Välja mõista XXXXEesti Vabariigi kasuks riigilõiv 300 (kolmsada) eurot.
4.Kohustada XXXX tasuma väljamõistetud riigilõivu 18 osamaksena s.o igakuiselt 17 eurot (viimane makse suurus on 11 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole ja tasumisel märkida viitenumber.
5.Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõuded
1.XXXX(edaspidi hageja) esitas hagi XXXXKÜ (edaspidi kostja) vastu korteriühistu 23.04.2015 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.23.07.2015 esitatud ja 16.11.2015 korrigeeritud hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas, XXXXasuva korteriomandi nr 96 omanik ja kostja liige. 09.04.2015 kell 18.00 oli korteriühistu juhatuse poolt aadressil XXXXkokku kutsutud KÜ XXXXüldkoosolek, mille päevakorra p 1 all pidi arutatama hageja pretensioone kostjale perioodil 2013 - 2015 ja teise päevakorra punktina jooksvaid küsimusi. Vastavalt kostja põhikirja punktile 6.5 on üldkoosolek otsustusvõimeline kui sellest võtab osa 2/3 ühistu liikmetest või nende esindajatest. Teist korda kolme nädala jooksul kokku kutsutav kordusüldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust. 09.04.2015 üldkoosolek jäi kvoorumi puudumise tõttu ära. Korteriühistu juhatus kutsus sama päevakorraga ja samasse kohta kokku korduva üldkoosoleku 23.04.2015 algusega 18.30, mis toimus.
3.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja tähele pannud mitmeid vajakajäämisi korteriühistu juhtimises, eriti XXXXelamu ohutuses, millele on hageja korduvalt juhtinud Päästeameti ja Tallinna Linnaplaneerimise ameti tähelepanu. Hagejal tekkis 2015.a. kevadel õigustatud ootus, et ülalmärgitud päevakorraga kokku kutsutud koosolekutel arutatakse tõsiselt tema poolt tõstatatud küsimusi. Paraku kutsus korteriühistu juhatus koosoleku kokku ja viis läbi kohas, kus korteriühistu liikmetel puudub võimalus tegelikult koosolekul toimuvast arutlus- ja otsustusprotsessist osa võtta.
4.Korteriühistu koosolek kutsuti kokku ja viidi läbi XXXXasuvas ruumis suurusega 16,3 m2. Korteriühistul on 151 liiget, koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa 2/3
liikmekonnast ehk 101 liiget. Isegi eeldusel, et ruum oleks möbleerimata peaks igale ruutmeetrile mahtuma minimaalse kvoorumi korral 6,2 koosolekust osavõtjat, mis on ilmselgelt võimatu. Seega kutsus korteriühistu juhatus kokku koosoleku kohta, kus seda teadvalt ei ole võimalik läbi viia, välistades sellega ühitu liikmete õiguse osaleda üldkoosolekul. Korduskoosolekule ei ole kvoorumi nõuet ette nähtud, kuid ka 23.04.2015 korduskoosolekule saabus ühistu liikmeid selline arv, et valdav osa neist ei mahtunud ruumi, kus kutse kohaselt koosolek toimus. Valdav osa koosolekust osa võtnud ühistu liikmetest seisid elamu koridoris, kust ei ole kuulda ruumis nr 40 arutatavad küsimusi, sellest tingituna ei olnud võimalik teha kaalutletud ja põhjendatud otsuseid. Kirjeldatud viisil ja kohas koosolekuid läbi viies rikutakse korteriühistu liikmete üht põhiõigust - osa võtta korteriühistu üldkoosolekut ja osaleda otsuste vastuvõtmise protsessis.
5.Kui mitu ühistu liiget 23.04.2015 korduskoosolekust osa võttis ei ole hagejale teada, sest temale keeldutakse väljastamast koosoleku protokolli. Hagejale on väljastatud vaid koosoleku protokolli väljavõte, millest võib välja lugeda, et koosolekul osales 64 liiget. Ka märgitud arvu isikute mahutamine 16,3 ruutmeetrisele pinnale ei ole võimalik. Koosolek kestis protokolli kohaselt 1 h 45 min. Ei mõeldav ja võimalik, et selline arv inimesi nii väikeses ruumis nii pikka aega viibida saaks või, et nad jaksaksid seista istumisvõimaluseta koridoris, kust koosoleku käiku ei ole võimalik jälgida. Seetõttu koosoleku ajal paljud inimesed lahkusid. Hageja leiab, et üldkoosolekute läbiviimine XXXXasuvas ruumis on hea usu ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, sest korteriühistu liikmed jäid valdavas osas koosolekuruumi ukse taha ega saanud näha ja kuulda koosoleku ruumis toimuvat ning seetõttu võtta vastu informatsiooni puudulikkuse tõttu kaalutletud otsuseid.
6.Hageja leiab, et 23.04.2015 koosoleku otsused on MTÜS § 241 kohaselt tühised, sest koosoleku läbiviimine ei vastanud headele kommetele, sest juhatuse tegevuse tõttu välistati enamuse ühistu liikmete osavõtt koosolekust ning rikuti otsust vastuvõtmise korda, mille kohaselt otsustussprotsessis peaks olema võimalus osaleda enamusel ühistu liikmetel. Koosolek kutsuti teadvalt kokku ruumi, kus seda ei ole võimalik ruumi puuduse tõttu nõuetekohaselt läbi viia ning kus sellest valdav osa ühistu liikmeid osa võtta ei saa. Korteriühistu juhatuse ülalkirjeldatud tegevuse tulemusena ei ole mõistlikult arutatud hageja poolt tõstatatud ja koosoleku päevakorras olnud küsimusi ja võetud vastu enamuse poolt kaalutletuid otsuseid. Hageja taotleb 23.04.2015 otsuse tühisuse tuvastamist eesmärgiga kaitsta tema kui ühistu liikme õigusi, et arutataks ühistu liikmete poolt sisuliselt XXXXasuva elamu ohutuse küsimusi eesmärgiga tagada ohtu elukeskkond.
7.22.01.2016 märkis hageja täiendavalt, et üldkoosolek toimus mujal kui kutsel märgitud kohas, mis on oluline koosoleku läbiviimise korra rikkumine. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja esitab kohtule teadlikult valeandmeid ning hagi on koosoleku toimumise ruumi osas pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega.
9.Vastusest nähtuvalt puudub XXXXelamus eraldi ruum, kus oleks võimalik üldkoosolekut läbi viia. Üldkoosoleku kutsel koosoleku koha äranäitamise eesmärgiks on teatada ühistu
liikmetele, kus koosolek toimub, et neil kes soovivad koosolekul osaleda, oleks võimalik koosoleku toimumise kohta leida. Ruumi nr 40 ees asub koridor. Koosoleku kutsel on koosoleku toimumise kohaks näidatud ruum nr 40 juhuks, kui koosolekule tuleb väga vähe osavõtjaid. Kui osavõtjaid tuleb koosolekule rohkem kui mahub ruumi nr 40, toimub koosolek selle ruumi ees olevas suures koridoris.
10.23.04.2015 toimunud üldkoosolekule tuli selline hulk inimesi, et koosolek toimus ruumi nr 40 ees asuvas koridoris. Kellelgi ei olnud probleemi kuulutuses märgitud ruumi nr 40 ees asuva koridori leidmisega. Koosolekul osalejad on sama elamu elanikud v.a. hageja. Kõigil, kellel oli selleks soov, said oma kodust istumiseks tooli/tabureti kaasa võtta. Need, kes seda teha ei soovinud, otsustasid seista püsti. Koosolekul osalejatel ei olnud selles osas mitte mingisuguseid pretensioone. Keegi ei lahkunud koosolekult seetõttu, et ta ei saanud istuda või ei kuulunud, mida koosolekul arutati. Kui ka mõni osaleja enne koosoleku lõppu lahkus, siis mitte nendel põhjustel. Isegi hageja ei teatanud koosolekul, et tal on probleeme koosoleku kuulamisega või toimunu nägemisega. Kellegi sõna- ja hääleõigus ei olnud piiratud, v.a. hageja, kelle etteastet keegi kuulata ei tahtnud. Tema sõnavõtu aega tõesti piirati üldkoosoleku otsusega.
