Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 09. novembril 2015 kohtule hagiavalduse OÜ Peremaakler vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kogunes ajavahemikul 2004-09.03.2015 eelmisel omanikul hageja ees korteriomandi (asukoht XXX) hoolduse ja teeninduse osas võlg summas 4798,97 eurot ja viivised 3377,49 eurot. 09.03.2015 sai kostja korteriomandi omanikuks enampakkumise teel. Kostja kinnitas, et on teadlik, et alghinnale lisandub võlgnevus korteriühistu ees ning seisuga 01.02.2015 on võlgnevuseks 8177,81 eurot. Alates juunist 2015 asus kostja võlgnevust tasuma, kuid jooksva aasta septembrist otsustas kostja, et kehtib aegumistähtaeg. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4609,79 eurot, millele lisanduvad viivised 4175,14 eurot. Hageja palub ka kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja oma 22.12.2015 arvamuses leiab, et saab kohaldada 3 aastast aegumistähtaega, mistõttu ei ole kostjal kogu võlgnevus hüvitatud. Hageja juhib tähelepanu, et 09.03.2015 korteri müügi üheks tingimuseks oli: “täiendava kohustuse võla summas 8177,81 euro korteriühistule tasumine.“ Kostja esitas omapoolsed seisukohad, mille kohaselt nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et nõude suhtes saab kohaldada 10 aastat aegumist. Kostja saades korteri omanikuks asus tasuma nii jooksvaid arveid kui ka võlgnevust. Maksete tegemisel märkis kostja, millise perioodi eest makse teostatakse. Kostja leiab, et nõue on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et on põhjendatud vaheotsuse tegemise aegumise suhtes ajaperioodi 2004-31.12.2011 suhtes. Kostja esitas 20.01.2016 omapoolsed täiendavad seisukohad, milles jääb aegumisnõude juurde. Hageja ei ole tõendanud esitatud asjaolusid. Kohtuistungil, mis toimus 22. märtsil 2016 selgitas hageja esindaja, et viiviseid arvestatakse iga kuu 20-dast kuupäevast. Aegumine on 10 aastat, omandiõigus läks kostjale üle 24.03.2015.a. Kostja märkis, millise perioodi eest on makse teostatud, seega sellest lähtus ka hageja. Kostja oli korterit omandades teadlik võlgnevusest. Alles nüüd on selgunud, et kostja tunnistab võlgnevust alates 2012 aastast. Kostja esindaja selgituste kohaselt on 2015 aasta võlg täielikult tasutud, aastate 2012-2014 on asunud kustutama võlgnevust.

2(7)

2-15-16874 Kohus tegi 19. aprillil 2016 vaheotsuse, milles kohaldas ajaperioodi 01.01.2004 kuni 31.12.2011 võlgnevuse nõude suhtes aegumist ning ülejäänud osas menetlus jätkus. Kohus teavitas osapooli, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis täiendava tähtja seisukohtade esitamiseks. Hageja oma täpsustatud seisukohas leiab, et kostjal on perioodil 01.01.2012 kuni 29.02.2016 tasumata 2832,55 eurot. Ning viivised moodustavad 1794,86 eurot, kokku nõue täielikult 4628,41 eurot. Hageja lepingulise esindaja menetluskulud moodustavad 396 eurot. Kostja esindaja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma nõude tõendamiseks. Kostja leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud. Osapoolte vahel vaidlust ei ole, et kostja on omandanud korteri enampakkumise teel ning on alates 24.03.2015 korteri, asukohaga XXX, omanik. Puudub ka vaidlus, et alates omanikuks saamisest on hageja poolt kostjale kätte toimetatud arved. Vaidlust ei ole, asjaolu üle, et kostja on kohustatud tasuma teenuste eest vastavalt arvetele. Põhivõlg Kostja tunnistab istungil võlgnevust alates 2012. aastast, selgitades, et 2015 aasta võlg on tasutud ning varasemate perioodide eest on asutud võlgnevust maksma. Kostja oma vastuses selgitab, et tasus ainult võlgnevust, mitte viiviseid, mida ei tunnista. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 lg 1 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (hageja) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1,6). Kuna hageja tunnistab võlgnevust alates 2012 ning kohus on teinud vaheotsuse perioodi 01.01.2004 kuni 31.12.2011 võlgnevuse aegumise suhtes. Seega leiab kohus, et alates 01.01.2012 tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Samas leiab kohus, et esitatud tõendite alusel tuleb teha kohtupoolne arvestus võlgnevuse suuruse suhtes. Nimetatud perioodi eest on kostja võlgnevuses alljärgnevalt: Aasta 2012 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud summadest /tl. 108-109/ ning kostja poolt esitatud maksmise tõenditest /tl. 88-89/. kuu

Arve summa eurodes

Jaanuar Veebruar Märts

109,64 133,72 104,88

Maksmise kuupäev 31.12.2015

Makstud summa 109,64

06.03.2012

Maksmata summa 133,72 74,88 3(7)

2-15-16874 Aprill Mai

99,51 62,68

05.04.2012 04.05.2012 22.03.2016 29.01.2016 29.02.2016

Juuni 54,24 Juuli 54,06 August 56,71 September 54,71 Oktoober 89,39 November 90,73 Detsember 135,14 Kokku 1045,55

62,68 54,24 54,06

368,62

66,51

56,71 54,71 89,39 90,73 135,14 676,93

Aasta 2013 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabeli toodud näitudest /tl. 108-109/. Kuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember kokku

