2-16-5824
Kohtuasja number
2-16-5824
Määruse tegemise aeg ja koht
07. juuni 2016, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtujurist
Heli Laidro
Kohtuasi
Narva linna avaldus väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
04. mai 2016
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
A
K
pärandvara
pankroti
Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu)
Avaldaja esindaja: Artjom Novikov (lepinguline esindaja) Võlgnik:
A K (ik XXX, surnud: XXX)
Ajutine haldur:
Reet Relvik
K
pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutise
1(5)
2-16-5824
lõpetamisest
raugemise
tõttu
väljaandes
Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust. Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Narva linn esitas kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis
2-16-5824 63,91 eurot + käibemaks, büroo pangaarve XXX SEB. Arvestades väikelaeva müügisummaks 300 eurot, palub ajutine haldur välja mõista tasu osaliselt riigi vahenditest summas 313,54 eurot (sisaldav käibemaksu).
Kohtuistungil 04. mail 2016 selgitas ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara hulka kuulub kaater, mis on hinnatud 300 eurole, kohustused kokku moodustavad 3573,99 eurot. Kuna kohustused ületavad vara, siis on pankroti situatsioon. Anda võimalus kohtu deposiiti tasuda kolmandatel isikutel kohtu poolt määratud rahasummad. Ajutise halduri tasu on 613,54 eurot koos käibemaksuga. Avaldajal vastuväiteid ajutise halduri aruande kohta puuduvad. Avaldaja esindaja leiab, et ajutise halduri kulud tuleb hüvitada täielikult riigi kuludest. Deposiidi tasumise ettepanek Kohus avaldas 11. mail 2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 700 eurot hiljemalt 23. maiks 2016. Kohtu poolt määratud summat kohtu määratud tähtajaks deposiiti tasutud ei ole.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära avaldaja, ajutise halduri, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku pärandvara maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kokku on võlgniku pärandvara väärtus 300 eurot. Võlgniku kohustused kokku moodustavad 3573,99 eurot. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused /tl. 42/. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri palvel tegi kohus 10. mai 2016 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 700 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. 3(5)
2-16-5824 Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Samas puuduvad ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub ajutise halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus vabastab Reet Relviku võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 63,91 eurot tund. Seega on ajutise halduri tasu 511,28 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 613,54 eurot. Ajutine haldur palub halduri tasu üle kanda ajutise halduri büroole OÜ Reet Relviku Õigusbüroo. Pankrotiavalduse esitaja vastuväiteid ajutise halduri tasu osas ei esitanud. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vastavalt PankrS § 65 lg 11, halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus, lähtudes ajutisel halduril pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele kulunud ajast 8 tundi ning ajutise halduri tunnitasust 63,91 eurot tund, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu 4(5)
2-16-5824 ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 511,28 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus tuvastas, et pankrotimenetluse raugemisel jääb Alexander Kupriyanovi pärandvarasse vara väärtusega 300 eurot. PankrS § 29 lg 8 teise lause kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus mõistab pärandvarast ajutise halduri kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 300 eurot (koos käibemaksuga), sealjuures tuleb ajutise halduri tasu maksta Alexander Kupriyanovi pärandvarast ajutise halduri büroole (OÜ Reet Relviku Õigusbüroo a/a nr XXX AS SEB Pank). Peale pärandvarast ajutise halduri tasu osa väljamõistmist jääb halduril saamata tasu 261,28 euro ulatuses (käibemaksuta), mille kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-te 5 ja 6 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ükski võlausaldaja kohtu deposiiti raugemise vältimiseks raha ei maksnud. Ajutisele haldurile tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu 261,28 eurot (sealhulgas kõik seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta ajutise halduri tasu hüvitis 261,28 eurot (lisandub käibemaks 52,26 eurot) OÜ Reet Relviku Õigusbüroo a/a-le nr XXX AS SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.