11.Ühistu liikmed ei ole nõus maksma selle eest, et ühistu juhatus rendiks koosoleku läbiviimiseks suurema saali. Pealegi tuleks sellisesse mujale renditud saali veel vähem inimesi kui oma majas või selle õues toimuvale koosolekule. Otsust mitte üürida koosolekute läbiviimiseks ruume kinnitasid ühistu liikmed veelkord 21.09.2015 toimunud üldkoosolekul. Koosolekul ei esitanud hageja nõuet viia koosolek üle mõnda teise ruumi. See idee tekkis tal tagantjärele hagi esitamisel. Kostja püüab elamus ainsana probleeme tekitada ja seda üsna omakasupüüdlikul eesmärgil.
12.Reaalselt on probleem selles, et hageja ei tasunud korteriühistule makseid ja ühistu esitas tema vastu kahel korral hagi kohtusse võla sissenõudmiseks. Võla maksmisest kõrvalehoidmiseks hakkas hageja esitama igasuguseid kaebusi ühistu juhatuse tegevuse peale nii Päästeametisse kui ka muudesse asutustesse. Alates korteri nr 96 erastamisest kuni tema vastu hagi esitamiseni ei olnud elamu tema jaoks ohtlik, ohtlikuks muutus peale hagide esitamist. Hageja väited on tõesed ainult selles osas, et ta on palju kordi pöördunud oma nõudmistega Päästeameti ja Tallinna Linnaplaneerimise ameti poole. Ta on esitanud kaebusi korteriühistu juhatuse tegevusele, Päästeameti töötajate peale, õiguskantslerile jms. Nii Päästeamet kui ka Tallinna linnaplaneerimise amet on korduvalt elamu ohutust hageja kaebuste tõttu kontrollinud. Päästeamet on küll teinud ühistule mõningasi ettekirjutusi, mida ühistu on ka täitnud. Päästeametil ja linnaplaneerimise ametil ei ole ühistule pretensioone. Ühistu liikmed ei ole nõus hageja pretensioonidega ühistule ning kogunesidki selleks, et teada saada, mis pretensioonid hagejal ühistule on, neid arutada ja väljendada oma arvamus pretensioonide osas. Oma arvamust väljendasid nad koosolekul vastuvõetud otsustega. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning vastuvõetud otsused ei ole vastuolus heade kommetega ega mitte mingisuguste seadusesätetega. Kohtuotsuse põhjendused
13.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:
•
KÜ-l XXXXon 151 liiget, hageja on korteriomandi nr 96 omanik ja korteriühistu liige,
•
09.04.2015 kell 18.00 toimus aadressil XXXXTallinnas kostja üldkoosolek, mille päevakorra punktis 1 olid hageja poolt kostjale perioodil 2013 - 2015 esitatud pretensioonide arutelu ja punktis 2 jooksvad küsimused,
•
09.04.2015 üldkoosolekul kvoorumi puudumise tõttu kutsus korteriühistu juhatus sama päevakorraga ja samasse kohta kokku korduva üldkoosoleku 23.04.2015 algusega 18.30, millest võttis osa 64 liiget, sh hageja.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas 23.04.2015 üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad olukorras, kus korteriühistu koosolek kutsuti kokku XXXXruumi nr 40, mille suurus on 16,3 m2, kohale tulnud ühistu liikmed ruumi ei mahtunud, vaid seisid koosoleku ajal elamu koridoris ning kas hageja kirjeldatud viisil ja kohas koosolekuid läbi viies rikuti korteriühistu liikmete üht põhiõigust - osa võtta korteriühistu üldkoosolekut ja osaleda otsuste vastuvõtmise protsessis, samuti selle üle, kas rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda sellega, et koosolek toimus mujal, kui kokku kutsumise kohas.
