuni – oktoober 2014 summas 8333,35 eurot. Hageja koostatud tabelis näidatud võlgnevuse reaalset olemasolu tõendavad üürnikule esitatud korduvad märgukirjad ja meeldetuletused. Kohus leidis, et hageja on tõendanud 12 kuu üürivõla olemasolu summas 20 000,04 eurot.
26.Maakohus rahuldas ka viivisenõude summas 2539,17 eurot. Üürilepingu p 5.3. kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja arvestuste kohaselt on alates 03.02.2014 kuni pankroti väljakuulutamiseni 11.02.2015 põhivõlgnevuselt arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks kokku summas 2539,17 eurot.
27.Maakohtu hinnangul on hageja õigusabikulude nõue 7524 eurot põhjendatud. Hagejale osutati kohtueelses menetluses õigusabi võlgnikuga üürilepinguga seonduvas õigusnõustamises, lepingu lõpetamises, võlgnevuse sissenõudmises ja pankrotimenetluse algatamises kuni jaanuarini 2015. Kohus leidis, et nimetatud õigusabikulud on käsitatavad võla sissenõudmise kuluna ning VÕS § 1131 lg-s 1 sätestatud hüvitise määra ja viivisesummat ületava kahjuna (VÕS § 1131 lg 2). Hagejal on õigusabikulude näol tekkinud kahju (VÕS § 115 lg 1). Hageja vajadus õigusabi järele ja sellega seoses täiendavate kulude teke on otseses põhjuslikus seoses võlgniku lepinguliste kohustuste rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Tegemist on kuludega, mille tekkimise võimalust lepingu rikkumise tagajärjena võis ja pidi võlgnik üürilepingu sõlmimisel ette nägema (VÕS § 127 lg 3). Hagiavaldusele lisatud advokaadibüroo poolt koostatud ja kostjale esitatud erinevad teated ja avaldused ning kohtule esitatud pankrotiavaldus tõendavad, et hagejale on reaalselt õigusabi osutatud. Kostja ei ole põhjendanud oma väidet, et hageja näidatud õigusabikulud ei ole proportsioonis üürivõla summaga. Kostja ei ole oma väidet lahti seletanud ega konkreetsete asjaoludega põhistanud. Hagejale ei saa ette heita oma õiguste maksmapanekuks kvalifitseeritud õigusabi kasutamist. Nõutavate õigusabikulude ja viivise summa kokku ei ületa poolt põhivõla summast ning kohtu hinnangul ei saa lugeda sellist kahjuhüvitist ülemäära suureks.
28.Samuti on hagejal õigus nõuda võlgnikult pankrotimenetluses tasutud kulude hüvitamist (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Hageja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldati, kuid asjaolusid arvestades (pankrotivaraks olev kinnistu on koormatud suures summas hüpoteegiga ning kinnistu väärtust arvestades kinnistu võõrandamisest saadust pankrotimenetluse kuludeks tõenäoliselt raha ei jätku) mõistis maakohus ajutise halduri tasu ja kulud välja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt
5(9)
(hageja), mitte pankrotimenetluse kuludest. Seega on hageja haldurile 1340 euro tasumisega täitnud hagejale kohtumäärusega pandud kohustuse. Nimetatud kohustust ei oleks hagejal tekkinud, kui pankrotivõlgnik ei oleks üürilepingut rikkunud ning hagejal ei oleks olnud vajadust pankrotiavaldust esitada. Seaduses sätestatud võimalus nõuda võlausaldajalt pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kulude hüvitamist on seotud sellega, et võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks piisavalt vara. See ei tähenda, et võlausaldaja kaotab õiguse esitada võlgniku vastu nõue tasutud pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks.
29.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskulude suuruseks on 4383,39 eurot (s.o 300 eurot riigilõiv ja 4083,39 eurot õigusabikulud). Kostja hageja õigusabikulude kohta vastuväiteid esitanud ei ole. Seega hindas kohus üksnes kulude põhjendatust ja vajalikkust. Õigusabikulu arvete ja neile lisatud spetsifikatsioonide kohaselt on õigusabile kulunud kokku 29 h, andmetest järelduvalt on tunnitasumääraks 140,80 eurot (koos käibemaksuga 168,97 eurot). Kohus leidis, et nõude tunnustamisega seoses hagejale kohtueelses menetluses nõude tunnustamise hagi esitamiseks ja kohtumenetluses õigusabi osutamine 29 h ulatuses oli põhjendatud ja vajalik ning tunnitasumäär ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna hageja ei kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis mõistis kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Apellatsioonkaebus
30.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega lugeda tunnustatuks hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses summas 13006,69 eurot ning jätta ülejäänud osas nõue tunnustamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
31.Kostja arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid igakülgselt ja täielikult ning otsus on olulises osas põhjendamata.
