Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62889
Tsiviilasi
JK hagi KB vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind 6000 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse JK apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): JK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Raini Nõu Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kohtuistungi toimumise aeg
17.05.2016
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Välja mõista JK-lt KB kasuks 144 eurot ringkonnakohtu õigusabikulu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 1(7)
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JK (hageja) esitas 22.12.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse KB (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palus hagi tagamise korras peatada 43 000 euro ulatuses täitemenetlus täiteasjas nr 034/2014/1708.
2.Harju Maakohtu 30.12.2014 määrusega taotlus hagi tagamiseks rahuldati ning peatati hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 034/2014/1706 43 000 euro suuruse nõude ulatuses kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Hageja võõrandas 30.10.2012 kostjale Harjumaal, Kernu vallas, Kaasiku külas asuva Agro AÜ 8 ja 8a kinnistu koos sellel asuva aiamajaga. Kuna ajamajal esinesid puudused, siis taganes kostja lepingust ja esitas nõude lepingu alusel üleantu 43 000 euro tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega kostja hagi rahuldati ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 30.10.2013 lepingu alusel üle antud 43 000 eurot ja kahju summas 1018,90 eurot.
4.Harju Maakohtu 28.11.2013 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-13-22832 on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 034/2014/1706.
5.02.12.2014 esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse seoses Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega. Agro AÜ 8 ja 8a kinnistu omanikuna on 09.11.2012 kinnistusraamatusse sisse kantud kostja. Kinnistutele on seatud kaks hüpoteeki kogusummas 59 216,71 eurot. Hageja hinnangul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 2 p 2. Asi, mille kostja peab hagejale üle andma ja mille väärtuse peab hageja kostjale rahas hüvitama vastavalt kohtuotsusele, on koormatud hüpoteekidega kostja ja KS kohustuste tagamiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt asja asemel selle rahalist väärtust. Hageja soovis tasaarvestada kinnisvara väärtuse hüvitamise nõude 43 000 eurot kostja nõudega 43 000 eurot.
6.Tasaarvestusavalduse tegi hageja enne, kui ta sai teada kostja poolt algatatud sundtäitmisest. Tasaarvestusega on kostja rahaline nõue hageja vastu lõppenud. Tasaarvestuse situatsioon tekkis pärast maakohtu otsuse jõustumist.
7.Hageja palus tunnistada 43 000 euro ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjaga nr 034/2014/1706 või alternatiivselt summas, mis on Agro AÜ 8 ja 8a kinnisasja harilik väärtus (kui see oli 02.12.2014 seisuga väiksem kui 43 000 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnistaminud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kõik hageja nõuete tasaarvestamise alused on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Tsiviilasjas nr 2-13-22832 hageja vastunõuet ei esitanud seoses tagasitäitmisega VÕS
2(7)
§ 189 lg 1 järgi. Hageja arvab ekslikult, et müügilepingu tagasitäitmisel ja kinnisasja üleandmisel hagejale peab hageja võtma üle laenulepingust tulenevad kohustused. Kui hageja oma menetlusõigusi tsiviilasjas 2-13-22832 õigesti ei käsitlenud, ei saa ta neile asjaoludele käesolevas menetluses tugineda. Kostja annab hagejale üle koormatistest vaba kinnisasja, kui hageja tasub ära oma võla. Võla arvelt kustutatakse kinnisasja koormavad hüpoteegid. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohtu 08.01.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja tühistati Harju Maakohtu 30.12.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 460 eurot.
11.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal oleks olnud võimalik esitada nõue kostja vastu tsiviilasja nr 2-13-22832 arutamise käigus. Hageja pidi aru saama, et tsiviilasjas nr 2-13-22832 esitatud hagi rahuldamise korral tekib kostjal kohustus kinnisasi hagejale tagastada. Tsiviilasja nr 2-13-22832 mentlemise ajal oli hagejal nõue kostja vastu olemas ning hagejal oli võimalik teha selles meneltuses tasaarvestusavaldus (RKTKo nr 3-2-1-11-15 p-d 10, 11). Maakohtu hinnangul on käesolev hagi esitatud täietemenetluse venitamiseks, mis ei ole lubatav. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ei ole alust rahuldada hageja esitatud nõuete tasaarvestamise motiivil. Hagejale tagastamisele kuuluva kinnisasja suhtes võib hagejal olla alust esitada muu nõue.
12.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus leidis, et kostja menetluskulu 460 eurot on vajalik ja põhjendatud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub apellatsioonkaebuses määrata kinnisasja väärtuse hindamiseks kordusekspertiis ja uus ekspert ning tuvastada ekspertiisi käigus, milline oli kinnisasja Agro AÜ 8 ja 8a harilik väärtus 02.12.2014 seisuga.
14.Otsusest ei selgu, miks jättis kohus tuvastamata, et 02.12.2014 dokumendis sisaldus ühe tahteavaldusena kinnisasja väärtuse hüvitamise nõue. Selles mõttes jättis kohus ka nimetatud tõendi nõuetekohaselt hindamata.
15.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et Agro AÜ 8 ja 8a kinnisasi oli koormatud vaid ühe hüpoteegiga. Kinnisasi on tegelikult koormatud kahe hüpoteegiga kogusummas 59 216,71 eurot, mis on ületab kinnisasja hariliku väärtuse. Hageja hinnangul on tegemist VÕS § 189 lg 2 p 2 olukorraga. Selles osas ei lükanud kohus ümber hageja väiteid, et hüpoteekide tõttu on kinnisasjas väärtus hageja jaoks sisuliselt olematu ning et ei ole välistatud, et kinnisasja arvelt võib kunagi toimuda sundtäitmine.
16.Maakohus jättis tuvastamata, et seisuga 02.12.2014 ei olnud pooled Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega seonduvalt mingit tagasitäitmist teostanud. Kohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kuidas mõjutas tagasitäitmise puudumine seisuga 02.12.2014 õiguslikult hagejapoolse kinnisasja väärtuse hüvitamise nõude esitamist ning tasaarvestuse tegemist.
17.Lepingust taganemise puhul lepingu alusel üleantu tagastamisele (VÕS § 189 lg 1) ei ole konkreetset tähtaega ette nähtud. Maakohus ei põhjendunud, miks oleks hageja pidanud esitama VÕS § 111 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-13-22832 nõude või
3(7)
tasaarvestusavalduse, samas kui kohus pidi tuvastama, et tsiviilasjas nr 2-13-22832 ei teinud kostja VÕS § 111 lg 1 alusel mingeid toimunguid (tagasitäitmise mõttes).
18.Maakohus ei ole põhjendanud, millise nõude, millisel õiguslikul alusel ja miks just siis oleks hageja võinud esitada kostja vastu tsiviilasjas nr 2-13-22832. Asjakohatu on maakohtu järeldus, et hageja pidi tsiviilasjas nr 2-13-22832 aru saama, et hagi rahuldamise korral tekib hagejal kohustus kinnisasi kostjale tagasi anda. Maakohus ei arvestanud, et hagi on lõplikult rahuldatud siis, kui kohtuotsus on jõustunud.
19.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-11-15 järeldatu ei anna alust väita, et hageja hagi on põhjendamatu. Kui on õige arusaam, et hageja oleks võinud esitada tasaarvestamise nõude tsiviilasja nr 2-13-22832 menetluse ajal, siis see ei tähenda, et hageja ei võiks seda nõuet esitada hiljem (nt 02.12.2014). Kinnisasja väärtuse hüvitamise nõue ei ole olemas iseenesest, vaid seda õigust tuleb reaalselt kasutada (hageja realiseeris selle õiguse 02.12.2014). Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hagejaga, et tehtud tasaarvestusel rajanev vastuväide on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lgte 1 ja 2 mõttes lubatud, sest alus, millel see põhineb on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
20.Hagi ei ole esitatud täitmenetluse venitamiseks. Kostja esitas maakohtu otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks alles 08.12.2014, pärast seda, kui kostja said teadlikuks hageja tasaarvestuse avaldusest. Selles osas on kostja rikkunud hea usu põhimõtet. Ka puudub õiguslik alus viia läbi täitemenetlust seoses nõudega, mis on enne täitmisavalduse esitamist tasaarvestuse tõttu lõppenud (VÕS § 186 p 2).
21.Hageja esitas taotluse kordusekspertiisi ja uue eksperdi määramiseks. Hageja jääb selle osas oma 01.12.2015 taotluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja soovib kordusekspertiisiga tõendada, et kinnisasja harilik väärtus seisuga 02.12.2014 oli kõrgem kui 28 000 eurot.
22.Alles 16.04.2015 kohtuistungil avaldas kostja esmakordselt, et ta vaidlustab hagis märgitud kinnisasja väärtuse.
23.Ei ole selge, mida tähendab kohtu väide, et hagejale tagastamisele kuuluva kinnisasja suhtes võib hagejal olla alust esitada muu nõue.
24.Menetluskulude osas märkis hageja, et kostja väitis ühest küljest, et kulu summas 460 eurot on seotud 01.12.2015 istungiga, teisalt väitis kostja, et kulu hõlmab ka istungiks ettevalmistumist. TsMS § 176 lg 1 järgi tulnuks istungiks ettevalmistamisega seonduv kulude nimekiri esitada enne kohtuistungit. Vastustaja seisukoht
25.Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotluse kordusekspertiisi ja uue eksperdi määramiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4(7)
27.Põhjendamatu on hageja etteheide, et kohus jättis tuvastamata ja nõuetekohaselt hindamata 02.12.2014 esitatud hageja õigusdokumendi kostjale, mis sisaldas tahteavaldusena kinnisasja väärtuse hüvitamise nõuet. Kohus on tuvastanud, et hageja esitas tasa-arvestusavalduse, mis tugines asjaolule, et hagejal on väidetav väärtuse hüvitamise nõue (VÕS § 189 lg 2 p 2). Maakohus leidis aga, et hageja pidi oma nõuded tagastusvõlasuhte maksma panekuks esitama vaidluses müügihinna tagastamise menetluses, see on enne kohtulahendi tegemist, mida praegu sundtäidetakse ning seetõttu antud menetluses hageja 02.12.2014 tasa-arvestusavaldus tähtsust ei oma.
