Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-24-6497 Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (hageja) esitas 23. aprillil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumsummas, st vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatule.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja elab perekonnast eraldi poolteist aastat ega osale hageja ülalpidamises. Pooled on Ukraina kodanikud. Neile on antud ajutine kaitse ja nad elavad Eestis.

Kohus rahuldas 17. mai 2024. a määrusega (muudetud 29. mai 2024. a määrusega) hageja hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 287,72 eurot kuni tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Vastavalt kostja taotlusele muutis kohus elatise maksmise kuupäeva iga kuu 5. kuupäeva asemel 20. kuupäevale.

Kohus võttis hagi menetlusse 17. mai 2024. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 7). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale e-postiga.

Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 17. mail 2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab tagaseljaotsusega X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale e-postiga ning ta sai need kätte. Seejuures on kohus andnud kostjale menetluse kestel selgitusi. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 6. juunil 2024, kuid kostja ei 2(4)

2-24-6497 ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja puhul võib eeldada nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (vt TsMS § 363 lg 21, § 407 lg 2). Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohus jääb kohtualluvuse osas 17. mai 2024. a määruses väljendatud seisukohale ega korda seda. Asja võib lahendada Eesti kohus Eesti õiguse alusel (vt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades art 28 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni. Alaealine laps on õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri järgi on Y alaealise lapse X isa. Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja võib ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

3(4)

2-24-6497 mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.