Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming
Viru Maakohus Tamara Šabarova Olga Dmitrijeva 2. august 2024, Narva 2-22-13087 M R (R) hagi M R (R) vastu elatise vähendamise nõudes M R (R) hagi O L-P vastu elatise väljamõistmise nõudes Hageja I M R (isikukood XXX) Hageja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Hageja II / kostja I M R (isikukood XXX) Hageja II / kostja I M R RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja II O L-P (isikukood XXX) 01.08.2024 kohtuistungil Hagimenetlus Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Tsiviilasi nr 2-22-13087
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.M R (hageja I) ja M R (hageja II / kostja I) esitasid 4. septembril 2022 hagiavalduse väljamõistetud elatise maksmisest vabastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja I taotleb hageja II kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega asjas nr 2-15-1145 ja 14. juuli 2022. a määrusega asjas nr 2-22-9731 väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni alates hagi esitamisest ning hageja II taotleb O L-P (kostja II) elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on M R (hageja II) hageja I ja kostja II alaealiseks lapseks. Varem elas hageja II kostja II juures. Hagejalt I mõisteti hageja II kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega asjas nr 2-15-1145 välja elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära. 14. juuli 2022. a määrusega asjas nr 2-22-9371 vähendati elatist kuni 225 euro 64 sendini, kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra. Alates augustist 2022 elab hageja II hageja I juures. Hageja I taotleb Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega asjas nr 2-15-1145 ja 14. juuli 2022. a määrusega asjas nr 2-22-9371 väljamõistetud elatise vähendamist nullini (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 ja § 459 lg 2 alusel) ning hageja II (laps) taotleb PKS § 101 alusel kostjalt II elatise väljamõistmist.
Tsiviilasi nr 2-22-13087
seaduslike esindajate huvidega. Seega tuleb maakohtul kaaluda asja edasises menetluses lapsele esindaja määramist.
Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud 1.Kompromissis leppisid pooled kokku, et menetluskulusid on nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte kokkuleppe kohaselt ehk menetluskulud jäävad poolte kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-22-13087
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.