Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-118204

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants nõuab 26. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXvastu 252 euro 37 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja 252 euro 32 sendi suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXAS vahel 29. juulil 2010 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 10. augustil 2010 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja 4. oktoobril 2012 sõlmitud liitumislepingust nr XXX. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 22. aprillil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Põhivõlgnevuse nõue 2(4)

2-15-118204

Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata käsitlustasu 100 euro nõudes (arvel nr 56943368, tl 34-35). Hageja ei ole hagis välja toonud, millel põhineb käsitlustasu nõudmise õigus. Käsitlustasu nõudmise õigus ei nähtu kohtule ka hagimaterjalidest. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega (252,37–100) 152 eurot 37 sendi ulatuses. Viivise nõue Hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega seonduvalt selgitab kohus järgimist. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 252 eurot 37 senti määraga 0,15% päevas ajavahemiku 15. veebruar 2013 kuni 27. august 2015 eest. Hageja on tuginenud viivise määraga 0,15% päevas nõudel XXXAS lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimustele. Kohus tegi hagejale ettepaneku täpsustada hiljemalt 2. juuniks 2016 viivisemäära põhjendatust. Hageja kohtule põhjendust ei esitanud. Kohus leiab, et kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Liitumislepingutes ja üldtingimuste (s.o XXXAS teenuste kasutamise tingimuste) p-s 7.8 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et tühist tüüptingimust ei muuda kehtivaks ka see, kui hageja on piiranud viivise nõude arvestamist ega nõua põhisummat ületava viivise tasumist. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses suuruses viivis. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 152 eurot 37 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. Põhinõudelt 152 eurot 37 senti on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 15. veebruari 2013 kuni 27. augusti 2015 eest (vastavalt iga arve tasumise tähtajale) 30 eurot 82 senti. Kohus 3(4)

2-15-118204 rahuldab hageja viivisenõude 30 euro 82 sendi ulatuses. Ülejäänud (s.o 252,32-30,82) 221 euro 50 sendi osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja viiviste nõude summas 504 eurot 69 senti, mille kohus rahuldas 183 euro 19 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (183,19 / 504,69) 36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 191 eurot 73 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 114 eurot 2 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.