E L ja K L hagiavaldus E L ja A L vastu elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
9371,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: E L (isikukood xxx) Hageja II: K L (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja (eestkostja): Õ R Kostja I: E L (isikukood xxx) Kostja II: A L (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hageja I, E L (isikukood xxx) ja hageja II, K L (isikukood xxx) hagi kostja I, E L (isikukood xxx) ja kostja II, A L (isikukood xxx) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks 20 eurot ületavas osas.
2.Rahuldada hageja I ja hageja II hagi kostja I ja kostja II vastu elatise saamiseks hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Mõista kostjalt I hageja I kasuks välja elatis perioodi 01.11.2023-30.06.2024 (alates hagi esitamisest 8 kuud) eest summas 160 eurot.
Mõista kostjalt II hageja I kasuks välja elatis perioodi 01.11.2023-30.06.2024 (alates hagi esitamisest 8 kuud) eest summas 160 eurot.
5.Mõista kostjalt I hageja II kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.11.202330.06.2024 (alates hagi esitamisest 8 kuud) eest summas 160 eurot.
6.Mõista kostjalt II hageja II kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.11.202330.06.2024 (alates hagi esitamisest 8 kuud) eest summas 160 eurot.
2-23-15173
7.Mõista kostjalt I hageja I kasuks välja alates 01.07.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (xxx) igakuine elatis summas 20 eurot kuus.
8.Mõista kostjalt II hageja I kasuks välja alates 01.07.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (xxx) igakuine elatis summas 20 eurot kuus.
9.Mõista kostjalt I hageja II kasuks välja alates 01.07.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (xxx) igakuine elatis summas 20 eurot kuus.
10.Mõista kostjalt II hageja II kasuks välja alates 01.07.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (xxx) igakuine elatis summas 20 eurot kuus.
11.Igakuine elatis kuulub tasumisele iga jooksva kuu 15. kuupäeval.
12.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
13.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Apellatsioonkaebuse esitamine ja selgitus menetlusabi taotlejale Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Hagejad esitasid 26.10.2023 (täiendatud 04.12.2023 ja 02.01.2024) Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu elatise nõudes. Hageja I palus kohtul mõista kostjatelt välja elatise alates 26.10.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 260,33 eurot ((249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palus kohtul mõista kostjatelt välja elatise alates 26.10.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o. xxx) 260,33 eurot ((249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.30.01.2024 esitas kostja II vastuse hagiavaldusele. Kostja II märkis, et ei nõustu elatise summaga, tal puudub vara, kasvatab xxx-aastast tütart ning saab toimetulekutoetust. Kostja II märkis, et on nõus elatise summaga 50-100 eurot ühe lapse kohta.
2-23-15173
3.08.02.2024 esitas kostja I vastuse hagiavaldusele. Kostja I märkis, et tal puudub vara, kasvatab xxx-aastast tütart, sissetulekuks on vaid töövõimetoetus. Kostja I märkis, et on nõus maksma elatist 20 eurot lapse kohta.
4.Kohus palus 03.05.2024 hagejate seaduslikul esindajal esitada seisukoht kostjate vastuste osas, st mis on hagejate esindaja hinnangul summa, mille maksmisega vanemad peaksid suutma toime tulla, arvestades, et neil on veel viis last, kellest ühte peavad nad vahetult üleval ja ülejäänud neljale lapsele maksavad igakuist elatist 20 eurot lapse kohta.
5.16.05.2024 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule vastuse, milles märkis, et nõustub, et kostjad tasuvad hagejatele elatist 20 eurot lapse kohta.
20.06.2024 tegi kohus pooltele selgituskirja.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hoolsuskohustuses. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kuna hagejad on alaealised, on neil perekonnaseadusest tulenev õigus oma vanemalt elatise saamiseks.
8.Kohus on seisukohal, et hagejate 16.05.2024 vastust saab käsitleda taotlusena hagi osaliseks tagasivõtmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd hagejate taotlus on esitatud enne eelmenetluse lõppemist, ei ole vajalik kostja nõusolek. Hagi tagasivõtmine on võimalik. Kohus ka selgitas seda enda 20.06.2024. a kirjas ning hageja ei esitanud selles osas vastuväiteid. Taotlus tuleb seega rahuldada, kuna muid eeldusi seadus tagasivõtmisele ette ei näe. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate elatise nõue kostjate vastu jätta 20 eurot ületavas osas läbi vaatamata.
9.Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
10.Kohus leiab, et kuna kostjad on 30.01.2024 ja 08.02.2024 tahteavaldustes tunnistanud hagiavalduses esitatud nõuet 20 euro ulatuses mõlema lapse kohta, tuleb hagiavaldus selles ulatuses rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus selgitas seda ka 20.06.2024. a kirjas, mille osas kostjad vastuväiteid ei esitanud määratud tähtajaks.
11.Kuivõrd elatisehagi on esitatud 2023. a oktoobris, kuulub igakuine elatis 20 eurot väljamõistmisele elatis alates 2023. a novembrikuust, mille kohus mõistab välja ühe summana, s.o 2023. november – 2023. a juuni eest summas 160 eurot (8 kuud x 20 eurot). Edasiulatuvalt alates juulist kuulub tasumisele igakuine elatis 20 eurot.
2-23-15173
12.Kohus märgib otsusesesse hagiavalduses taotletu, et elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks, mis on seaduses sätestatust kostjate kasuks soodsam. Kohus ei märgi aga arvelduskontot, selle saab hageja teatada kostjale ise, kuivõrd see võib ajas muutuda.
13.TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
14.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd antud juhul on kostjad elatise tasumata jätmisega andnud hagejatele põhjuse hagi esitamiseks, leiab kohus, et hagi õigeksvõtmise seonduvad menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Samas ei olnud hagejatel ega kostjatel menetluses lepingulist esindajat ning kohtul ei ole andmeid, et menetluskulusid oleks esinenud.