Arve eurodes 131,03 110,13 119,53 91,01 48,15 37,73 39,52 40,92 46,74 72,76 79,37 179,07 995,96

summa

Maksmise kuupäev 05.01.2013

Makstud summa

Maksmata summa 31,03 110,13 119,53 91,01 48,15 37,73 39,52 40,92 46,74 72,76 79,37 179,07 895,96

Aasta 2014 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud näitudest /tl. 108-109/. Kuu jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kokku

Arve eurodes 134,02 102,41 96,08 87,42 65,24 56,7 53,06 57,79 70,73 105,65 101,65 123,02 1053,74

summa

Maksmise kuupäev

Makstud summa

Maksmata summa 134,02 102,41 96,08 87,42 65,24 56,7 53,06 57,79 70,73 105,65 101,65 123,02 1053,74 4(7)

2-15-16874 Aasta 2015 ja 2016 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud arve summadest /tl. 108-109/ ning kostja poolt esitatud maksmise tõenditest /tl. 60-69; 88-89/. Kohus selgitab, et hageja poolt tabelis märgitud makstud ja maksmise kuupäev lahtrites toodud summade suhtes ei ole esitatud tõendeid, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. kuu Jaanuar 2015 Veebruar 2015 Märts 2015 Aprill 2015 Mai 2015 Juuni 2015 Juuli 2015 August 2015 September 2015 Oktoober 2015 November 2015 Detsember 2015 Jaanuar 2016 Veebruar 2016 kokku

Arve summa eurodes 138,10 114,11 107,54 100,05 59,97 48,62 47,75 71,80 60,27 82,46 86,12 106,32 168,13 136,74 1023,11

Maksmise kuupäev 01.09.2015 03.08.2015 30.06.2015 29.05.2015 30.06.2015 03.08.2015 01.09.2015 30.09.2015 30.11.2015 30.11.2015 30.12.2015 29.01.2016 29.02.2016 22.03.2016

Makstud summa 138,10 114,11 107,54 100,05 59,97 59,97 47,75 71,80 60,27 82,46 86,12 106,32 168,13 136,74 1339,33

Enam tasutud summa

11,35

11,35

Arvestades kokku aastate 2012 kuni 2016 tasumata arved, moodustab võlgnevus kokku 2615,28 eurot (676,93+895,96+1053,74-11,35), mille maksmise kohustus lasub kostjal. Viivis Hageja nõuab kostjalt viivist, selgitades, et viivise arvestus algas iga kuu 20-ndast kuupäevast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus selgitab, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine kostja poolt. See tähendab, kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Hagejapoolne võlgnevus perioodil 01.01.2012 kuni 02.2016 moodustab võlgnevus 2714,70 eurot. Kostja viivise nõuet ei tunnista. Hageja on arvestanud viivist alates 01.01.2012 kuni veebruar 2016 kokku summas 1794,86 eurot. Seaduseandja on näinud ette võimaluse vähendada viivise nõuet. See tähendab seda, et kohtule on antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni (Riigikohtu otsus 3-2-1-66-05, p 14). Kohtupraktikas ei ole ülemäära suureks loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest ning reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla suurust. Kohus leiab, et kostja viivise nõue perioodi eest 01.01.2012 kuni 24.03.2015 on hea usu põhimõtte vastane (TsÜS § 138; VÕS § 6). Kostja sai korteri omanikuks alates 24.03.2015, mistõttu eelneva perioodi eest ei saanud tema olla arvete tasumisega viivituses. Kostja võttis 5(7)

2-15-16874 omanikuks saamisega üle küll kohustused, kuid see ei tähenda, et automaatselt kohustub kostja tasuma ka eelmise omaniku viivituses oldud aja eest viivist. Hageja nõustus maksma põhivõlga, kuid reaalselt ei saanud kostja olla arvete maksmisega viivituses, mistõttu arvestab kohus viivist kostjalt alates 24.03.2015, st. ajast, kui kostja sai korteri omanikuks ning konkreetselt temale esitatud arvete eest oli viivituses. Seega esitab kohus omapoolse viivise arvestuse alates 24.03.2015: kuu

arve

jaanuar veebruar märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober november detsember Jaanuar 2016 Veebruar

Kokku

138,10 114,11 107,54 100,05 59,97 48,62 47,75 71,80 60,27 82,46 86.12 106,32 168,13 136,74

Maksmise kuupäev 24.03 24.03 20.04 20.05 20.06 20.07 20.08 20.09 20.10 20.11 20.12 20.01.2016 20.02.2016 20.03.2016

Reaalselt makstud 01.09 03.08 30.06 29.05 30.06 03.08 01.09 30.09 30.11 30.11 30.12 29.01.2016 29.02.2016 22.03.2016

Viivitatud päevi

Viivise summa 4,90 3,32 5,34 0,63 0,70 0,48 0,40 0,50 1,73 0,58 0,60 0,67 1,06 0,19 21,10

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Mõlema osapoole poolt on esitatud menetluskulude arvestus. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Seega leiab kohus, et osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vähem tasutud riigilõiv Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot /tl 16/ ning 50 eurot /tl. 25/. Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 400 eurot. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja on märkinud hagihinnaks 4609,79 eurot. Hageja palub kostjalt sisse nõuda põhivõla 4609,79 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 4175,14 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvestatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõude järgi, mistõttu antud juhul moodustub hagihinnaks 8784,93 eurot, millelt riigilõivu seaduse kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv 500 eurot. 6(7)

2-15-16874 TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja on riigilõivu tasunud väiksemas määras kui seaduses ettenähtud. Hagihinna puhul, milleks on 8784,93 eurot kohustub hagiavalduse esitaja tasuma riigilõivu 500 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot, kohustub viimane riigituludesse tasuma vähem makstud riigilõivu summas 100 eurot vastavalt makseinfole. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.