32.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et perioodi eest juuni – oktoober 2014 on võlgnikul tasumata 8333,35 eurot. Kostja hinnangul võis üürileping võlgniku ja hageja vahel tegelikkuses juba juulis 2014 lõppeda. Nimelt üürilepingu p 2.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad lepingu tähtajalisena kuni 09.07.2014.
33.Üürilepingu p 2.2. nägi küll ette olukorra, kus leping võib automaatselt pikeneda, kuid poolte tegevusest tulenevalt võib järeldada, et pooled ei soovinud üürisuhte jätkamist. Võlgnik ei tasunud üüriarveid ja hageja ei väljastanud enam juulist võlgnikule arveid. Hageja koostas arved hilisemalt alles pankrotimenetluse käigus, mis oli kantud ilmselgelt soovist saada endale suuremat nõuet pankrotimenetluses.
34.Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Tegemist oli isikute vahel väljakujunenud praktika rakendamisega. Antud juhul võlgnik uskus, et poolte võlasuhe on lõppenud, kuivõrd hageja võlgnikule arveid ei esitanud ning reaalselt võlgnik ka üüriobjekti ei kasutanud. Seega lõpetasid kostja hinnangul võlgnik ja hageja omavahelise üürilepingu alates juulist 2014.
35.Kostja hinnangul on maakohtu seisukoht viivise suuruse osas ebaõige ja tuleb jätta kohtu poolt tuvastatud suuruses tunnustamata. Üürilepingu p-i 5.3. kohaselt tekib kohustus tasuda viivist arve tasumisega viivitamisel. Seega sai hageja nõuda viivist alles pärast arve esitamist. Juhul, kui arveid alates juulist 2014 ei esitatud, siis ei olnud võimalik arvestada viivist summalt 20 000,04 eurot nagu on tuvastanud kohus.
6(9)
36.Kohtuvälises menetluses kantud õigusabikulud (7524 eurot) ei ole põhjendatud. Nimetatud kulud ei ole proportsioonis töö olemuse ja kulutatud õigusabi summaga. Igaühel on õigus vabalt valida endale õigusnõustajat, kuid see ei tähenda, et tuleks aktsepteerida põhjendamatult suuri kulusid. Tunnustada tuleb vaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Kulu 7524 eurot ei ole põhjendatud, kuna antud asjas on olnud ka mitu esindajat, mistõttu on kulud ka suurenenud.
37.Kostja vaidles vastu ka hageja menetluskuludele. Hageja menetluskulud summas 4383,39 eurot ei ole põhjendatud ega vajalikud. Tegemist on keskmisest lihtsama vaidlusega, kus kõik sisulised seisukohad olid kujundatud juba varasemas menetlusstaadiumis, kus hageja on juba kandnud kulusid summas 7254 eurot. Teostatud tööd mahus 29 h ei ole põhjendatud. Antud asjas ei ole toimunud mitte ühtegi istungit ning hageja poolt on esitatud menetluses kaks menetlusdokumenti. Kostja hinnangul on maksimaalseks ajakuluks käesolevas vaidluses mitte üle 7 h.
38.Hageja poolt aruannetes toodu ei anna alust lugeda esitatud nõudeid põhjendatuks nagu seda on leidnud maakohus. Vastustaja seisukoht
39.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
41.Kostja oletus, et üürileping võis võlgniku ja hageja vahel tegelikkuses juba juulis 2014 lõppeda, asjas tuvastamist ei leidnud. Üürilepingu punktide 2.1. ja 2.2. järgi jõustus üürileping allakirjutamisest mõlema poole poolt ja kehtis tähtajalisena kuni 09.07.2014. Üürileping sätestas, et kui üks pool ei teata teisele poolele kolm kuud enne lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb leping automaatselt ühe aasta võrra. Kuivõrd kumbki lepingupooltest ei teavitanud kolm kuud enne 09.07.2014, et ta ei soovi üürilepingu pikenemist, pikenes üürileping automaatselt aasta võrra, st kuni 09.07.2015. Kostja ei ole tõendanud, et pankrotivõlgnik ei soovinud üürilepingu automaatset pikenemist ja teavitas sellest hagejat. Hageja esitas 05.11.2014 pankrotivõlgnikule avalduse üürilepingu ülesütlemiseks alates 11.12.2014. Seega tuli üürilepingust tulenevaid kohustusi pankrotivõlgnikul täita kuni 11.12.2014, mil üürileping lõppes.
42.Kostja ei ole tõendanud ka lepingupoolte konkludentset tahet üürileping juulis 2014 lõpetada. Üüriarvete esitamata jätmist ei saa iseenesest käsitleda tahteavaldusena üürileping lõpetada. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli soov üürileping lõpetada ja pankrotivõlgnik sellest ka nii aru sai. Hageja selgituste kohaselt lõpetas ta üürnikule üüriarvete esitamise, sest arvete ja teatiste pikaaegse ignoreerimise järgselt oli selge, et arvete ja korduvate teatiste esitamisest on vähe kasu. Üüri tasumise kohustus tulenes kehtivast lepingust ja arvete esitamata jätmine ei vabastanud üürnikku selle kohustuse täitmisest.
