Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-13-22832 (milles kohus tuvastas kostjapoolse ostulepingust taganemise õiguspärasuse) välja 44 018,90 eurot (sh 43 000 eurot ostuhinnana, mille kostja oli hagejale tasunud ja 1018,90 eurot kahjuhüvitisena). 02.12.2014 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse tulenevalt VÕS § 189 lg 2 p-s 2 ettenähtud olukorraga ning asjaolust, et müüdud kinnisasi on jätkuvalt kostja valduses. Hüpoteekide tõttu on kinnisasja väärtus hageja jaoks olematu, sest hüpoteekide kogusumma 59 216,71 eurot ületab kinnisasja väärtuse. Hageja ei pea elama psüühilise pinge, stressi, teadmatuse jne käes, teadmata kas asi pannakse võõraste kohustuste täitmise katteks müüki või mitte. Hageja pole nõus tagama oma varaga kostja ja XXX laenulepinguid ja muude kohustuste täitmist krediidiasutuste ees. Hageja tasaarvestab kinnisvara väärtuse hüvitamise nõude 43 000 eurot kostja nõudega 43 000 eurot – kinnisvara väärtuse hüvitamise nõue. Seega on vastastikused nõuded lõppenud (VÕS § 186 p 2). 2.12.2014 tasaarvestusavalduses märkis hageja ka, et kostja on müüdud kinnisasja kasutanud ca 2 aastat, ehitis pole enam samas seisus, mis müügilepingu sõlmimise ajal. Tasaarvestusavalduse tegi hageja enne kui ta sai teada kostja poolt algatatud sundtäitmisest. Tasaarvestusega on kostja rahaline nõue hageja vastu lõppenud. Tasaarvestuse situatsioon tekkis pärast maakohtu otsuse jõustumist. Kostja vastuväited nagu oleks hageja pidanud eelmises menetluses esitama vastuhagi või et tasaarvestuse alus tekkis varem, ei ole õiged. Kostja ei ole vastuses esitanud mingeid konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja ei olnud õigustatud käituma selliselt nagu ta käitus. Kostja ei ole varem, eriti detsembris 2014, esitanud mingeid vastuväiteid seoses kinnisasja väärtuse hüvitamise nõudega ja tasaarvestamise nõudega. Kostja vastuväited hagile on hageja arvates otsitud ja põhjendamatud. Hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist 43 000 euro ulatuses seoses Tallinna kohtutäitur K. Feinmani menetluses oleva täiteasjaga nr 034/2014/1706 või alternatiivselt summas, mis on XXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXX) harilik väärtus (kui see on 02.12.2014 seisuga väiksem kui 43 000 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kõik hageja nõuete tasaarvestamise alused on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Tsiviilasjas nr 2-13-22832 hageja vastunõuet ei esitanud seoses tagasitäitmisega VÕS § 189 lg 1 järgi. Hageja arvab ekslikult, et seoses 30.10.2012 sõlmitud müügilepingu tagasitäitmisel ja kinnisasja üleandmisel hagejale peab hageja võtma üle laenulepingust tulenevad kohustused. Kui hageja oma menetlusõigusi tsiviilasjas 2-13-22832 õigesti ei käsitlenud, ei saa ta neile asjaoludele käesolevas menetluses tugineda. Kostja annab hagejale üle koormatistest vaba kinnisasja kui hageja tasub ära oma võla. Võla arvelt kustutatakse kinnisasja koormavad hüpoteegid. Hageja tasaarvestus ei saa tekkida asjaolust, et juba 30.12.2012 kinnisasja omandamisel seati varale hüpoteek kostja ja K. Siia kohustuste tagamiseks. Hüpoteegikanded tehti 09.11.2012, kohtuotsus jõustus 22.10.2014. Hagiavalduse p-st 3.2.6 nähtub hageja tegelik nõue – kinnisasja väärtuse hüvitamine 43 000 euro suuruses. Sellist hagi pole hageja kunagi esitanud. Alternatiivne tasaarvestuse alus on kinnistu 2 aastase kasutamise eest hüvitise saamise õigus hageja esitatuna. Eelnevas menetluses vastuhagi vormis hageja selliseid nõudeid ei esitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte seisukohtadega, esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. § 221 lg 2 järgi on ülalnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitmisteatest (I kd lk 18) nähtuvalt algatas kohtutäitur XXXXsuhtes sundtäitmise XXXXtäitmisavalduse alusel. Nõudeks on võlg 44 018,90 eurot, täitedokumendiks Harju Maakohtu 28.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-22832 (I kd lk 8-12), mis jõustus 22.10.2014 ning millega kohus rahuldas osaliselt XXXX hagi XXXX vastu ning mõistis XXXX välja 30.10.2013 (õige 2012) lepingu (I kd lk 19-37) alusel üleantud 43 000 eurot ja kahju 1 018,90 eurot. 2.12.2014 hageja esindaja poolt kostja esindajale saadetud e-kirjast nähtuvalt esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse seoses Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega (I kd lk 14, 17, 3840). Kinnistusraamatu väljatrüki (I kd lk 15-16) kohaselt on kinnisasja (registriosa nr XXXX) omanikuna sisse kantud kostja XXXX30.10.2012 kinnistamisavalduse alusel 9.11.2012. Kinnistule on seatud hüpoteek (sisse kantud 1.11.2010, muudetud 9.11.2012) Swedbank ASi kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi summa on 27 900 eurot. Hageja arvates on tegemist olukorraga, mida reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 2 p 2 – kuna asi, mille kostja peab hagejale üle andma ja mille väärtuse peab hageja kostjale rahas hüvitama vastavalt kohtuotsusele, on koormatud hüpoteegiga kostja ja Kaspar Siia kohustuste tagamiseks (30.10.2012 lepingu p-d 6,7), on hagejal õigus nõuda kostjalt asja asemel selle rahalist väärtust. Kinnisasja väärtuseks on hageja märkinud hagiavalduses 43 000 eurot. Asja menetlemisel määras kohus kinnisasja väärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiisi hageja taotluse alusel. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures kohaldatakse VÕS § 111 sätestatut. VÕS § 189 lg 2 p 2 näeb ette, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingu pool hüvitama üleantu väärtuse, kui lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud. Käesoleval juhul on hageja esiletoonud eseme koormamise kolmanda isiku õigusega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusalune kinnisasi oli koormatud hüpoteekidega juba 2012 (16.04.2015 protokolli pöördel I ja II lõik). Käesoleval juhul tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hagejal oleks olnud võimalik esitada menetlusõiguslikult nõue kostja vastu tsiviilasja 2-13-22832 arutamise käigus. Tulenevalt selles asjas esitatud kostja nõudest hageja vastu, pidi hageja aru saama, et hagi rahuldamise korral tekib käesoleva asja kostjal kohustus kinnisasi käesoleva asja hagejale tagasi anda. Tsiviilasja nr 2-13-22832 maakohtus menetlemise ajal oli hagejal nõue kostja vastu olemas tulenevalt kostja poolt hageja vastu esitatud nõudest ning hagejal oli võimalik teha tasaarvestusavaldus selles menetluses (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-11-15, p-d 10, 11). Hagi on esitatud täitemenetluse venitamiseks, mis ei ole lubatav. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ei

ole alust rahuldada hageja esitatud nõuete tasaarvestamise motiivil. Hagejale tagastamisele kuuluva kinnisasja puutuva suhtes võib hagejal olla alust esitada muu nõue. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Juhindudes TsMS § 186 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise (30.12.2014 määrus) seoses hagi rahuldamata jätmisega. Hagihind on TsMs § 132 lg 5 alusel 6000 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. Kostja esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse määramiseks vaid seoses lepingulise esindaja kohtuistungist osavõtuga. Kostja kuluks on 460 eurot (käibemaksuga), mis koosneb lepingulise esindaja kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise kuludest. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-14-62889, kostja ei ole käibemaksukohuslane. Esitatud arvest nähtub kulu suurus 383,33 eurot ja käibemaksu suurus 76,67 eurot, kokku 460 eurot seoses kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemisega. Hageja esitas kostja menetluskulude kohta seisukoha. Hageja leiab, et kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud, mistõttu kohus ei saa seda teha. Istungiks ettevalmistumise kulu oleks tulnud esitada hiljemalt 01.12.2015 enne kohtuvaidlust. Kostja ei ole konkretiseerinud, millises ulatuses sisaldab kostja menetluskulu esindaja ettevalmistusaega. Hageja seisukoht, et kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud, ei ole õige. Hagile esitatud vastuse resolutsiooni p 2 sisaldab kostja taotlust menetluskulud hagejalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses võttes aluseks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi, kui asi vaadatakse käbi kohtuistungil. Sama sätte teise lause kohaselt määrab kohus tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Nimekirja kostja enne kohtuvaidlusi ei esitanud ning teatas kohtuistungil, et ta seda ei tee. Kohus tõlgendab sätte teist lauset selliselt, et kulud, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, hõlmavad ka kulusid, mis on seotud samaks istungiks ettevalmistumisega. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus menetlusosalisel ei ole võimalik istungiks ettevalmistumise kulusid esitada, näiteks juhul kui istungiks ettevalmistumine lõppes lühikest aega enne kohtuistungi alust või vahetult enne seda. Kohtuistung, kus kohus asja läbi vaatas kestis vastavalt kohtuistuingi protokollile 5 tundi ja 45 minutit. Arvestades istungiks kulunud aega ja kostja poolt esitatud menetluskulu suurust, ei pea kohus vajalikuks nõuda kostjalt täpsustavaid andmeid ettevalmistusaja ulatuse kohta. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on menetluskulu 460 euro suuruses vajalik ja põhjendatud kulu kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.