28.Maakohus ei tuvastanud, et Agro AÜ 8 ja 8a kinnisasi oli koormatud vaid ühe hüpoteegiga. Vastupidi, maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusalune kinnisasi oli koormatud hüpoteekidega juba 2012. Ka apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et mõlemad hüpoteegid, mille olemasolu tõttu ei soovi hageja kinnisasja tagasi saada, vaid soovib selle asemel kinnisasja väärtuse hüvitamist, olid olemas juba müügilepingust taganemisel.
29.Asjaolu, et seisuga 02.12.2014 ei olnud pooled Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega seonduvalt tagasitäitmist teostanud, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja tõlgendab seadust selles osas, millal tekkis tagastusvõlasuhe, ebaõigesti. Ringkonnakohtu arvates tekkis tagastusvõlasuhe juba siis, kui üks pool lepingust taganes, mitte siis, kui kohtuotsus selle üle, kas taganemine on kehtiv või mitte, jõustus. Hageja VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel esitatud väärtuse hüvitamise nõue tekkis samaaegselt asja tagastamise nõudega, seega hetkel, kui kostja esitas müügilepingu ülesütlemise nõude ja hagejal tekkis õigus nõuda müüdud asi tagasi.
30.Hageja väide, et lepingust taganemise puhul lepingu alusel üleantu tagastamisele VÕS § 189 lg 1alusel ei ole konkreetset tähtaega ette nähtud, on iseenesest õige, kuid ei ole käesolevas vaidluses asjakohane väide. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille lubatavust reguleerib TMS § 221 lg 2, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millele need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul tekkis alus enne kohtulahendi jõustumist. Seega ei saa hageja väidetav kinnisasja väärtuse hüvitamise nõue, mida ta müügihinna tagastamise menetluses ei esitanud, takistada jõustunud kohtulahendi sundtäitmist. Hageja saab oma nõude kinnisasja väärtuse hüvitamiseks vara tagastamise asemel esitada eraldi menetluses.
31.Riikohus on otsuse nr 3-2-1-11-15 p-s 10 leidnud, et kui tasaarvestuse olukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasa-arvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Käesoleval ajal tekkis tasa-arvestuse olukord juba enne kohtumenetlust, mistõttu oli võimalik see kohtumenetluses maksma panna.
32.Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 17.05.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus hageja ümber sõnastada ja täiendada hageja poolt kohtuistungil öeldut. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette
5(7)
võimalust täiendada protokolli menetlusosalise parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
soovitu
kohaselt.
Protokolli
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
34.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
35.Maakohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 460 eurot.
36.Põhjendatud ei ole hageja etteheide kostja menetluskulude kindlaksmääramisele selle kohta, et TsMS § 176 lg 1 järgi tulnuks istungiks ettevalmistamisega seonduv kulude nimekiri esitada kohtuistungil enne kohtuvaidluse staadiumi algust.
37.TsMS § 176 lg 1 kohaselt, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.
38.Kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks kohtuistungi ettevalmistamise ja osalemisega seotud õigusabikulu 460 eurot. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta tõlgendab TsMS § 176 lg 1 teist lauset selliselt, et kulud, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, hõlmavad ka kulusid, mis on seotud samaks istungiks ettevalmistumisega. Hageja ei ole kohtu põhjendust vaidlustanud. Ka ringkonnakohtu arvates ei tulene TsMS § 176 lg 1 teisest lausest, et silmas on peetud üksnes kohtuistungi toimumise aega. Kohtuistungi kestus nähtub protokollist ja selleks polekski vaja eraldi nimekirja esitada. Pealegi kestis kohtuistung protokolli kohaselt 5,75 tundi ning 460 eurot saab pidada põhjendatud kuluks juba ainuüksi kohtuistungil osalemise eest.
39.TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ka ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja apellatsiooniastme menetluskuludeks õigusabikulu seoses kohtuistungil osalemisega kokku ühe tunni ulatuses summas 120 eurot, mille lisandub käibemaks 24 eurot, seega kokku 144 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ning kostja ei ole käibemaksukohuslane ning taotleb käibemaksu hüvitamist.
40.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Töötunni maksumus 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole põhjendatud. Põhjendatuks saaks pidada seda summat koos käibemaksuga. Samuti on kostja esitus vastuoluline, kostja märgib apellatsioonimenetluse ajakuluks 1 tunni, samas soovib tasu saada 2 töötunni eest.
41.Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub osaliselt rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 144 eurot. Kostja on ekslikult märkinud hüvitatavaks summaks kokku 288 eurot, seda millegagi põhjendamata. Nimekirjale lisatud arve kohaselt on õigusabikuluks osalemine ringkonnakohtu istungil 1 tund tunnihinnaga 120 eurot pluss käibemaks. Ajakulu on põhjendatud. Ka kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas peetud tavapäraseks tasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 6(7)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.