15.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
16.MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 21 lg 7 kohaselt peab protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
17.Kostja põhikirja (lk 32-40, 115-124) punkti 6.4 kohaselt informeeritakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette, teade pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Punkti 6.5 kohaselt, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosoleks uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul.
18.Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (lk 8, 114) nähtub, et 23.04.2015 korduv üldkoosolek kutsuti kokku aadressile XXXX– 40 Tallinnas. Kostja väitel toimus koosolek ruumi nr 40 ees asuvas koridoris, kuid ühistu liikmetel ei olnud probleeme koosoleku toimumiskoha ülesleidmisega.
19.23.04.2015 üldkoosoleku protokollist ja selle lisast 1 (lk 146-157) nähtub, et korduvalt toimunud üldkoosolekust võttis osa 64 liiget, koosolekul arutati ja hääletati hageja poolt kostjale perioodil 2013 - 2015 esitatud pretensioone punktide kaupa ning tunnistati pretensioonid põhjendamatuteks. Sõnavõttudeks, s.h hagejale, anti aega 5 minutit.
20.Tunnistajate XXXX, XXXX ja XXXX ütlustega on tõendatud, et 23.04.2015 toimus kostja korduv üldkoosolek ruumi nr 40 ees olevas koridoris, kuna kohale tulnud liikmed ei mahtunud ruumi nr 40. Tunnistajate ütluste kohaselt hääletati koosoleku pidamist ruumi nr 40 ees olevas koridoris ja vastuväiteid koosoleku pidamise kohta koridoris, kaasaarvatud hagejalt, ei esitatud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et koridor oli kõigile koosolekule ilmujatele nähtav ja ülesleitav, see oli koosoleku läbiviimiseks piisavalt avar, valge ja ventileeritud. Võõrad isikud koosoleku pidamist ei seganud. Koosoleku pidamiseks pandi koridori ruumi nr 40 ette juhatuse laud ning liikmed, kes soovisid, võisid võtta kaasa toolid kodust või ruumist nr 40. Hageja seisis ühistu esimehe kõrval ega esitanud mingeid pretensioone. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt oli tema koridori lõpus, kuid ta kuulis sõnavõtte. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et koosolekutel on arutatud eraldi ruumi üürimist koosolekute läbiviimiseks, kuid ühistu liikmed on pidanud seda liiga kalliks. Tunnistajate ütlustega on tõendatud ka see, et hageja pretensioonid ühistu vastu arutati ja hääletati punktide kaupa läbi, kusjuures leiti, et need on põhjendamatud. Hagejale anti võimalus iga punkti kohta selgitusi anda ja teda koosolekul ära kuulata. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et koosoleku protokoll riputati teadete tahvlile 2-3 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
21.Elamu plaanist (lk 124) nähtuvalt on korteri nr 40 ees pikk koridor, seega ei ole võimalik ruumi nr 40 siseneda koridori läbimata.
22.Kohus võttes arvesse esitatud ja uuritud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et 23.04.2015 korduval üldkoosolekul ei rikutud oluliselt MTÜS §-s 20 ja kostja põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda seetõttu, et üldkoosolek toimus ruumi nr 40 ees asuvas koridoris, kuna ühistu liikmed ei saanud ruumi nr 40 siseneda enne koridori läbimist, seega ei olnud koosoleku läbiviimise koht eksitav, kohale tulnud ühistu liikmetel, s.h hagejal, ei olnud vastuväiteid koosoleku läbiviimisele koridoris, koridor oli koosoleku läbiviimiseks piisavalt avar, ventileeritud ja valgustatud, mistõttu said kõik kohale tulnud ühistu liikmed osaleda koosolekul ning soovijatele võimaldati kasutada istumiseks toole, koosoleku sõnavõtud olid osavõtjatele hästi kuulda. Järelikult ei ole kostja antud viisil ja kohas koosolekut läbi viies rikkunud hea usu ja võrdse kohtlemise põhimõtet, korteriühistu liikmete õigust osa võtta korteriühistu üldkoosolekust, osaleda otsuste vastuvõtmise protsessis ning teha kaalutletud ja põhjendatud otsuseid. Vaidlusaluse koosoleku läbiviimist ei saa pidada ka vastuolus olevaks heade kommetega.
23.Kohus on seisukohal, et rikutud ei ole ka muid MTÜS § 241 lg 1 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole 23.04.2015 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised ja hagi 23.04.2015 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
24.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 05.05.2016 taotluse 27.04.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks osas, mis puudutab tunnistaja poolt vande all antud ütlusi. Kohus on seisukohal, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab TsMS §-le 50 lg-le 1, kuna see kajastab menetluse käiku ja tunnistaja kohtuistungil väljendatud seisukohti piisava täpsusega, mistõttu
protokolli parandamiseks puudub alus. Tunnistaja ütluste osas ei ole võimalik protokolli parandada ka seetõttu, et antud osa protokollist avaldati kohtuistungil, tunnistaja nõustus sellega ja allkirjastas tema antud ütluste osas. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
28.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosneb menetluskulu õigusabi kulust 1130 eurot, kostja esindaja sõidukulust Tartust Tallinnasse s.o kütterahast 74 eurot ja kostja esindaja tasu sõidu aja eest 300 eurot, kokku 1504,00 eurot. Kostja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning, et menetluskulu ei sisalda käibemaksu.
29.Hageja ei esitanud vastuväiteid õigusabi kulule, kuid vaidles vastu esindaja sõidukuludele ja sõidule kulunud ajakulu hüvitamisele. Hagejale ei ole arusaadav, mis on kostja taotluses märgitud „kütteraha“ ning millise metoodika alusel summa 74 eurot on saadud või kantud, kuna taotlusest seda ei nähtu. Hageja arvates ei saa kontrollimatut ja arusaamatu metoodika alusel arvestatud „kütteraha“ hüvitatava menetluskuluna käsitleda. Hageja, tuginedes Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, palus jätta ka 300 eurot ajakulu eest välja mõistmata. Hageja pidas põhjendatud menetluskuluks õigusabi kulu summas 930 eurot.
30.Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile - esindaja ajakulu kokku 9 tundi ja 25 min ning õigusabi osutanud esindaja tunnihind - 120 eurot ilma käibemaksuta, on antud asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud mõistlikus suuruses. Kostja esindaja õigusabi andmisele kulunud aeg on sarnane vastaspoole esindaja ajakuluga õigusabile. Kohus, võttes arvesse TsMS § 144 p 2, hageja
vastuväiteid ja Riigikohtu lahendites 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 avaldatud seisukohti, on seisukohal, et kostja esindaja sõidukulu saab olla hüvitatavaks menetluskuluks. Kostja on esile toonud, et sõitis kahel korral Tartust Tallinnasse ja tagasi kokku 372 km ja kütteraha oli 2 x 37 eurot, kokku 74 eurot. Eelnevast saab kohus arvestada sõiduauto küttekuluks ca 10 liitrit kütust 100-le kilomeetrile hinnaga 1 euro liiter. Kohtu arvates ei ole kostja märgitud transpordile kulunud summa põhjendamatult suur, vaid tavapärane, mistõttu saab selle kulu vastaspoolelt välja mõista.
31.Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohtu lahendites 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 avaldatud seisukohtade ja TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega tuleb sõiduks kulunud aja eest 300 euro vastaspoolelt väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. Järelikult kuulub menetluskulude nõue rahuldamisele kokku summas 1204 eurot (käibemaksuta).
32.TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
33.Harju Maakohtu 28.10.2015 määruses on märgitud, et hagi läbi vaatamata jätmisel, menetluse lõpetamisel või hagi rahuldamata jätmisel mõistetakse XXXXvälja riigilõiv 18 (kaksateistkümne) kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõivu igakuiselt 17 eurot (viimane makse suurus on 11 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest.
34.TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.