Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II / kostja I) esitasid 4. septembril 2022 hagiavalduse väljamõistetud elatise maksmisest vabastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja I taotles hageja II kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 ja 14. juuli 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9731 väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni alates hagi esitamisest ning hageja II taotles C.C.lt (kostja II) elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on B.B. (hageja II) hageja I ja kostja II alaealine laps. Varasemalt elas hageja II kostja II juures. Hagejalt I oli hageja II kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 väljamõistetud elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära. 14. juuli 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9371 vähendati elatist kuni 225 euro 64 sendini, kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra. Alates augustist 2022. a elab hageja II hageja I juures. Hageja I taotles Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 ja 14. juuli 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9371 väljamõistetud elatise vähendamist nullini (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 ja § 459 lg 2 alusel) ning hageja II (laps) palus PKS § 101 alusel kostjalt II elatise väljamõistmist.
2.Viru Maakohus jättis 27. septembri 2022. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
4.oktoobri 2022. a täiendatud hagis taotles hageja I lapsele esindaja määramist riigi õigusabi korras. Hageja I täpsustas ka oma nõuet, paludes muuta Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrust tsiviilasjas nr 2-15-1145 ja seda muutva Viru Maakohtu 14. juuli 2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-22-9371 ning lõpetada hagejalt I väljamõistetud elatise maksmine alates hagi esitamisest.
3.Kohtujurist selgitas 4. oktoobril 2022 telefoni teel hageja I lepingulisele esindajale õiguslikku olukorda. Muu hulgas selgitas kohtujurist, et alaealisel lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat ja seetõttu ei näe kohus alust alaealisele lapsele esindaja määramiseks riigi õigusabi korras. Hagejatel tuleb täpsustada, kes vanematest ja millises nõudes on alaealise seaduslik esindaja. Hagejale I selgitati täiendavalt, et tema õigeks haginõudeks oleks elatise vähendamine kuni 0 euroni, elatise maksmise lõpetamist ei saa nõuda. Hageja I lepinguline esindaja lubas esitada hagi täpsustused hiljemalt 13. oktoobriks 2022, kuid ei ole seda teinud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus keeldus 18. oktoobri 2022. a määrusega hageja I hagi elatise maksmise lõpetamiseks ning hageja II hagi elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmisest, jättis hageja I
taotluse hagejale II riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hageja I nõude järgi on tegemist hagiga elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Hagi põhjenduste p-is 4 palutakse vähendada lapse kasuks väljamõistetud elatist nullini ehk vabastada selle maksmisest. Elatise tasumisest vabastamiseks puudub õiguslik alus. Perekonnaseadus ei võimalda lapse vanemal elatise tasumisest vabanemist. Hageja I oleks pidanud parandama hagi pealkirja ja täpsustama hagiavalduse sõnastust. Elatise maksmise lõpetamise nõue on perspektiivitu TsMS § 372 lg 2 p 2 tähenduses. Täpsustamist vajasid ka kohtulahendi andmed, mille muutmist hageja I nõudis. Kohus selgitas, et 14. juuli 2022. a määrusega muudeti 20. mai 2015. a määrust. Seega jääb ebaselgeks hageja I nõue 20. mai 2015. a kohtulahendi muutmise osas. Hageja II hagis kostja II vastu on märkimata lapse seadusliku esindaja andmed. Hagi on allkirjastanud vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kelle andmed on lisatud hageja I andmete alla. Hageja II oleks pidanud täpsustama menetlusosalisi ja tõendama lepingulise esindaja esindusõigust või esitama seadusliku esindaja allkirjastatud hagiavalduse. Hageja II nõue ei ole üheselt selge. Nõue on sõnastatud järgnevalt: „Mõista C.C.lt elatis B.B. ülalpidamiseks summas 225eurot 64 senti, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud määra“. Nõudest ei selgu, kes nõuab elatise väljamõistmist, ega kelle kasuks taotletakse elatise vähendamist. Hagi põhjendusi oleks tulnud täpsustada nii, et oleks selge, et laps esitab nõude ema vastu. Põhjendustes peaks olema märgitud, et elatise vähendamist nõuab lapse isa ja elatise väljamõistmist nõuab laps ise. Maakohus keeldus hageja II hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 12 ja lg 2 p 2 alusel, põhjendades, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, nõue on ebaselge ja ei ole täidetav. TsMS § 219 lg 1 kohaselt, kui avalduse esitab isik, kellel ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet, või kui hagi esitatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku vastu, kellel puudub seaduslik esindaja, määrab kohus talle kuni seadusliku esindaja menetlusse astumiseni ajutise esindaja, kui poole menetluses osalemise takistus seab ohtu poole olulise huvi. TsMS § 219 lg 2 p 1 järgi võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule perekonnaasjas esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitsmiseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Maakohus leidis, et ei ole täidetud eeldused hagejale II riigi õigusabi andmiseks. Alaealisel lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat. Samuti ei ole lapse seadusliku esindaja huvid vastuolus lapse huvidega.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, võtta hagi menetlusse ning määrata hagejale II esindaja TsMS § 219 lg 2 alusel. Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on tuginenud TsMS § 372 lg-le 2, mis on kehtetu alates 1. jaanuarist 2009. Seega ei saa määrus olla põhjendatud ega seaduslik. TsMS § 363 ei sisalda nõuet, et hagi pealkiri peab vastama hagi sisule ega nõuet, et hagi pealkiri peab vastama hagi nõudele. Ei ole selge, milliste nõuete täitmata jätmist hagejale ette heidetakse. Hageja I sõnastas 4. oktoobri 2022 menetlusdokumendiga nõude ümber. Vaidlustatud määrusest jääb ebaselgeks, miks ei ole nõue nõuetekohane. Kui elatis mõistetakse välja kohtulahendiga ja seejärel väljamõistetud elatise suurust uue lahendiga muudetakse, siis on elatise tasumise kohustus kehtestatud mõlema lahendiga. Isegi kui hagis märgitud
varasemad kohtulahendid ei ole asjakohased, ei tähenda see, et haginõue ei vasta seadusele. Hageja on esitanud 4. oktoobril 2022 menetlusdokumendi, millega täitis kohtunõude. Kui kohus ei nõustu sellega, kuidas hageja selle täitis, oleks kohus tulenevalt TsMS §-st 351 pidanud hagejale selgitama, millised kohtu nõudmised on jäetud täitmata või on ebapiisavalt täidetud. Kohus ei ole järginud TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust. Hageja selgelt väljendatud nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus vaid konkreetne hüve, mille saavutamist soovitakse. Nõude nimetus või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 11). Hageja nimetas selgelt, mis eesmärki ta saavutada soovib: vabaneda elatise tasumise kohustusest seoses sellega, et laps hakkas elama tema juures. Lapsele vanematest sõltumatu esindaja määramine on vajalik lapse huvide tagamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel ja asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
7.Maakohus jättis hageja I hagi selle perspektiivituse tõttu TsMS § 372 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ilmselt eksis paragrahvis ning õigeks tuleb lugeda TsMS § 371 lg-t 2.
8.Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 kinnitati hageja I ja hageja II kompromiss, millega hageja I kohustus maksma hagejale II elatist 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära. 14. juuli 2022. a kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-22-9371 vähendati varasemalt väljamõistetud elatist 225 euro 64 sendini, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra. Hageja I taotles eeltoodud määruste muutmist seoses sellega, et hageja II elab nüüd hageja I juures. Maakohus leidis vaidlusaluses määruses, et hageja I oleks pidanud oma nõude sõnastama teisiti ja nõudma elatise vähendamist 0 euroni, samuti et puudub elatise maksmise lõpetamiseks õiguslik alus. Maakohus jättis 27. septembri 2022. a esialgse hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat I parandama hagiavalduse pealkirja sõnastust. Maakohus jättis tähelepanuta, et esialgses 3. septembri 2022. a hagiavalduses hageja I taotleski väljamõistetud elatise vähendamist nullini. Maakohtu selgitused seoses hagis esinenud puudustega on olnud nii hagiavalduse käiguta jätmisel kui ka menetlusse võtmisest keeldumisel seega vastuolulised. Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus. Nõude nimetus või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja I nõude eesmärk arusaadav. Hageja I eesmärk ei ole vabaneda lapse ülalpidamisekohustusest. Hageja I soovib vähendada varasema kohtumäärusega väljamõistetud elatist põhjusel, et laps kolis tema juurde ja hageja I täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Elatise maksmine on korduv kohustus TsMS § 459 lg 1 tähenduses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. Selleks, et TsMS § 459 lg 1 alusel korduvat kohustust muuta, peab TsMS § 459 lg 1 järgi olema oluliselt muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi
esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega peab maakohus asja sisulisel arutamisel hindama, kas eeltoodud tingimused on täidetud. Kuivõrd maakohtu selgitused hagiavalduse käiguta jätmisel ja hagi menetlusse võtmise määruse põhjendamisel on olnud vastuolulised, samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja I nõue ilmselgelt perspektiivitu, siis ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja I esindaja ei ole
10.oktoobri 2022. a taotluses märgitud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Maakohus ei keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.
9.Maakohus jättis hageja II (lapse) hagi kostja II (ema) vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 12 ja lg 2 p 2 alusel, põhjendades, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, nõue on ebaselge ja ei ole täidetav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega. PKS § 120 lg 1 järgi on lapse vanem lapse seaduslik esindaja. Nagu maakohus selgitas, on lapsel praegusel juhul kaks hooldusõiguslikku vanemat. Vanemate hooldusõigust ei ole piiratud ega äravõetud. PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Seega võib hageja I lapse isana lapse nimel hagi esitada. Samuti võib ta palgata lepingulise esindaja, kes esindab last. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (TsMS § 226 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et hagis ei olnud lapse andmete alla märgitud lapse esindajat, ei muuda lapse isa (hageja I) õigust oma last menetluses esindada ja volitada advokaati. Seega puudus alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et hageja II nõue on ebaselge ja ei ole täidetav. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole nõudest võimalik aru saada, kes nõuab elatise väljamõistmist ja kelle kasuks taotletakse elatise väljamõistmist. Kuigi esialgse hagiavalduse taotluse p-s 2 ei ole märgitud, et elatise väljamõistmist taotleb hageja II enda kasuks, on nõude esitaja hagiavalduse põhjendustest tulenevalt selge. Hagiavalduse p-s 9 on selgelt välja toodud, kellel (hagejal II) kelle vastu (kostja II) elatise nõue on tekkinud. Seega on hagiavaldusest aru saada, et hageja II nõuab elatist enda kasuks. Maakohtu määrusest ei nähtu sisulisi põhjendusi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja II hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Ainuüksi maakohtu märkusest, et nõue on ebaselge ja ei ole täidetav, ei piisa hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja I taotluse hagejale II riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. TsMS § 219 lg 2 p 1 järgi võib kohus perekonnaasjas määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku kaitseks. Esindaja tuleb määrata juhul kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Olukorras, kus lapse vastu on esitatud ühe vanema elatise muutmise hagi ning laps on esitanud teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, võivad lapse huvid olla vastuolus tema seaduslike esindajate huvidega. Seega tuleb maakohtul kaaluda asja edasises menetluses lapsele esindaja määramist.
12.TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles hageja I taotleb hagi menetlusse võtmist ning hagejale
II esindaja määramist TsMS § 219 alusel. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise ja esindaja määramise uueks otsustamiseks.
13.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.