Perekonnaõigus › Abielulahutus

Asjaolud V. Š. esitas hagi S. Š. vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduses toodult ei ela pooled koos alates 05.02.2024, omavahel ei suhelda. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuid ei soovi seda teha Perekonnaseisuametis. Pärast lahutust soovib hageja perekonnanimeks jätta T.. Kostja vastus Kostja hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung 09.07.2024 Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Selgitas täiendavalt, et kostjaga ei suhtle üldse, asi on lõppenud politseiga. Abielusuhteid võimalik taastada ei ole, leppimisaega ei soovi. „Kostja võtab ainult vahepeal lapsed, aga isegi siis me ei suhtle. Kostja elab xxxx, see on tema suur unistus. Lastega sõidavad tavaliselt xxxx, tema vanemate juurde ja on seal“. Kostja avaldas, et on lahutusega nõus ja abielusuhteid taastada ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja ja kostja isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavalduses esitatult on poolte abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis xxxx (tõendi nr xxxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus, mida avaldas kohtuistungil. Hageja jäi nõude juurde. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Pooled ei soovi leppimisaega ega abielu taastada. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud.

Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada V. Š. ja S. Š. abielu, mis on sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis xxxx (tõendi nr xxxx). Hageja on hagis ja istungil avaldanud, et soovib pärast lahutust perekonnanimeks jätta T.. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 p 1, 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist T.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada. Seega, kohus määrab taastada V. Š. abielueelne perekonnanimi ning jätta V. Š. perekonnanimeks peale abielu lahutamist T.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.