7(9)
43.Hageja poolne lepingu ülesütlemine 05.11.2014 näitab, et kuni selle ajani pidas hageja lepingut kehtivaks. Samuti ei esitanud pankrotivõlgnik hageja poolse lepingu ülesütlemise järel vastuväidet, et leping lõppes juba varem. Kostja paljasõnaline väide, et tegemist oli isikute vahel väljakujunenud praktika rakendamisega, ei tõenda lepingu varasemat kokkuleppelist lõpetamist. Kostja ei ole selgitanud, millist väljakujunenud praktikat poolte vahel ta silmas peab.
44.Kostja viide hea usu põhimõttele (VÕS § 6 lg 2) ei ole asjakohane. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus üürilepingus fikseeritud igakuise nõude summa maksmapanek.
45.Kostja on osaliselt vaidlustanud viivisenõude tunnustamise tulenevalt sellest, et alates juuli 2014 üürileandja arveid ei esitanud. Kostja ei ole täpsustanud, millises summas ta viivisenõuet vaidlustab peale juulit 2014 tasumisele kuuluvate summade osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega kogu viivisenõude põhjendatuse osas. Üürileandja poolt üürnikule arvete esitamata jätmine alates 2014 juulikuust ei takistanud selles asjas üürnikul üüri tasumise kohustuse täitmist ning arvete esitamata jätmine ei vabastanud üürnikku üüri maksmise kohustusest. Üürilepingu p-s 3.1 on lepingu pooled kokku leppinud konkreetses üürisummas 1666,67 eurot kuus. Seega üürisumma teadasaamiseks ei vajanud üürnik arvet. Kommunaalkulude saamiseks pidi üürileandja küll arve esitama, kuid kommunaalkulude võlgnevust hageja üürniku pankrotimenetluses ei nõua. Üürilepingu p-s 3.4 on sätestatud üürniku kohustus üürileandjat teavitada, kui ta ei ole saanud üüri või kommunaalkulude tasumise kohta üürileandjalt arvet hiljemalt 15. kuupäevaks. Seega eeldas leping üüri tasumist 15. kuupäevaks. Üürilepingu p-s 5.3 nähakse ette, et arve tasumisega või lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tasub pool teisele poolele viivist 0,05% tähtaegselt tasuma summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisearvestus vastab lepingus sätestatule.
46.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja kohtuväline õigusabikulu 7 524 eurot ei ole põhjendatud. Maakohus on leidnud, et hageja nimetatud õigusabikulud on käsitatavad võla sissenõudmise kuluna ning VÕS § 1131 lg 1 sätestatud hüvitise määra ja viivisesummat ületava kahjuna. Maakohus on tuvastanud, et hagejale on õigusabi reaalselt osutatud. Maakohus hindas hageja kohtueelse õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus leidis, et kuna nõutavate õigusabikulude ja viivise summa kokku ei ületa poolt põhivõla summast, ei saa lugeda sellist kahjuhüvitist ülemäära suureks. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, miks ringkonnakohus peaks maakohtu järelduse ümber hindama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
48.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
49.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4383,39 eurot, sellest riigilõiv 300 eurot ja ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 4083,39 eurot. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses õigusabikulude suuruse. Kostja märgib, et tegemist on keskmisest lihtsama vaidlusega, kus kõik sisulised seisukohad olid kujundatud juba varasemas menetlusstaadiumis ning teostatud tööd mahus 29 h ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks puudub alus. Menetlusosalise lepingulise esindaja 8(9)
kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
50.Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 2102,50 eurot ilma käibemaksuta. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse läbitöötamine, kirjavahetus kliendiga ja pankrotihalduriga, vastuse koostamine; kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ning hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
51.Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendamatult suured ja õigusabi tunnihind liiga kõrge. Põhjendatud oleksid sama suured kulud kui hagejal..
52.Ringkonnakohus leiab, et hageja avaldus õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja advokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Hageja õigusabikulu maht on aga kokku liiga suur. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas välja toonud, kui palju on esindaja mingile toimingule aega kulutanud, mistõttu pole võimalik üksikutele toimingutele kulutatud aega analüüsida. Arvestades esindaja tunnihinda 150 eurot ja kogu summat 2102,50 eurot, saab järeldada, et esindajal on kulutanud apellatsioonimenetluses kokku 14 tundi, mida on ilmselgelt liiga palju, arvestades, et apellatsioonkaebuses kordas kostja valdavas osas juba maakohtus esitatud väiteid, millele hageja on maakohtu menetluses juba vastanud ja maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 4083 eurot õigusabikulu. Ringkonnakohtu arvates võiks hageja õigusabile kulunud aeg ringkonnakohtus olla põhjendatud samas mahus kui kostjal, see on 5,5 tundi, mis teeb õigusabikulu suuruseks 825 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.