lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-6415/14

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-6415/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1496
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleRÕS § 18 lg 1Riigi õigusabi osutaja nimetamineRÕS § 6 lg 1, 11Riigi õigusabi saama õigustatud isikTsMS § 187 lg 2, 6Menetlusabi taotluse lahendamineRÕS § 15 lg 5Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedTsMS § 184 lg 1Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-6415

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

07.06.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-6415

Tsiviilasi

XXXtaotlus riigi õigusabi ja taotlus menetlusabi saamiseks

Menetlustoiming

Taotluste menetlusse võtmise otsustamine Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX).

Kirjalik menetlus

Menetlusosaline Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Võtta XXX22.04.2016 avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.
2.Avaldus rahuldada osaliselt.
3.Anda XXX riigi õigusabi isiku õigusnõustamisena seoses alaealise XXX elatise ja hooldusõiguse küsimustega ning seoses Tallinnas XXX korteriomandi omandi- ja kasutusõigusega.
4.Ainult juhul, kui õigusnõustamise käigus selgub, et avaldajal on perspektiivne õiguslik nõue, siis anda riigi õigusabi ka esindamisena kohtueelses menetluses ja kohtus.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine
5.Anda XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
6.Advokatuuril nimetada XXX advokaat.
7.Keelduda XXX 22.04.2016 menetlusabi saamise taotluse menetlusse võtmisest ning tagastada taotlus.
8.Saata määrus avaldajale, Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud

1.XXX(avaldaja) esitas kohtule 22.04.2016 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja on märkinud probleemi kirjeldusena, et vajadus on tuvastada vabaabielu, määrata elukoht, taastada omand, määrata puudega lapsele hooldus ja suurendada lapse elatise summat. Põhjenduseks, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, on nimetatud avaldaja töövõimetust ja asjaolu, et laps (sünd 2003) on puudega. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna on avaldaja märkinud korteriomandi ja elukoha määramist. Avaldaja märgib, et on võimeline suhtlema advokaadiga vene keeles. Riigi õigusabi avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning töövõimetu. Avaldaja ülalpeetav on poeg XXX(XXX). Avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 390 eurot (pojaga koos). Avaldaja pojal XXXon arvelduskonto AS-is Swedbank. Avaldajale ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele muud vara ei kuulu. Avaldajal on kohustused SMS laenu, Era Liisingu Inkassoteenused AS-i, kohtutäitur Mati Kadaku ees summas 473,94 eurot. Avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 40 eurot, kulutused tervishoiule 105 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (lapse treeningud) 45 eurot.
2.Kohus on teinud päringud krediidiasutustele, Sotsiaalkindlustusametile, Tartu Maakohtu registriosakonda ja kinnistusosakonda, väärtpaberite keskregistrisse ja liiklusregistrisse. Vastustest nimetatud päringutele on selgunud, et: a) kinnistusraamatu andmetel ei kuulu avaldaja ega tema pojale kinnistuid; b) äriregistri andmetel ei ole avaldaja ega tema poeg seotud ühegi äriühinguga; c) liiklusregistri andmetel ei kuulu avaldajale ega tema pojale mootorsõidukeid; d) väärtpaberikontot avaldajal ega tema pojal ei ole; e) Sotsiaalkindlustusameti andmetel on avaldajale 2016 makstud pensioni kogusummas 1 233,83 eurot ja riiklikku sotsiaaloetust kogusummas 315,80 eurot; f) Sotsiaalkindlustusameti andmetel on avaldaja pojale makstud peretoetust kogusummas 250 eurot ja 2016 makstud sotsiaaloetust 402,74 eurot; g) avaldaja omab: - arvelduskontot danske Bank A/S Eesti filiaalis, millel on saldo jääk 25.05.2016 seisuga 0,00 eurot; - kahte arvelduskontot AS-is Swedbank, millel ühel on saldo jääk 26.05.2016 seisuga 12,48 eurot ja teisel 0,00 eurot; h) avaldaja poeg omab kahte arvelduskontot AS-is Swedbank, millel ühel on saldo jääk 26.05.2016 seisuga 1,99 eurot ja teisel 0,00 eurot.
3.Avaldaja esitas kohtule 22.04.2016 ka taotluse menetlusabi saamiseks hagiavalduse vabaabielu tuvastamise, lapse elatise suurendamise ja elukoha määramise esitamiseks. Avaldaja soovib menetlusabi riigilõivu maksmiseks, kohtukulude kandmiseks, täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ja kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kulude kandmiseks.
4.Kohtute infosüsteemi päringust ei nähtu, et avaldaja oleks varasemalt esitanud lapse nimel hagiavaldust elatise nõudes. Kohtumääruse põhjendused Riigi õigusabi
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 16 kohaselt väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine toimub vastavalt riigi õigusabi seadusele (RÕS). Selle seaduse § 15 lg 2 kohaselt otsustab maakohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise TsMS-is sätestatud hagita menetluse korras. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.RÕS § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse muuhulgas füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis. Elukoha määramisel lähtutakse EL Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 62. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. Avaldaja on määratlemata kodakondsusega isik ning tema elukoht oli avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigustatud riigi õigusabi saama, kui ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.
7.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
8.Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõtte, pangakontode väljavõtte, liiklusregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Kohus on tuvastanud, et avaldaja on isikuks, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, ja puuduvad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Avaldaja poolt esitatud riigi õigusabi taotlustest nähtub, et avaldaja igakuine sissetulek (koos pojaga) on sotsiaaltoetused 390 eurot kuus. Muud rahaliselt hinnatavat vara avaldajal ei ole. Avaldaja sissetulekud katavad vaevu igakuised hädapärased väljaminekud. Seetõttu ei ole avaldajal võimalik oma õiguste realiseerimiseks asjatundlikku õigusnõustaja teenust osta. Samas on avalduses esitatud probleemid sellist laadi, mille lahendamiseks oleks õigusnõustamine möödapääsmatu. Kohtu hinnangul ei peaks avaldaja jääma õigusabita pelgalt seetõttu, et ta on materiaalselt vähekindlustatud isik.
10.Taotlusest võib aru saada, et avaldaja soovib õigusabi vabaabielu tuvastamise, lapse elatise suurendamise ning omandi taastamise ja elukoha määramise nõudes.

Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Tsiviilasja materjalide alusel on kohtule ebaselge, mitu korda avaldaja on olnud abielus (rahvastikuregistri andmetel vähemalt 2, kuid 1981 aastal sõlmitud abielu lõppemise kohta andmeid ei ole). Samuti ei selgu avaldusest, kes on kohustatud isikuks (peale avaldaja) puudega alaealise XXXülalpidamises. Avalduse kohaselt on lapse isa ostnud Tallinnas XXXkorteriomandi ning avaldaja leiab, et tal on kooselust lapse isaga tulenevad õigused korterile. Kuid korteriomanik ei luba avaldajal enam korteris viibida. Kohus märgib, et erinevalt abielu institutsioonist, mis annab abielus mehele ja naisele teatud varalised ja isikulised õigused, ei ole sellist kaitset vabaabielus elavatel isikutel. Seega kooselu ei loo avaldajale teise isiku omandi suhtes õigusi ega kohustusi. Samas ei ole välistatud, et avaldajal on mõnest teisest õigussuhtest tulenev õigus korterit kasutada. Avaldusest ei selgu ka üheselt, kas avaldaja vajab õigusabi vanematevaheliste lapse hooldusküsimuste lahendamiseks või hooldaja määramiseks puudega lapsele sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Puudulike andmete tõttu ei ole kohtul võimalik avaldaja õiguste kaitse perspektiivi lõpuni välja selgitada. Need asjaolud saab välja selgitada õigusnõustamise käigus. Korteri kasutusõigust, lapse hooldusküsimusi ja elatist puudutavad vaidlused ei ole eelduslikult perspektiivitud. Seega RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel õigusabi andmisest keelduda ei saa. Vaidluses lahendatavad teemad on avaldajale ja tema lapsele eluliselt olulised ning nende lahendamata jäämine pelgalt raha puudumise tõttu seab ohtu avaldaja õiguste kaitse.

11.Taotluses on avaldaja märkinud, et soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda esmalt riigi õigusabi õigusnõustamisena ehk siis on kohtu hinnangul esmalt vaja välja selgitada, kas ja millised nõuded ning kelle vastu saavad avaldajal olla ja milline on õigusvaidluse avaldaja kasuks lahendamise perspektiiv. Juhul, kui advokaat leiab, et avaldajal on õiguslikult pädev nõue ning see ei ole perspektiivitu, tuleb advokaadil koostada ka vajalik õigusdokument ja esindada avaldajat kohtueelses menetluses ja kohtus.
12.Tulenevalt asja olemusest ning avaldaja abivajadusest, samuti hinnates avaldaja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks RÕS § 15 lg 5 ja § 8 p 1 alusel määrata avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
13.RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Eesti Advokatuur. RÕS § 15 lg 5 alusel saadab kohus riigi õigusabi andmise määruse ärakirja Eesti Advokatuurile (Rävala pst 3, 10143 Tallinn, tel 6620665, faks 6620677, [email protected]).
14.TsMS § 187 lg 2 alusel saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja ka Rahandusministeeriumile.

Menetlusabi

15.TsMS § 184 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. TsMS § 187 lg 6 alusel saab menetlusabi taotleda koos selle menetlustoimingu tegemisega, milleks menetlusabi taotletakse. Seega käesoleval juhul saab avaldaja menetlusabi riigilõivu tasumiseks jms taotleda koos hagiavalduse esitamisega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks kohtule muid avaldusi (peale riigi õigusabi saamise avaldust) esitanud. Seega puudub alus menetlusabi andmise avalduse läbivaatamiseks – kohus ei saa hinnata ega otsustada, kui suurt abi ja milleks avaldaja vajab. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel XXXmenetlusabi taotluse hagiavalduse esitamiseks menetlusse võtmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium