lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8543/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-8543/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-8543

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8543

Tsiviilasi

XXXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi andmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Toimetada kohtumäärus taotluse esitajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXXX(taotleja) esitas 31.05.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on taotleja märkinud, et ta taotles 1991. aastal NSVL sisepassi, kuid ei läinud seda välja võtma ning väidetavalt pass hävitati 1996. aastal. Praeguseks on selgunud, et välja võtmata jäänud ja hävitatud passiga on tehtud toiminguid ja teostatud tehinguid tekitades taotlejale otsest ja kaudset moraalset ning materiaalset kahju. Samuti on taotlejale

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-16-8543

antud valedel alustel korduvalt, kuritahtlikult ja süüliselt õigusvastased isikukoodid, viimati tsiviilasjas nr 2-14-52672. Taotleja ei ole Eesti Vabariigis täidesaatvate võimude kuritahtliku, süülise tegevuse tagajärjel jätkuvalt õigussubjekt. Taotluse kohaselt rikub Eesti Vabariik Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingus Eesti Vabariigile sätestatud kohustusi. Eesti Vabariik ei ole väljastanud taotlejale õiguspärast isikut tõendavat dokumenti. Taotleja taotleb võrdväärselt enda õigussubjektsuse tunnustamist Eesti Vabariigi võimude poolt, sh õiguspärast isikukoodi ja õiguspärast isikut tõendavat dokumenti. Siiani ei ole taotleja ise saavutanud õigussubjektsuse tunnustamist võimude poolt. Tulenevalt eeltoodust vajab taotleja õigusabi vajalike dokumentide koostamiseks ja vajadusel esindamiseks Eesti Vabariigis, Iisraelis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaa Liitvabariigis ja Vene Föderatsioonis. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on taotleja märkinud taotleja õiguste kaitse. Põhjenduseks, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, on taotleja märkinud, et ta on varaliselt kindlustamata ning tal puudub vara, mida realiseerida, et tasuda õigusabi eest. Lisaks puuduvad taotlejal juriidilised teadmised, et oma õigusi ja huve ise kaitsta. Seetõttu vajab taotleja riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seejuures on Riigikohus 11.03.2008 määruses tsiviilasjas nr 32-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks.
4.Kohus on tuvastanud, et taotleja on tsiviilasja nr 2-14-52672 raames taotlenud kohtult riigi õigusabi sama probleemi kirjeldusega. Seejuures on kohus 11.08.2014 määrusega (tsiviilasjas nr 2-14-52672) taotleja taotluse osaliselt ka rahuldanud ja määranud talle riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kohus lõpetas aga 27.01.2015 määrusega eeltoodud tsiviilasjas riigi õigusabi korras määratud advokaadi taotlusel riigi õigusabi andmise taotlejale põhjusel, et taotlejaga ei ole võimalik ühendust saada tema poolt esitatud andmetel ning advokaadil ei ole võimalik täita kohtumäärust ja õigusabi osutada. Lisaks riigi õigusabi korras esindajale saatis kohus taotleja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile XXXX kirja, et taotleja teataks kohtule, kas ta vajab riigi õigusabi (11.08.2014) määruses kirjeldatud probleemi lahendamiseks ning vajaduse olemasolul teataks kohtule enda kontaktandmed ühenduse saamiseks. Riigi õigusabi taotleja määratud tähtajaks kohtule vastust ei esitanud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus käesoleval juhul seisukohal, et antud tsiviilasjas ei ole riigi õigusabi andmine taotlejale enam põhjendatud, kuivõrd kohus on juba taotleja poolt välja toodud probleemi kirjelduse osas taotlejale riigi õigusabi andnud, kuid taotleja enda tegevuse tõttu tuli kohtul õigusabi osutamine talle lõpetada.
5.Kohus on seisukohal, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ja algatama vastavat dokumentide väljastamise menetlust. Samale seisukohale on kohus asunud ka 25.05.2016

2-16-8543

määruses tsiviilasjas nr 2-16-7841 ja 03.06.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-8606. Kohus on viidatud lahendites juhtinud taotleja tähelepanu mh asjaolule, et taotleja poolt riigi õigusabi taotluses märgitu on liiga üldine (st jääb arusaamatuks, millistes menetlustes, millistes riikides ja mis dokumente avaldaja taotleb) ja ei võimalda kohtul hinnata, millised raskused dokumentide taotlemisel on taotlejal tekkinud ning kas talle on riigi õigusabi määramine vajalik. Kohus on ka selgitanud, et ei pea võimalikuks taotleja taotluse käiguta jätmist ja tähtaja määramist puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd taotluses esile toodud asjaolud ei annaks alust riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Kohus nõustub ülaltoodud kohtu seisukohtadega ning leiab, et ka 31.05.2016 taotluses märgitud probleemi kirjeldus on liialt üldine ja seal esitatud asjaolud ei anna alust riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Samuti ei ole taotleja vaatamata kohtu varasematele selgitustele oma riigi õigusabi taotluses märgitud probleemi kirjeldust arusaadavalt täpsustanud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks määrata taotlejale ka tähtaega taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab veelkord, et taotlejale on juba vastava probleemi kirjelduse osas eelnevalt riigi õigusabi antud, kuid just taotleja enda tegevuse tõttu on kohus talle õigusabi osutamise lõpetanud. Seega on kohtul põhjendatud alus eeldada, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

6.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna isik on ise võimeline oma õiguseid kaitsma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu kohtule avaldatust ka RÕS § 7 lg-s 3 sätestatud olukorda, kus õigusabi võib anda ilma RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, nimelt et advokaadi abi oleks asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
7.Kuna antud juhul esinevad riigi õigusabi seaduses sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus põhjendatuks analüüsida taotleja majanduslikku seisundit. Kui taotleja hinnangul esineb taotlejal siiski õigusabi vajadus (ilmneb menetluse komplitseeritus), on taotlejal õigus esitada kohtule uus täiendavalt põhistatud ning konkreetselt väljendatud probleemi kirjeldusega taotlus riigi õigusabi saamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium